EELK
Esilehele Tagasi jutluste lehele
  TAGASI


TERVITUS KONVERENTSIL „KRISTLIKUD VÄÄRTUSED EESTI POLIITIKAS III – ÜHISELT EHITATUD RIIK“

Austatud konverentsist osavõtjad! On rõõm tervitada teid juba kolmandat korda toimuval konverentsil „Kristlikud väärtused Eesti poliitikas“, seekord teemal „Ühiselt ehitatud riik“. Tänu kõikidele, iseäranis erakondade ümarlauale, kelle algatusel ja toel see ilus ettevõtmine on võinud teoks saada.

Riik on kultuuriilming, millega religioonil ja kirikul on läbi ajaloo olnud ohtrasti kokkupuuteid. Võime öelda, et riik on võimu ja vaimu kooslus ja sageli ka konflikt. Kirikuisa Augustinus räägib oma suurteoses De civitate Dei kahest riigist. Need ei ole kaks võistlevat struktuuri vaid organiseerivat jõudu – armastust, millel on erinevad sihid ja eesmärgid.

„Ühes riigis valitseb valitsejaid ja neile allutatud rahvaid valitsemisarmastus; teises riigis aga teenivad valitsejad ja alamad üksteist armastuses – alamad kuulekuse ja ülemad kõigi eest hoolitsemisega…“ kirjutab Augustinus. Küsigem siis tänagi, milline armastus, eluhoiak ja motiiv kannab ja ehitab meie ühiskonda.

Martin Luther arendas Augustinuse mõtet edasi oma kahe riigi õpetuses. Tema meelest on nii vaimul kui võimul, kirikul ja riigil, täita oma roll. Üks ei saa läbi teiseta. Tõrjumise või allutamise asemel peab valitsema koostöö ja vastastikune toetus. Seda mõtet võime laiendada ju õieti ühiskonna kõigile osadele. Loodetavasti aitab sellele kaasa ka tänane konverents.

Küsides, millised tegurid, eluhoiakud ja väärtused aitavad kaasa koostöövõimelise ühiskonna kujunemisel, maksab heita pilk omariikluse sünnile. Teame, et kirjaoskuse kaudu avanenud juurdepääs Pühakirjale ja sellega seotud usuline ärkamine andis maarahvale sisemise väärikuse, tõstis ta mõisahärraga ühele pulgale, äratas usku oma võimetesse, vastutus- ja kodanikutunnet.

Pühakiri ütleb: „Nüüd ei ole te enam võõrad ega majalised vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed“ (Ef 2:19). See on suur missioon. Lugupidamist oma maast ja rahvast põhjendas Jakob Hurt otseselt Jumala enda käsuga: Sa pead oma isa ja ema austama! Ta leidis, et see puudutab ka isamaad ja emakeelt.

Kristlik väärtussüsteem sisaldab kindlasti palju seda, mis on tuttav ka teistele usunditele ja mida peavad õigeks ka usukauged inimesed – selle üle võib vaid rõõmustada. Ometi on need väärtused meie ajaloos ja riigi loomisel mõjusad olnud just kristliku kultuuripõhja osana. Sedagi vaimuvara maksab hinnata.

Mõeldes käigusolevale põhikooli ja gümnaasiumiseaduse parandusele, tuleb tunnistada, et religiooniõpetus on seal aheldatud, otsekui Kalevipoeg koopas. Ühelt poolt on temast saanud puhtilmalik õppeaine, teisalt rakendatakse talle õpilaskvoote ja vabatahtlikkuse nõuet, mis oleks mõistetav vaid kirikliku usuõpetuse puhul.

See on üks näide kasutamata võimalusest. Loodan, et leiame neid täna veelgi. Oluline on tõhustada ka koostööviise erinevate arusaamadega inimeste vahel, et riik, mida ühiselt kujundame, oleks meile kõigile parim võimalikest. Õnnistatud konverentsipäeva!

Andres Põder
Peapiiskop

07.11.2008 Pirita Lillepaviljon

Lehe algusesse
EELK esilehele Deutsch English Eesti Sisukord Lisa kiri! Uudised pikemalt