« tagasi

KÕIK KÜSIMUSED


Kas oskate vastata, kas jumalateenistusel peab olema selline osa nagu kirikupalve? Olen kogenud, et ühes kirikus ei ole kirikupalvet kuid teistes luterlikes kirikutes on. Jutt käib siin Kaarli kirikust. Selle vastu on huvi tundnud mitmed Kaarli koguduse liikmed.

Kirikupalve on väga oluline osa jumalateenistusest. Kogudus palvetab pühapäevast pühapäeva kiriku, oma kodumaa ja maailma eest, kuid nõndasamuti ka konkreetsete inimeste murede ja meie aktuaalsete probleemide eest. Jumalateenistuse eriline palveosa koosneb inimeste esitatud eestpalvesoovide teatamisest ja kirikupalvest, millesse võetakse nii üldised asjad kui ka konkreetsed eestpalvesoovid. Ka lahkunute mälestamine on osa jumalateenistuse palveosast. Meie 100 aastat tagasi valminud agenda kohaselt pidi õpetaja eestpalved teatama pärast jutlust kantslist koos teiste kirikuteadetega. Kirikupalve oli ette nähtud lugeda altarist. Halva kuuldavuse puhul soovitas agenda lugeda ka kirikupalve kantslist pärast kirikuteateid. Praegu meie kirikus toimuva jumalateenistusuuenduse raames on otsitud võimalusi, kuidas jumalateenistusel toimuvat kujundada ühtlasemaks ja mõistetavamaks. Nii ka eestpalveteated ja kirikupalve võiksid toimuda tervikliku osana.

Tallinna Kaarli kirikus toimub kirikupalve kantslist - küll mitte halva kuuldavuse pärast. Küsimus on soovis tuua kirikupalve eestpalveteadetega kokku. Muidugi võiks kirikupalvet pidada ka altari juurest. Kolmas võimalus on, et eestpalveteated öeldakse puldist ja samast peetakse ka kirikupalve.

Peeter Paenurm
Ridala ja Martna koguduse õpetaja, EELK liturgilise komisjoni sekretär
00.00.0000

�les üles