EESTI VABARIIGI 83. AASTAPÄEVA JUTLUS Jumalateenistusel Tallinna Toompea Kaarli kirikus 24.veebruaril 2001 Apostel ütleb Gl 3:28: Ei ole siin juuti ega kreeklast, ei ole siin orja ega vaba, ei ole siin meest ega naist, sest te kõik olete üks Kristuses Jeesuses. Me ei saa Jumalast mööda. Ta peab ülal nii kõiksust kui kogu elu, ning igatsus tema järele on kirjutatud meie südamesse. Apostel kõneleb sellest Heebrea-kirja alguses, kui ta ütleb, et Jumal kannab kõike olevat oma väe sõnaga Kristuses (Hb 1:3). Või nagu Kolossose-kirjas öeldakse: "Kristuses püsib kõik koos" (Kl 1:17). Kes selle kirja panid, uskusid, et Kristuses on kehastunud jumala- ja ligimesearmastus, kogu mäejutluse eetika. Kuid nad nägid veel enamat: Kristus kannab ja hoiab kõike koos. Ta on oma maapealse ihu, uue inimsuse pea. Nende lootus seisis selles, et Kristus hoiab neid Jumalaga ühenduses, hoiab armastuse läbi, ja teeb terveks selle, mis katki, viib kokku, mis lahutatud. Nad mõistsid ka seda, et armastus asetab nad nõrgemate poolele ja et nende ülesanne on kanda vastutust terviku eest. Et kõik püsiks koos: Jumal ja inimene, taevas ja maa, ori ja vaba, mees ja naine. Praegust maailma, milles elame, on nimetatud pluralistlikuks. See on vastuolude, erihuvide ja eriväärtuste maailm. Nahavärvus ja rahvus, sotsiaalne seisund ja sugupool, usk ja ellusuhtumine teevad ühiskonna mitmekihiliseks, mille koostisosad ei tarvitse olla enam omavahel seotud. Hakkame omaks võtma ja leppima seisukohaga, et igaüks elagu iseendale või oma kitsamale huvigrupile. Muust ei tasu palju hoolida. Nii kipub saatuslikul viisil jääma tähelepanuta, mis ühendab, mis on ühine ja seob. Käest kaob tervik ja terviklik nägemus, endast suurema nägemine. Kaob ka hoolitsus ja ühisvastutus selle eest, mis meie hoolde on usaldatud. Kogu maailm vajab, aga ka Eesti vajab neid, kes näevad tervikut ja peavad seda oma tegevuses silmas. Vajab poliitikuid, kellel on silma millegi suurema kui erakonna otseste eesmärkide jaoks. Vajab ettevõtjaid, kellel on südant millegi enama kui omakasu jaoks. On vaja inimesi, kes on teinud teadliku valiku seista elu lõhkuvate, omaette osadeks jagavate huvide ja jõudude vastu. Neid, kes ei taha elada endale ja oma isiklikele huvidele, vaid kes on Jumala ees valmis kandma nii vastutust kui kohustuste koormat. Teisiti ei saa. Mõned ehk teavad, mida tähendab Pühakirjas kuradi ehk saatana nimetus. Kreeka keeles diabolos: laialiloopija, eraldaja, lõhestaja, osadeks lammutaja. Aga ta on samuti - või just sellepärast - ka umbusalduse, vaenu ja riiu külvaja, pettur ja laimaja. Kogemus ütleb, et mida enam hea kasvab, seda suuremaks saab ka kurjus, mis head püüab hävitada. Milline pilt meile avaneb, kui vaatame selle pilguga Eestile ja tema inimestele ning püüame hinnangut anda? Millised jõud on ülekaalus? Moraal ja eetika, millest nii palju räägitakse, ei ripu kusagil varnas, et lähen ja võtan ja käin välja kui vaja. Inimväärne käitumine, aus ellusuhtumine kasvab välja usaldusest Jumala vastu, kasvab välja terviku nägemisest ja tajumisest. Kui lõikame jumalausu tervikust välja, siis laguneb käest kõik muugi. Ühekülgseks muutub meie arusaam sellest, kes ma inimesena olen. Aheneb ühtekuuluvuse silmapiir. Asjad asuvad oma õigele kohale alles siis, kui meie vahekord Jumalaga on korras. Me tahame, et Eesti oleks meile kodune paik. See ei muutu kodusemaks, kui igatseme tagasi minevikku nagu Iisraeli rahvas Egitpuse lihapotte. Ei aita ka rikkuse jumaldamine või tants kuldvasika ümber. Mõlemad on halvaks juhiks tänastele ja homsetele tegudele. Avaliku elu korraldajatelt, kelle õlul on eelduste ja tingimuste loomine, me ootame, et oleks tööd ja leiba, et kodus ja koolis jaksataks kasvatada veel lapsi ja noori ja et inimest kaitsevad struktuurid püsiksid koos. Kuid see pole üksnes otsustajate käes. Me peaksime igaüks omal kohal üksteist toetama, et kasutada oma oskusi ja võimeid tervema elukeskonna, inimväärsema kodu ja inimsuhete loomisel. Et oleks vähem neid, kes on sattunud või keda on tõmmatud elu rataste vahele ning sellega kõrvale lükatud. Kristus hoiab kõik koos. Ta on tulnud, et teha terveks, mis katki, ühendada, mis lahus, parandada, mis haige. Ta näeb asju terviku osadena. Ei ole juuti ega kreeklast, ei ole orja ega vaba, ei ole meest ega naist, vaid te kõik olete üks Jumalas, ütleb ta. Pühakirja tunnussõna selleks nädalaks, seega ka meie riigi 83. aastapäevaks kõlab: "Täna, kui te tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks" (Hb 3:15). Tema sõna kuulamine - mitte valikuliselt, nagu meile meeldib, vaid ikka nii, et üle kõige seisab esimene käsk ja alles siis järgneb kõik muu - tema sõna kuulamine ja palvetamine ühendavad meid Jumalaga. Palve kasvatab armastust. Ja armastus kasvatab soovi teha teistele head. Õnnistagu teid selleks Kolmainus Jumal, Isa, Poeg ja Püha Vaim. Aamen. Jaan Kiivit EELK peapiiskop