« tagasi
KÕIK KÜSIMUSED
Paluksin, kui võimalik, vastust mind ammu juba piinavale küsimusele. Minu ema oli ristitud, leeritatud ja laulatatud, nooremas eas olevat ta olnud ka üsna aktiivne kristlane. Nõukogude ajal peletas hirm töökoha ja kutseõiguste kaotamise ees ta kirikust eemale. Siiski oli sellelgi ajal, seoses minu leeritamisega, periood, kus ta käis jumalateenistustel ja armulaual ning võttis, niipalju kui see tollel ajal üldse mõeldav oli, koguduse tööst osa. Siis jäi ta äkki kirikust eemale. Miks, seda ma ei tea; ema oli väga kinnise loomuga inimene. Nüüd on ema juba 17 aastat surnud. Minu 15 aastat noorem õde oli küll ristitud, kuid kasvas üles ateistina. Veidi aega enne oma õnnetut surma hakkas ta küll usuküsimuste vastu huvi tundma, kuid kirikusse mul ei õnnestunud teda tuua. Kuna ei ema ega õde polnud ühegi koguduse liikmed, siis ei olnud võimalik neid ka kiriklikult matta. Nüüd siis lõpuks minu küsimus: kas on võimalik nende viimset puhkepaika siiski pühitseda, ja kui, siis kuidas seda teha?
Meie Õnnistegija Issand Jeesus Kristus ütleb, et inimene, kes usub ja on ristitud, saab õndsaks (Mk 16:16). Seepärast on Teie olukorras suurimaks lohutuseks uskuda ja loota, et nii Teie ema kui õde, kes olid mõlemad ristitud, tulid enne surma usule või pöördusid selle juurde tagasi ega ole seetõttu jäädavalt kadunud, vaid hoitud ja varjatud Jumala juures. Kui ka meie ise ei või selles päris kindlad olla, julgustan ma Teid siiski oma lahkunuid Jumala armu hoolde usaldama.
Kui inimene on sängitatud mulda ilma kristliku matuseta, siis on võimalik korraldada haual vaimulik talitus, mille täpsemas läbiviimises ja korras tuleb kokku leppida oma koguduse (või kohaliku) vaimulikuga. Samuti võib paluda lahkunuid kas oma või nende kodukoha kirikus mälestada.Enn Auksmann
Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja
10.11.2008
üles