2. Hoosianna, tõstke häält 3. Kuis pean vastu võtma 4. Kõige ilma õnnistus 5. Me ootame Sind, Jeesus Krist 6. Nii elevil, nii rõõmus 7. Nüüd Jumalale austuseks 8. Nüüd kiitus olgu Jumalal 9. Nüüd ole, Jeesus, kiidetud 10. Nüüd tehke kõrgeks väravad 11. Oh Jeesus Kristus, tule Sa 12. Tänu olgu Jumalal 2. HOOSIANNA, TÕSTKE HÄÄLT Hoosianna, tõstke häält, hoosianna, hüüdke vahvast’! Poeg nüüd Isa järje pealt tuleb vaatma oma rahvast. Kõik maailm nüüd Teda kiitku, hoosianna rõõmsalt hüüdku! Keda vanad usklikud lootes ammu igatsenud, keda nemad oodanud, on nüüd rõõmuks meile tulnud. Kõik maailm nüüd Teda kiitku, hoosianna rõõmsalt hüüdku! Kummardage kuningat, Teda kiites kõigest hingest, et Ta oma alamad päästnud ära vangipõlvest! Kõik maailm nüüd Teda kiitku, hoosianna rõõmsalt hüüdku! Ja nüüd valmistage teed armastatud kuningale; Tema oma armukäed sirutab ka teie poole. Kõik maailm nüüd Teda kiitku, hoosianna rõõmsalt hüüdku! Kalli päeva oled Sa, Issand, valmistanud armust. Anna osa mulle ka selle päeva õnnistusest! Kõik maailm Su nime kiitku, hoosianna rõõmsalt hüüdku! Viis: “Armas Jeesus, avita” (Liebster Jesu, wir sind hier) Johann Rudolph Ahle, 1625-1673. Wolfgang Karl Briegel, 1626-1712. Sõnad: Christian Keimann, 1607-1662. Tõlge: Carl Peter Ludwig Maurach, 1824-1900 3. KUIS PEAN VASTU VÕTMA Kuis pean vastu võtma Sind, armas Jeesuke? Kuis Sulle vastu tõtma, mu hinge iluke? Oh Jeesus, Jeesus, süüta mu süda põlema ja ise mulle näita, mis Sind võib rõõmusta! Su kogudus Sind kiidab ja tänab rõõmsasti, mu süda lauldes heidab Su ette palvele. Ma tahan ülistada Sind, armas Jeesuke, Su au siin kuulutada ka kõige rahvale. Kõik oled Sina teinud mu õnneks heldesti, kui oli hukka läinud hing, ihu ühtlasi; kui olin riigist lahti, kus rõõm on järjesti, siis Sinu läbi tehti mind rõõmsaks, Jeesuke. Ei ükski taevast jätma Sind võinud sundida, Su armastus Sind sundis meil’ taevast tulema. Oh arm, et appi tulid maailma rahvaile, kes patuhädas olid, neid päästma heldesti. Ei ole enam karta teil oma patu süüd: küll Jeesus tahab matta nad mere põhja nüüd. Ta toob ju patustele suurt armu, õnnistust ja kingib neile jälle täit lapsepärandust. Viis: “Wie soll ich dich empfagen” Johann Crüger, 1598-1662. Sõnad: Paul Gerhardt, 1607-1676. 4. KÕIGE ILMA ÕNNISTUS Kõige ilma õnnistus, kõige rahva rõõmustus hakkab meile tulema, kõik maailma aitama. Vana aja ihaldus, paradiisi tõotus, on nüüd täiest’ täidetud, rahva mure lõppenud. Õnnist elu tahab Ta siin ja seal meil kinkida; et saaks lahti taeva tee, tuleb Jumal ilmale. Oh siis rõõmustugem sest, kiitkem kõigest südamest oma kallist Jeesukest Tema tulemise eest. Olgu siis nüüd tänatud Jeesus, ja ka austatud! Kõik, kes Tema alamad, kiitku oma kuningat! Viis: “Jeesus, tule minule” (HÖchster Priester / Jesu, komm doch selbst zu mir) “Musikal Christenschatz”, Basel, 1745. Tõlge: Tartu lauluraamatu järele, Carl Peter Ludwig Maurach 1824-1900. 5. ME OOTAME SIND, JEESUS KRIST Me ootame Sind, Jeesus Krist, kes istud taevatroonil! Me ihkame Su ilmumist, mil ehid aukroonil. Kõik ootajad, nüüd tõstke pead! Tal rõõmsalt vastu minge! Ta päästab ihu, hinge. Me ootame Sind, taludes nii mõnda rasket vaeva! Meil troost on selles teadmises: Su rist viib viimaks taeva. Siis võime ka nüüd kartmata Su järel risti kanda ja ennast Sulle anda. Me ootame Sind, südamed meil oled ära võitnud. Ja armastuse sidemed meid Sinu külge kÖitnud. Sa ustavalt kord nähtavalt veel ilmud, tuues ülalt au, rahu, rõõmu küllalt. Me ootame Sind, Jeesus Krist, oh tule peatselt ise! Siis lõpeb matkavaev ja rist ja saame Kaananisse. Kuis kiitusviis küll kõlab siis, mil näha Sind me võime kui enne uskusime. Viis: “Mis Jumal teeb, on ikka hea” (Was Gott tut, das ist wohlgetan) Severus Gastorius, 1646-1682. Sõnad: Philipp Friedrich Hiller, 1699-1769. Tõlge: Toomas Jeremias Põld, 1920- 6. NII ELEVIL, NII RÕÕMUS Nii elevil, nii rõõmus on täna linn ja maa. Me valmis vastu võtma Sind Õnnistegija. Nii valdav on see ootus, me juurde oled teel. Meid juba puudutanud on valgus Sinu eel. Kõik oled Sina teinud me õnneks heldesti, kui oli hukka läinud hing, ihu, ühtlasi. Kui surm ja põrgu võimus meid hoidsid ahelais, siis Sinu armust, Jeesus, nüüd ori vabaks sai. Ei keegi taevast jätma Sind võinud sundida. Su armastus Sind sundis me juurde tulema. On arm, et appi tulid maailma rahvaile, kes pimeduses olid, - tõid neile valguse. Sind kohtab oma elus küll iga otsija. Sa tead, mis meile tarvis ja tahad aidata. Sa tuled, tuled ise täis armu, halastust ja Sinu tulemine on tulvil õnnistust. Viis: “Kuis pean vastu võtma” (Wie soll ich dich empfangen) Johann Crüger, 1598-1662. Sõnad: “Uus lauluraamat 1899” nr 114 ainetel EELK Lauluraamatukomisjon Tallinnas, 1982. 7. NÜÜD JUMALALE AUSTUSEKS Nüüd Jumalale austuseks kõik laulgem rõõmuga. Ta oma Poja õndsuseks meil saadab armuga, meil saadab armuga. Nüüd Isa rüpest tuleb Ta, saab väetiks lapseks seal. Tal tuleb sõimes magada nii vaikselt heinte peal, nii vaikselt heinte peal. Ta loobub jumalikust aust, et saada sulaseks ja kannatada meie eest, kõik teha meie heaks, kõik teha meie heaks. Ta oma väge ilmutab ja rahu meile toob, maailma rahvaid ühendab, kõik vana uueks loob, kõik vana uueks loob. Tee paradiisi avab Ta ning keerub väraval ei keela sisse astuda. Au, kiitus Jumalal! Au, kiitus Jumalal! Viis: “Lobt Gott, ihr Christen” Nikolaus Herman, arvatavasti 1500-1561. Sõnad: Nikolaus Herman, arvatavasti 1500-1561. Tõlge: Johannes Hornung, arvatavasti 1660-1715. 8. NÜÜD KIITUS OLGU JUMALAL Nüüd kiitus olgu Jumalal, kes armu heitnud meie peal ja oma Poja läkitand, kes meile õnne valmistand. See kallis Õnnistegija meid tuleb patust aitama ja oma palge paistega meil tõtt ja armu annab Ta. Oh ime, heldus, halastus, oh armastuse sügavus, Su arm on äramõõtmata: kes saab Sind küllalt tänada! Nii Jumal ennast alandab, et Looja ise lapseks saab, ei naise ihu põlga Ta, et inimeseks sündida. Kes Isa sõna suures väes, saab meie lihaks nõtruses, kes ots ja algus ühtlasi, on surelik ja sulane. Mis inimene ilma peal võib Jumalale anda teal, et Tema meid nii armastab ja et Ta Poeg me vennaks saab? Oh häda igaühele, kes armu põlgab julgesti! Kui Poja häält ei kuule sa, siis hukka sa pead minema. Oh patune, mispärast sa Aukuningat ei kummarda, kes tuleb sulle alandlik ja on nii väga armulik? Ta vastu rutta rõõmuga ja oma südant valmista, et Tema tuleks sinule, sind rõõmustama heldesti! Nüüd tuleb Tema armus veel, ja helde, härras on Ta meel. Kui viimsel päeval tuleb Ta, siis võtab kurjad hukata. Kes Jeesu juurest leitakse, need lähevad siis taevasse, on igavese rõõmu sees seal taeva Isa palge ees. Au olgu Isal Jumalal, ja Pojal Õnnistegijal! Ka Pühal Vaimul ühtlasi nüüd kiitust, tänu anname. Viis: “Ma tulen taevast ülevalt” (Vom Himmel hoch, da komm ich her) Martin Luther, 1483-1546. Sõnad: Böömimaa vennad 9. NÜÜD OLE, JEESUS, KIIDETUD Nüüd ole, Jeesus, kiidetud, et Sa neitsist sündinud kui inimene ilmale, sest laulvad inglid rõõmsasti. Kürieleis. Seal taeva Isa ainust last leiad sõimes magamast. Nüüd meie vaese lihasse on tulnud kõige ülem hea. Kürieleis. Kes suurem on kui ilmamaa, Maarja süles magab Ta. See on nüüd laps, kes ilma peal kõik asjad peab veel üleval. Kürieleis. Nüüd Igavene Päikene paistab kõige ilmale. KeskÖÖsel Tema helendab, meid päeva lasteks sünnitab. Kürieleis. Kes Isa Poeg, on ülevalt tulnud meile võõraks sealt. Ta hädaorust juhatab, meid taeva linna läkitab. Kürieleis. Ta tuleb vaeselt ilmale, näitab armu vaestele, et Ta meid taevas rikkaks teeks ja inglihulga sarnaseks. Kürieleis. Kõik tegi Ta hea meelega, et nii heldust näidata. Kõik ilm nüüd olgu rõõmus sest ja kiitku Teda südamest! Kürieleis. Viis: “Gelobt seist du, Jesus Christ” Martin Luther, 1483-1546. Sõnad: 1. salm keskaegne, esmakordselt käsikirjas 1370. Martin Luther, 1483-1546, salmid 2-7. Tõlge: Johannes Hornung, arvatavasti 1660-1715. 10. NÜÜD TEHKE KÕRGEKS VÄRAVAD Nüüd tehke kõrgeks väravad ja uksed laiaks sedamaid, sest kuningate Kuningas ja Päästja on ju tulemas! Ta õnnistust toob endaga, kõik laulgem suure rõõmuga: au olgu Loojale, mu armutoojale! Nüüd tehke kõrgeks väravad ja uksed laiaks sedamaid ning valmistage südamed, et templiks Talle kõlbaks need, siis Kuningas toob teilegi küll õnne, rahu ühtlasi! Au olgu Pojale, mu Lunastajale! On õnne sellel linnal, maal, kus asupaik sel Kuningal ja õndsad on kõik südamed, mis on Ta eluasemed. Ta on see rõõmupäikene, kust hoovab elu kõigile. Au olgu Vaimule, mu rõõmutoojale! Oh tule, Õnnistegija, mu süda Sulle lahti ka. Oh tule meile armuga ja oma heldust ilmuta! Su Püha Vaim nüüd heldesti meid saatku taeva õndsasti! Au Sinu nimele nüüd, Issand, anname. Viis: ”Macht hoch die Tür”, Johann Anastasius Freylinghausen, 1670-1739, “Neues Geistreiches Gesangbuch”, Halle, 1704. Sõnad: Georg Weissel, 1590-1635. Tõlge: Carl Peter Ludwig Maurach, 1824-1900. 11. OH JEESUS KRISTUS, TULE SA Oh Jeesus Kristus, tule Sa ja Vaimu meile läkita, kes armuga meid avitab ja taevateele juhatab! Tee lahti suu Sind tänama, Sind kiitma südant valmista! Meil õiget usku anna ka, Su nime tundma õpeta! Siis inglitega laulame, Sind, püha Issand, kiidame, ja palgest palgesse seal ka Sind näeme õndsa rõõmuga. Au taevasele Isale, au ainusündind Pojale! Au Pühal Vaimul igavest’ ja tänu andkem südamest! Viis: “Herr Jesu Christ, dich zu uns wend” Esineb esmalt trükis “Cantionale Germanicum”, Dresden 1628. Sõnad: Vilhelm II, Saksen-Veimari hertsog, 1598-1662 12. TÄNU OLGU JUMALAL Tänu olgu Jumalal kõigis paigus taeva all! Nüüd on tõotus täidetud, meile Päästja kingitud! Keda ammu usklikud igatsedes oodanud, mis kord neile lubatud, täiesti nüüd täidetud. Aabrahami pärandus, kogu rahva lunastus, Rahuvürst, Immaanuel, neitsi poeg on ilma peal. Ole terve tulemast, õndsust mulle pakkumast! Minu südant valmista enesele armuga. Tule, Õnnistegija, minu sisse elama, minu südant pühitse, minu elu uueks tee! Nii, kui enne tulid Sa oma lahke armuga, nõnda olgu helde veel minu vastu Sinu meel. Ja kui jälle tuled Sa – põrgu, surma võitjana, rõõmuga Su vastu läen ja Su riiki ikka jään. Viis: “Gott sei Dank in aller Welt” Johann Anastasius Freylinghausen, 1670-1739. “Geistreiches Gesangbuch”, Halle, 1704. Sõnad: Heinrich Held, 1620-1659. Tõlge: Carl Peter Ludwig Maurach, 1824-1900.