« tagasi

Karjasekiri palvepäevaks ja paastuaja alguseks tuhkapäeval, 10. veebruaril 2016


Pöörduge Issanda, oma Jumala poole, sest tema on armuline ja halastaja,
pika meelega ja rikas heldusest! Jl 2:13

Prohvet Joeli sõnadega alustame tuhkapäeval 40-päevast paastuaega. Kesknädalane
tuhkapäev jääb paljude jaoks teisipäevase vastlapäeva varju. Nii, nagu inimesed ei
märka tuhkapäeva olemasolu, ei taha nad alati märgata ka enda eksitust, süüd ega pattu.
Võib-olla on see seotud sellega, et erinevalt vastlapäevast ei kaasne tuhkapäevaga
karnevalimelu, liulaskmise elevust ega vastlakuklitest kleepuvaid sõrmi. Kirikukauge
inimese jaoks on tuhkapäev kõigest üks kolmapäev teiste sarnaste hulgas. Milleks aga
hullata libedal mäenõlval või tantsida vastlakarnevalil, kui tekkiv kontrast järgneva
tuhkapäeva tõsidusega jääb märkamata-mõistmata? Vastlapäeva on läbi ristikiriku ajaloo
tähistatud just tuhkapäeva tõttu, mitte vastupidi.

Paastuaja alguses pöörame silmad inimlikult jumalikule ning alustame Jeesuse eeskujul
palvemeelset kannatuste palverännakut Kolgata risti poole. Iga meeltparandava
patukahetseja palverada kulgeb läbi paastuaja, saadetud mõõdukast enesepiiramisest
ja paastust. Tuhkapäeva seost Kristuse lunastava surmaga märgib selle päeva
missal meeleparanduse teele asunud patukahetseja nahale tuhaga tehtav ristimärk. See
meenutab prohvet Joeli kirjeldatud Jumala halastavat pikameelsust ja Kristuse ennastohverdavat
armastust meie vastu.

Eestis tähistame tuhkapäeva palvepäevana, kui kanname Jumala ette oma maa ja
rahva, Maarjamaa oleviku ja tuleviku, meie rahva juhid, nende valitsemisvastutuse
ja võimukoorma, nende võitluse inimlike kiusatuste ja poliitiliste lubadustega. Lisaks
meeleparandusele, mida ise vajame, palume, et Jumala Püha Vaim ärataks meeleparandusele
kogu Eestimaa rahva ja ka kõik need, kes on juhtidena rahva teenistuses
nii riigis, linnas kui maal.

Abi tuleb mulle Issanda käest, kes on teinud taeva ja maa (Ps 121:2), laulab Vana Testamendi
laulik. Kelle teise kui Issanda poole peaksime pöörduma üksi ja rahvana,
kodanike ja valitsejatena, usklike ja kõhklejatena, kui seisame silmitsi keeruliste aegade,
ohustavate väljakutsete, kasvavate pingete ning rahutuks tegevate ja väärtuspilti murdvate
muutuste ees? Me vajame meeleparandust ja paastu, alandlikku meelt ning usaldust
Jumala vastu, sest tema on armuline ja halastaja, pika meelega ja rikas heldusest (Jl 2:13).
Olgu meil paastuajal huulil ja südames Jeesuspalve sõnad: „Issand Jeesus Kristus,
Jumala Poeg, heida armu meie, patuste peale!”

Kristuse rahu ja alandlikku meelt palvepäevaks ja paastuaja alguseks.



Urmas Viilma
Peapiiskop

10.02.2016

« tagasi  üles