« tagasi

Piibel ja teoloogia


Kuidas tekkis saatan? Kas Jumal lõi ise saatana, sest alguses oli ainult Jumal, kes kõik ise lõi.

Traditsioonilise kirikliku arusaama järgi on saatana puhul tegemist Jumala loodud vaimse olendiga (ingliga), kes sarnaselt teistele deemonitele ehk kurjadele vaimudele ei nõustunud teenima Jumalat ega täitma Tema tahet. Taolise otsuse tegemiseks kasutasid nad Jumala poolt neile antud vaba tahet.

IV Lateraani kirikukogu (1215) sõnastab seda nõnda: "Kurat ja teised deemonid loodi küll Jumala poolt loomult headena, kuid nad muutusid iseenesest (s.t oma tahtel) kurjadeks."

Sedasama tegema õhutab saatan ka inimesi, väites, et kui inimene loobub Jumala tahte järgi küsimast ja selle täitmisest ning hakkab ise otsustama, mis on hea ja mis halb, mis õige ja mis vale, siis saab ta ise justkui Jumalaks (vrd 1Ms 3, 5). Millised tagajärjed taoline mõtteviis kaasa toob, seda näeme juba esimesest, piibli jutustatud vennatapuloost (1Ms 4, 1-16)

Saatanat ei tohi aga kindlasti kujutada mingi Jumalaga võrdse võitluspartnerina, kuna oma võimsusele vaatamata on ta ikkagi loodud olend ja seega ei suuda ta takistada Jumalat Tema õndsustahte täideviimisel. "Me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks!" (Rm 8, 28)

Küsimusele, kuidas peaks saatanat või kuradit tänapäeva arusaamadele vastavalt mõistma, on tegelikult üsna raske vastata. Siiski on ilmselt igaüks tajunud seda, et kõigi valede otsuste ja kurjade tegude taga tundub justkui olevat keegi salapärane niiditõmbaja - nii võib ka täielik materialist teinekord kõnelda kellegi "kuratlikust plaanist" või "saatanlikust kavalusest". Igaüks on lastegi puhul tähele pannud, kuidas halb alati kergemini ja kiiremini külge hakkab kui hea ... Kord küsiti ühelt Stockholmi piiskopilt, kas ta usub, et on olemas põrgu, kus kurat valitseb. Piiskop vastas: "Ma ei usu seda, ma näen seda!"

Inimese kohus siin maailmas on mitte lasta end kurjast haarata ega tema poole kallutada, vaid küsida selle järele, mis on tõeliselt hea - Jumala tahte ja isetu armastuse järele.

Enn Auksmann
Kärdla, Pühalepa ja Reigi koguduse õpetaja
10.06.2003

�les üles