EELK
Esilehele Tagasi jutluste lehele
  TAGASI


ORDINATSIOONIKÕNE

Jeesus ütles nüüd neile taas: Rahu teile! Nõnda nagu Isa on läkitanud minu, nõnda saadan ka mina teid. Kui ta seda oli öelnud, puhus ta nende peale ja ütles neile: Võtke vastu Püha Vaim! (Jh 20:21-22).

Armsad ordineeritavad ja kirikulised! Rahu Jumalaga on uue elu alus. Sellele saab midagi rajada - nii oma südamerahu kui rahu kaasinimestega, nii armastuse ja osaduse kui usu ja lootuse. Rahusoov on üks inimkonna levinumaid palvesoove ja tervitusi. Efesose kirjas räägib apostel Paulus Kristusest, kes on tulnud ja kuulutanud rõõmusõnumit rahust neile, kes olid kaugel, ja neile, kes lähedal, ning lisab, et selle rahu läbi olete te ehitatud hooneks apostlite ja prohvetite alusele, mille nurgakiviks on Kristus Jeesus ise (Ef 2:20).

Iidne toomkirik, mille altari ees on läbi aja seatud ametisse vaimulikke, tuletab meile meelde Jumala imelist, vaimulikku ehitust, mis ületab aja ja ruumi piirid. See ehitus ei sünni iseenesest. Nende hulgast, kes on leidnud rahu Jumalaga, kutsub ja läkitab Kristus oma saadikud. Täna on ta kutsunud ja valinud teid, armsad ordineeritavad, ja ütleb teile need alustrajavad, julgustavad sõnad: Rahu teile!

See tähendab: teie suutlikkus tööks, teie vaimujõud, teie sõnumi veenvus algab altarilt, algab Kristuse risti alt, lepitatusest Jumalaga. Kui süda on rahutu eesootavate ülesannete pärast, kui tunnete oma nõtrust ja ekslikkust, ärge unustage seda Jeesuse sõna! Rahu teile! Tulge alati altari ette, et leida ise lepitatus ja osadus oma Issandaga. Uuest Testamendist näeme, et apostlite hulgas oli kahtlevaid ja komistavaid mehi. See, mis tegi nad vägevaks, oli nende kinnihoidmine oma Issandast, elamine Jumala armus.

Evangeeliumi vägi ei peitu meis, vaid Jumalas. Kirikut ei kanna meie juhtimiskogemused, inimestetundmine või filosoofilised argumendid. Need on väga vajalikud tööriistad, kuid sisu on muus - osaduses Jumalaga. Kui Jumala rahu on meis, siis on meil, mida jagada ja kuulutada. Meie oleme nüüd Kristuse käskjalad, otsekui Jumal ise julgustaks meie kaudu. Me palume Kristuse asemel: Andke ennast lepitada Jumalaga!, kirjutab Paulus korintlastele (2Kr 5:20).

Preestriamet on eriline ja ainukordne amet. Meie kiriku usutunnistuskirjas öeldakse, et Jumal seadis ameti rõõmusõnumi kuulutamiseks ja sakramentide jagamiseks, et inimesed võiksid uskuda. Sööda mu tallekesi! käsib Jeesus apostel Peetrust. Mida muud see tähendab, kui et inimesed võiksid kogeda Jumala armu ja leida hingerahu. On ju meie, patuste inimeste, süda rahutu seni, kuni ta leiab rahu Jumalas. Kristus on seadnud oma käskjalad, apostlid ehk preestrid selleks, et võiksime tema lunastustöö läbi saada lepitatud ja taastada osaduse Jumalaga.

Vaimulikkond on Jumala töö. Vaimulikuks ei saa hakata ise. See vajab läkitatust, väljasaatmist. Jeesus valib ja saadab seda ülesannet täitma vaid neid, kes on teda usaldanud, võtnud riski teda järgida. Mitte prooviks, vaid kogu eluks. Teie olete käinud Jeesuse järel, olete ennast ette valmistanud, õppinud, teinud eksamid. See on olnud pikk protsess. Nüüd on teie südame sisemisele kutsele lisandunud kiriku ametlik ja nähtav kutse. See annab volituse ja autoriteedi. Apostlite alus, ametivendade eeskuju, vastutus kaasvaimulike ja kiriku ees on äärmiselt oluline. Aga seegi pole piisav.

Võtke vastu Püha Vaim! ütleb Jeesus neile, keda ta välja saadab. See on elumissioon, kus Jumal ise teid oma sulastena kasutada tahab. Teie elu peab olema auks Jumalale ja esindama Kristust. Selleks vajate Jumala erilist andi ja väge. Täna teid ametisse pühitsedes palume teilegi Püha Vaimu, mis annab preestriametile vaimuühtsuse Kristusega. See tähendab meelevalda olla Kristuse saadik, nagu tema on Jumala saadik. Kellele te iganes patud andeks annate, neile on need andeks antud, kõlab Jeesuse suur tõotus läkitatutele.

Selles Vaimus olete kutsutud teenima Jumalat ja inimesi tänases lõhestunud, sihitus, sageli lootusetus ja vaenulikus ühiskonnas. See ei tarvitse olla lihtne. Peate alati paluma tema Vaimu juhtimist ja abi, et võiksite olla talle ustavad. Jumala Vaim on selleks lohutajaks ja julgustajaks, kes ka siis, kui kogu maailm on meie vastu, koos meie vaimuga tunnistab, et me oleme Jumala lapsed. Lapserõõm ja rahu aga ongi see elustav allikas, millest voolab välja rõõmusõnum kogu maailmale, mis annab maailma võitva usu! Ja just seda ongi meil vaja tõestada ja tõeks teha. Aamen.

Andres Põder
Peapiiskop

15.08.2006 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus

Lehe algusesse
EELK esilehele Deutsch English Eesti Sisukord Lisa kiri! Uudised pikemalt