EELK
Esilehele Tagasi jutluste lehele
  TAGASI


MILLISED LOOTUSTANDVAD ARENGUEELDUSED ON KIRIKUL JA KOGUDUSTEL?

Jeremia raamatus ütleb Issand, et need on rahu, mitte õnnetuse mõtted, mis ta meie pärast mõlgutab, et anda meile tulevikku ja lootust. Aga ta lisab tingimusena: „Te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest südamest.” (Jr 29:11,13).

1. Usk. Esmaseks ülesandeks kirikule ja kogudustele on süvendada oma liikmete usulist elu, äratada südameusku, kasvatada pühendunud kristlasi. See ei saa olla kõrvalülesanne, vaid peab läbivalt kuuluma nii leerikooli kui usuteaduskonna, kodu kui ka koguduse igapäevasesse praktikasse. Sellele aitavad kaasa erinevad vagadusvormid ja liturgilised traditsioonid, mida meie kirikus viljeletakse. Palju rohkem senisest tuleb aga tähelepanu pöörata isikliku usu väljendamise ja tunnistamise võimalusele, et ka ilmikud tajuksid end kaasosalistena evangeeliumi kuulutamises. See nõuab ettevalmistuse tõhustamist, piiblikursuste ja täiendkoolituse läbimõeldud võrgustikku.

2. Visioon. Kiriku tuleviku seisukohalt on oluline pikaajaliste eesmärkide püstitamine ja nende elluviimise kavandamine. Heaks märgiks selles suunas on „EELK arengukava 2008–2017” koostamine ja vastu võtmine kirikukogu poolt. Nüüd on oluline jälgida, et kirik oma tegevuse kõigis valdkondades arengukavast lähtuks, selle täitmist analüüsiks ja kui vaja, seda korrigeeriks. Kirikuseadustik näeb ette arengukava koostamise ka iga koguduse jaoks. See töö on alles algusjärgus, kuid omab suurt potentsiaali, sest kohalike inimeste kaasamine koguduse võimaluste läbimõtlemisse ja teokstegemisse on kindlasti viljakas. Tähtis on, et arenguvisioon ja seal kavandatud ülesanded ei oleks lihtsalt paberil, vaid inimeste peas ja südames.

3. Ressursid. Arengukava täitmise üheks eelduseks rahalised ressursid. Majanduslanguse aastatel on need saanud tagasikäigu. Siiski on ette valmistatud mitu arendusobjekti, mis teostumise puhul peaksid suurendama kiriku tulupoolt. Suur ressurss on koguduste maaomandi ja hoonete parem kasutamine, samuti mitmesugune majandustegevus. Tänapäeva eduka usulise elu lahutamatuks osaks on ka arukas ja edukas majapidamine, mis osas EELK-l on senini oskusi nappinud. Samuti ei suuda kogused asjatundmatuse tõttu piisavalt kaasata fondide ja sotsiaalpartnerite vahendeid. Koolituse ja koostöö laiendamine võiks siin anda häid tulemusi. Kõige suurem ressurss on aga inimeste endi ohvrivalmidus. Paraku jätab enamik meie kiriku liikmeist tegemata oma liikmeannetuse. Ka liikmeannetuste keskmine ei küüni kirikukogu poolt soovitatud 1%-ni sissetulekust, rääkimata juba piibellikust kümnisest. Annetamise usulise mõtte asjakohane selgitamine aitaks kindlasti tõhustada kiriku tööd.

4. Haridus. Kiriku võimekus sõltub oluliselt kaadri ettevalmistamisest. EELK suur rikkus on akrediteeritud ülikoolina tegutsev Usuteaduse Instituut, mida tuleb näha prioriteetsena. Kirik peab mobiliseerima jõud, et oma õppeasutust hoida ja tõhusamalt rakendada nii kiriku koolituskeskusena kui kogu ühiskonna usulise haritusnivoo tõstmisel. Usuteaduse Instituudis peaks kindlasti süvendama praktilise kirikutöö ja misjonaarsete oskuste profiili. Vaja on teadvustada kõigi vaimulike, koguduste ja üksikkristlaste ülesannet otsida ja suunata noori usuteadust õppima. Samuti on vaja jõuda ammu kavandatud EELK integreeritud koolituskava koostamiseni, mis hõlmaks eri valdkondade kursusi ja seminare. Jüngerlust, õpilaseks olekut, tuleb mõista ka kui elukestvat õpet.

5. Haldus. Selleks, et luua selgust ja kindlust töötingimuste osas ja kogu maa kaetust kirikliku teenimisega, on vaja uuendatud halduskorraldust. Mingil määral on see juba alanud vaimulike teenistuslepingute koostamise näol. Reform võiks sisaldada nii koguduste liitmist, koopereerumist, kui ka uute koguduste või filiaalide rajamist, võttes arvesse uusi tõmbekeskusi. Et suurendada pastoraalset tuge töötegijatele ja üldkiriklikku sidusust, toetan piirkonna (piiskopkonna) piiskoppide ametisseseadmise ideed. Selleks on olemas ka seadusandlikud eeldused. Hingehoidlik ja tööalane nõustamine koos piirkonna olude parema arvestamisega aitaks töötegijatel nende oskusi tõhusamalt rakendada.

6. Avatus. Meie kirik on seotud kogu ühiskonna arenguga. Ometi on oht muutuda huviklubiks ja ketostuda. Samas on palju võimalusi tõsta koguduste aktiivsust oma kogukonna elu kujundajana – ja sellest vastutusest pole keegi vabastatud. Olgu osalemine kohalikes volikogudes, projektides, mitmesugustes liikumistes ja seltsingutes, mille põhimõtted ei vastandu kirikule – kõikjal saab kirik oma esindajate kaudu olla maa soolaks. Mitmed kogudused on ka ise rajamas selliseid sotsiaalvõrgustikke – näiteks töötute klubi, pere- või elulaadikeskuse näol. Siia kuulub ka heade sõnumite edastamine avalikus meedias, mida kindlasti tuleb toetada ja arendada. Vaja on innustada ja kaasata koguduseliikmeid ning ajakirjandust kirikuelu kajastama, samuti propageerima ja levitama ajalehte Eesti Kirik. Suur väljakutse kogudustele ja kirikule on olla kohal internetis, mis on heaks suhtlusvahendiks oma liikmeskonnaga ja ka tuhandetega väljaspool.

7. Kasvatus. Valminud on uus leeriõpik, mis loodetavasti veelgi täieneb. Vaja on need materjalid kasutusele võtta. Laste- ja noortetöö parem korraldamine on olnud arutluse all pidevalt. Kuivõrd on ette näha, et usuõpetuse osa üldhariduskoolis jääb ka tulevikus tagasihoidlikuks, tuleb kogudustel ja kirikul leida lisaks pühapäevakoolile uusi, kaasaegseid vorme laste kristlikuks kasvatamiseks. Riiklik seadus annab selleks mitmeid võimalusi – näiteks päevahoiu, lasteaia või huvikooli näol. On algatatud ilus mõte ja loodud töörühm evangeelse üldhariduskooli rajamiseks. EELK arengukava kohaselt on vaja luua oma, liikmeskonnal põhinev lasteorganisatsioon, millega ümber kujundatav LNÜ hetkel ka tegeleb. Kogudused ja lapsevanemad peaksid igati toetama laste liitumist selle organisatsiooniga. Samas tuleb süvendada arusaama, et laste ja noorte kristliku kasvatuse eest vastutavad eelkõige ikkagi lapsevanemad.

8. Liturgia. Kiriku keskne ülesanne on jumalateenistus. On valminud uus kirikukäsiraamat, mis annab palju võimalusi jumalateenistuse rikastamiseks. Selle rakendamine kogudustes nõuab harjutamist ja aega, tasakaalukust ja katsetamist. See protsess annab võimaluse suunata koguduse tähelepanu jumalateenistuse sisulisele mõtestamisele ja pühapäeva pühitsemise olulisusele. Aktiivsemalt tuleks kasutada noortepäraseid jumalateenistuse vorme nagu Taizé, Andrease või Toomas-missat. Siinjuures rõhutan vajadust laiendada kiriku- ja vaimuliku muusika diapasooni kaasaegse noortemuusika suunas. Kuigi meie kirikus on mõned tunnustatud kollektiivid nagu Crux ja Misjonikoor, on seda ääretult vähe kaasaegse noortetöö normaalseks toimimiseks kogudustes. Tuleb julgustada nii koguduste juhte kui noori endi noortepärast muusikat kasutama.

Lootustandvaid eeldusi, arenguid ja võimalusi on meie kirikus palju. Palugem lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele (Mt 9:38) ja õnnistaks nende tööd.



Andres Põder
Peapiiskop

12.06.2010 EELK Kirikupäeva kirikukonverentsil Tartu Jaani kirikus

Lehe algusesse
EELK esilehele Deutsch English Eesti Sisukord Lisa kiri! Uudised pikemalt