39. Aastat uut nüüd tohin ma 40. Elulaevuke on sõudnud 41. Küll mitmest viletsusest 42. Maa on nii kaunis 43. Oh palugem ja laulgem 44. Päike jälle kaob 45. Saatjaks olgu Jeesus meil 46. Siin astume Su palge ette 47. Siit saadik Jumal heldesti 48. Su ette tulen palvetades 49. Uut aastat meie algame 50. Ühtainust nime mina tunnen 51. Üks aasta jälle kaob 39. AASTAT UUT NÜÜD TOHIN MA Aastat uut nüüd tohin ma Sinu armust alata. Uueks tee ka minu meel, et ma kõnnin taevateel! Minu usku kasvata, armastust ja lootust ka! Jaga jõudu võitluseks, saada rammu võitudeks! Kaitse oma kogudust, anna õiget ustavust meile, Sinu lastele, kes Su nime kanname! Viis: “Tänu olgu Jumalal” (Gott sei Dank in aller Welt) Johann Anastasius Freylinghausen, 1670-1739. “Geistreiches Gesangbuch”, Halle 1704. Sõnad: Hugo Viktor Karl Wühner, 1877-1932. 40. ELULAEVUKE ON SÕUDNUD Elulaevuke on sõudnud aasta jälle edasi, ligemale olen jõudnud igavese ajale. Ei ma tea, kuis minu päevad edaspidi mööda läevad. Ei ma tunne tulevat magusat või mõrudat. Aga ühte tean ma selgelt: kui on Jumal minuga, siis võin teele minna julgelt igal ajal hirmuta. Kes mind senini on hoidnud, ihu, hinge rohkelt toitnud, see mind edaspidi ka saadab oma armuga. Tema peale tahan loota tuleviku päevil ma, Tema abi tahan oota lapseliku meelega. Tema nimel lähen tööle ning ka panen mõõga vööle. Tema oma olen ma elades ja surres ka. Viis: “Jeesus, surma äravõitja” (Jesu, meines Lebens Leben) Wolfgang Wesznitzer, 1617-1685. Sõnad: Jaan Bergmann, 1856-1916. 41. KÜLL MITMEST VILETSUSEST Küll mitmest viletsusest ja hädast, nutust ka, küll mitmest ahastusest ja murest olen ma sel aastal läbi läinud, ka see eest kiidan Sind; Su armu olen näinud, Su heldus hoidis mind. Sa, Jumal, minu Looja, mu elu oled Sa, mu õnnistuse tooja, Su peale loodan ma! Sel aastal olid saatjaks mu tee peal armuga, Sind palun abiandjaks, kui risti kannan ma. Mis armas Sinu silmas, mis tahad, tahan ma. Oh aita, et ma ilmas, ei tee, mis keelad Sa! Ei lootust, rõõmu ole mul ilma Sinuta, ma enda oma pole: Su omaks saanud ma. Su tahtmist ikka teha, ma väga igatsen: kui saan ka vaesust näha, Su juurde siiski jään. Kui mind ka kiusatakse, ei taha kaevata. Ja kui mind teotatakse, ka seda kannan ma. Kui kõik mind maha jätnud, ei sina jäta mind! Kui muremäed mind matnud, ma palun usus Sind! Kui peaksin haigeks jääma, mu arstiks oled Sa. Kui peaksin hinge heitma, mu elu oled Sa! Kas kutsud siit mind taeva? Ma tulen rõõmuga. Kas lükkad põrgu vaeva? Ei seda taha Sa! Ehk süüdlaseks küll saanud ma oma patuga, Sa siiski lepitanud mind Poja verega. Nüüd lõppenud see aasta: oh armu vala Sa mu peale, Isa, kasta mind Poja verega! Mu süda uueks saagu ja puhtaks pattudest, Su arm, see õnnistagu mind rohkest' heldusest! Viis: “Oh Jeesus, Sinu valu” (O Haupt, voll Blut und Wunden / Salve caput cruentatum), Hans Leo Hassler, 1564-1612. Sõnad: Gottfried Wilhelm Sacer, 1635-1699. Tõlge: Carl Peter Ludwig Maurach, 1824-1900. 42. MAA ON NII KAUNIS Maa on nii kaunis, kirgas kõrge taevas, täis rõõmu usklike lootustee: siit kaduvuse päevadest läbi meid kannab taeva poole see. Aastad ja ajastud tulevad ja lähevad, põlv järgneb põlvele lennates: ei iial vaiki taevased helid, meid hellalt koju kutsudes. Inglid kord laulsid karjastele väljal. Nüüd hingest hinge on kostmas laul: rõõm, rahu teile! Päästja on tulnud! Au kõrges olgu Jumalal! Viis: “Ilusam Kristus” (Schönster Herr Jesu) Sileesia rahvaviis, XIX sajandil; Heinrich Hoffmann von Fallersleben, 1798-1874. Sõnad: Bernhard Severin Ingemann, 1789-1862. Tõlge: Johann Kõpp, 1874-1970. 43. OH PALUGEM JA LAULGEM Oh palugem ja laulgem ja rõõmu hääli tõstkem! Meid Jumal elus hoidnud ja tänini meid toitnud. Küll aasta-aastalt läeme ja Tema armu näeme. Kas aasta uus või vana, meid saadab Tema sõna. Nii mitmes viletsuses ja raskes ahastuses, kui muret, risti oli, meil Jumal appi tuli. Nii kuidas ema käsi siin hoiab lapsukesi, et häda neil ei ole, ei õnnetusi tule, niisama võtab heldelt ka armas Jumal järjest' meid oma süles kanda ja meile armu anda. Oh meie elu hoidja ja kõige rikkam toitja: me päevad Sinu teada, meid täidad kõige heaga. Ma kiidan Sinu võimust, Su armu, Sinu truudust. Su armas isakäsi meid kaitsemast ei väsi. Oh Isa, appi tõtta ja palved vastu võta, meil ristis rõõmu anna, et võime vastu panna! Oh aita kannatada ja selleks jõudu saada! Jää Sina meie meelde, et loodame Su peale! Kõik viha, vaenu keela, et sõda meid ei neela, et lõp'vad viletsused ja sõja ahastused! Meid Sinu käed siin kandku ja rahupõlve andku, et kuhu iial läeme, Su armu valgust näeme! Jää vaestelaste hoidjaks ja näljastele toitjaks, jää eksijate saatjaks ja vaeste järelvaat'jaks. Sa kõiki haigeid aita ja armu neile näita, et kurbi rõõmustada, neil vaeva vähendada! Ma palun veel: oh aita ja Vaimuga meid täida! Su Vaim meid kinnitagu ja viimaks taeva saatku! Nüüd lõpuks palun mina: kõik seda võta Sina sel uuel aastal anda, hoolt meie eest ka kanda! Viis: “Mu süda, ärka üles II” (Wacht auf, mein Herz und singe) Nikolaus Selnecker, 1530-1592; Johann Crüger, 1598-1662. Sõnad: Paul Gerhardt, 1607-1676. 44. PÄIKE JÄLLE KAOB Päike jälle kaob oma iluga, ajamerre vaob aasta lõpul ta. Õhtu vaiksel tunnil, Issand, tulen ma hinge mure sunnil oma palvega. Ära viha kanna minu vastu nüüd, kõik mul andeks anna, kustuta mu süüd! Mineviku vead kata kinni Sa, õnnistust ja head võta jagada! Sinu vägev käsi, Issand, saatku mind! Iial ma ei väsi usaldamast Sind. Oma rahu anna väsind lapsele, armust Sa mind kanna uude aastasse! Viis: “Kuldne õhtupäike” (Aus dem Himmel ferne) Friedrich Silcher, 1789-1860. Sõnad: Adalbert Hugo Willigerode, 1816-1893. 45. SAATJAKS OLGU JEESUS MEIL Saatjaks olgu Jeesus meil, andku uuel aastal abi; võtkem lipuks eluteil Jeesu nimi usu läbi! Siis Ta armus seisame, Tema teedel kõnnime. Jeesu sõna selgesti kogudustes kuulda olgu; palvelised rohkesti Tema Vaimust osa saagu ühenduses usuväes, armastuses, lootuses! Jeesu nimel läheme rahus uue aasta teele. Paistab meil see täheke, siis Ta annab valgust ööle; ja kus Tema valgustus, seal on selge õnnistus. Jeesu nimi rõõmustab, saadab kõiges hädas abi; vaev ja ristki õnneks saab Tema kalli nime läbi. Jeesus, Sinu nimi on meie täht ja kilp ja kroon. Viis: “Jeesus, Õnnistegija” (Jesus, meine Zuversicht) Johann Crüger, 1598-1662. Sõnad: Benjamin Schmolck, 1672-1737. 46. SIIN ASTUME SU PALGE ETTE Siin astume Su palge ette, oh Issand, helde abimees, ja anname Su armu kätte, mis aastakäigul ootab ees, sest ainult üksi Sinuga uut aastat võime alata. Sa igavene ots ja algus, kel vägev võim ja valitsus, meid juhtigu Su tähe valgus, kui ümbritseb meid pimedus. Oh lase ennast leida Sa, mu helde Õnnistegija! Sa meie jõud, Sa annad rammu, kui lõpeb lootus eluteel. Sa juhid meie õiget sammu ka suures surmaorus veel, kui vaevamas meid viletsus – Su arm siis igal päeval uus. Kes läinud aastal armu näit'sid, kui murest oli murtud meel, ja rohke rõõmuga meid täitsid: tee seda uuel aastal veel, - kui vaevamas meid viletsus, Su arm siis igal päeval uus! Viis: “Oh anna tuhat keelt Sa mulle” (O daß ich tausend Zungen hätte) Johann Balthasar König, 1691-1758. Sõnad: Anna Prants, 1874. 47. SIIT SAADIK JUMAL HELDESTI Siit saadik Jumal heldesti mind alati on saatnud, siit saadik on mu järele Ta armusilmad vaat'nud. Siit saadik Ta mind talutand kättpidi ja mind rõõmustand, siit saadik Ta mind ait'nud. Sul olgu kiitus, tänu, au, truu Jumal, kõrges taevas, et alati Su armunõu mind saatnud elu vaevas! Ma südamesse kirjutan: suurt armu, Issand, Sinult saan! Siit saadik Sa mind ait'nud. Veel edaspidi anna Sa, truu kaitsja, oma abi, mind igas paigas avita Jeesuse vere läbi; mind aita kõige elu sees ja siis, kui surm ju silma ees, mind aita, kuis Sa ait'nud! Viis: “Kõik kallis hingeõnnistus” (Est ist das Heil uns kommen her) “Etlich Christlich Lieder”, Wittenberg, 1523. Sõnad: Aemilie Juliane von Schwarzburg-Rudolstadt, 1637-1706. Tõlge: Heinrich Nyländer, *1816. 48. SU ETTE TULEN PALVETADES Su ette tulen palvetades, mu Issand, vägev Jumal Sa, Su nime kiites, ülistades, Su abi eest Sind tänama. Sa oled armulikult saatnud mind ikka aastast aastasse. Mu hing on Sinu peale lootnud ja ma ei jäänud hädasse. Küll oli palju võitlemisi sel möödaläinud aastal ka, ja raskustega heitlemisi, et jõud ju tahtis nõrkeda. – Kuid jälle Sinu vägev käsi mind saatis teele heldesti, et suutsin elu vintsutusi ma kanda rahul, vaiksesti. Nüüd julge lootus täidab rinda mul uue aasta algul ka. Las tulgu nüüd, mis tuleb tunda – ei jäta Sa mind abita! Su jumaliku käe najal' end toetan, kui nõrken ma, Sa viid mind valust rõõmu rajal', - seal mul nii õnnis otsata. Viis: “Mu nimi taevas kirja pandud” (Die Tugend wird durch's Kreuz geübet) Tundmatu saksa helilooja. Sõnad: Alide Kolka, 1894- 49. UUT AASTAT MEIE ALGAME Uut aastat meie algame ja Sind, oh Jeesus palume: et aita seda aastat ka meid lõpetada kahjuta! Ka sõja, nälja, katku eest meid hoia ise armuväest! Oh anna rahu heldesti ja oma rahvast valitse, veel meie maad ka õnnista Sa sõna, sakramendiga! Siis aamen meie laulame, uut aastat rõõmsalt algame. Viis: “Oh Isa taevariigi sees” (Vater unser im Himmelreich) V. Schumann, “Geistliche Lieder”, Leipzig, 1539. Sõnad: Georg Werner, 1589-1643. 50. ÜHTAINUST NIME MINA TUNNEN Ühtainust nime mina tunnen mis Jumal andnud meile õndsuseks. Üht nime ikka hinges kannan, ta vägi muudab talve kevadeks: Su nimi Jeesus Kristus, igavest' on mulle kõige kallim kõikidest. Üht nime tahan südamesse ma usus kirjutada endale. See paistab minu muredesse kui hele, selge taevapäikene. Su nimi, Jeesus Kristus, igavest' on mulle kõige kallim kõikidest. Üks nimi annab edu tööle ja kannatustes mulle troosti toob. Teeb lõpu minu patuööle ja armust minu elu uueks loob. Su nimi, Jeesus Kristus, igavest' on mulle kõige kallim kõikidest. Üht nime tahan meeles kanda siin maa peal kaduvuses rännates. Ja ühel' nimel' au veel anda seal igaveses taevavalguses. Su nimi, Jeesus Kristus, igavest' on mulle kõige kallim kõikidest. Viis: “Jehoova, Sulle tahan laulda” (Dir, dir, Jehova will ich singen) Hamburg, 1690; Halle, 1704. Sõnad: Hugo Viktor Karl Wühner, 1877-1932. 51. ÜKS AASTA JÄLLE KAOB Üks aasta jälle kaob ja minevikku vaob nüüd varsti vaiksesti, veel mõneks tunniks püsib, mul vaatab otsa, küsib: “Kas on su meel nüüd tõsine?” “Mis nõudsid sinu mõtted? Su tööd ja ettevõtted, kas olid puhtad nad? Kas leidsid eluraja? Või raiskasid sa aja ja armupäevad kallimad?” Oh Issand, Sina tead mu salajamad vead, mu eksimused ka! Su juurde süda jõuab, Su halastust ta nõuab, mind kõigest võlast vabasta! Viis: “Nüüd hingvad inimesed” (Nun ruhen alle Wälder) Heinrich Isaak, arvatavasti 1450-1517. Sõnad: Hugo Viktor Karl Wühner, 1877-1932.