« tagasi

KÕIK KÜSIMUSED


Üks teoloogiat õppinud kristlane väitis, et täiuslik Jumal ei vaja primitiivseid vereohvreid, seega puudus Jeesuse ristisurmal igasugune lunastav mõju, see oli tavaline märtrisurm. Oma patud saame Jumalalt andeks, kui seda palume, lihtsalt tema armust, mitte Jeesuse lunastusohvri alusel. Vereohvrite toomine läbi aegade olevat puhtinimlik toiming, mis ei puutu Jumalasse, Jumal pole seda kusagil ega kunagi nõudnud. Samuti peegeldavat vereohvrid äärmiselt primitiivset arusaama Jumalast. Väited, et kogu Uus Testament tunnistab Jeesuse lunastusohvrist, pareerib ta sellega, et tegemist on puhtinimliku raamatuga, Uus Testament peegeldavat lihtsalt algkristlaste algelist arusaama Jumalast. Kuidas

Teie seda seisukohta kommenteeriksite?


Ega siin midagi pikemalt kommenteerida olegi: meil on valida, kas usaldame Jumalat ja Piiblit kui Tema Sõna ja ilmutust, või mõtleme endale välja oma Jumala ja kujundame sellele vastavalt mingi isikliku teoloogia.

Piibli sõnum on selge: Jumal on läkitanud oma Poja lunastuseks meie pattude eest ja Tema vereohver on see, mille läbi me saame õigeks ning pärime igavese elu ja õndsuse.

Muidugi on olemas palju teolooge ja mõtlejaid, kellele võivad toetuda need, kes väidavad, et Jumal ei vaja vereohvreid, kuid Jeesuse ristisurm kui lepitusohver on Uue Testamendi ja kogu Piibli keskne kontseptsioon ning üks kristliku usu põhiõpetusi ja aluseid.

Enn Auksmann
Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja
16.11.2006

�les üles