« tagasi

Tavad


Milleks on luteri kirikus altar ja kuidas on selle kasutamine põhjendatud uue lepingu valguses?

EELK Liturgilise komisjoni poolt 1996. aastal koostatud "Jumalateenistuse juhendis" öeldakse altari kohta nõnda:

"Jumalateenistuse ruumi keskseks kohaks on altar. Altar on Jumala kohaloleku ja palve sümbol. Eelkõige on altar armulaua laud."

Lühidalt võib öelda, et altar kujutab endast (sümboolselt, aga reaalselt) Jumala ligiolu paika ja Tema aujärge. Eriti hästi saab see selgeks praegu kehtivas EELK Agendas (jumalateenistuste ja kiriklike talituste käsiraamatus) leiduva kiriku pühitsemise korra järgi, mille altarit puudutav osa on järgmine:

"Veel pühitsen ma selle altari kõigega, mis tema peal, ristilöödud Õnnistegija kuju ristiga, mis siia on asetatud lunastamise töö täheks ja mälestuseks; piibliraamatuga, mis meile on selge ja kindla tõesõna allikaks; lühtrite ja küünaldega, mis meile peavad meelde tuletama evangeeliumi selget valgust ja ka seda viimset ööd, mil Issand oma jüngritega lauas istus pühal õhtusöömaajal; pühade riistadega, millesse sakramendi jagamisel pannakse õnnistatud leiba ja õnnistatud viina, mille all me oma Issanda Jeesuse Kristuse ihu ja verd vastu võtame. - Issand Jumal, taevane Isa, anna, et kõik, kes siin pihtil ja pühal õhtusöömaajal Sinu lauale liginevad, tuleksid südamest meelt parandades, oma pattu kahetsedes ning üles tunnistades. Tee, et nad pattude andeksandmise lohutusest uskliku südamega osa saaksid ja nõnda hästi valmistatud oleksid Sinu Poja ihu ja verd lepitamise pitserina ja kinnitusena vastu võtma. - Ole, Issand, oma Vaimuga ligi koguduse lastele, kes, puhta evangeeliumi piimaga toidetud, õnnistamise päeval siin oma usku üles tunnistavad ja ennast Sinu omaks tõotavad, nõnda et nad, usus ja jumalakartlikus elus kinnitatud, oleksid ustavad otsani. - Õnnista Sina, ustav Jumal, abielurahvast, kes siinkohal Sinu nimel oma ühist eluteed alustavad. Tee, et nende südamed oleksid ühendatud pühas armastuses ja murdumatus ustavuses ja et Sinu palge ees sõlmitud leping oleks lahutamatu ning Sinu meelepärane kui elav tunnusmärk Kristuse ühendusest kogudusega. - Kui leinajad siin oma armsate lahkunud omaste puusärkide ümber seisavad, siis kosuta ja kinnita Sina neid oma lohutusega. - Kui Sinu suuri tegusid, Issand Jumal, siin ühises palves kiidetakse ja austatakse, siis võta Sina südamete ja huulte ohver armulikult vastu. Kui Sinu sulased kogudust siin Sinu nimel õnnistavad, siis tee, et see sünniks Sinu väes ja et kõik, kes seda uskliku südamega vastu võtavad, kinnitatud ja kosutatud südamega Sinu kojast lahkuvad."

Niisiis on altar koht, kuhu usklikud tulevad pihile, armulauale, leeri- ja abielutõotust andma, matusetalitusele, palvele ning Issanda õnnistust vastu võtma. Altar koos temal asetsevate esemetega kehastab ja tuletab meile meelde Jumala ligiolu Sõnas, Vaimus ja pühas õhtusöömaajas, Kristuse lunastustööd ja evangeeliumi valgust.

Uues Testamendis kõneldakse altarist seoses armulauasakramendiga apostel Pauluse 1. kirjas korintlasele (10, 16jj) ning kirjas heebrealastele (13, 10). Altarist kui Jumala ligiolu paigast on kõnet mitmel pool Johannese ilmutusraamatus (6, 9; 8, 3jj; 11, 1; 14, 18; 16, 7).

Enn Auksmann
Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja
31.01.2006

�les üles