219. Armastus, mis igavene 220. Jeesus Kristus, Lunastaja 221. Jeesus, Sind ei jäta ma 222. Kristus, Jumala Tall (Agnus Dei) 223. Minu süda, rõõmustele 224. Mu helde Karjane, oh Jeesus 225. Sinu poole, Issand, ma 219. ARMASTUS, MIS IGAVENE Armastus, mis igavene, kutsub sind nüüd, inimene, sulle heldelt vastu tõttab, oma lauale sind võtab, tahab sööta sind ja joota; temalt õnnistust nüüd oota! Tema armu sees on saada, mis võib valu vaigistada. Jeesus juhatust võib anda sulle, kellel koorem kanda, kui su tee on okkaline, kui sul raske võitlemine, Tema kingib rahu sulle, vaevatule, väsinule, Tema lisab sulle rammu ja ka kinnitab su sammu. Kui Ta juurde usus ruttad, oma häda kaebad, nutad, ei Ta sind siis lükka välja, kustutab su janu, nälja, viib sind värske rohumaale, eluveele sügavale, kosutab sind helde käega, trööstib imelise väega. Igavesti täna Teda, et teeb sulle kõike seda, mis sul õnnistuseks vaja, sinu vägev Lunastaja! Jää Ta omaks ustavuses, teeni Teda tõsiduses, ela ikka rõõmuks Talle, ihu, hinge aitajale! Viis: “Minu süda, rõõmustele” (Schmücke dich, o liebe Seele) Johann Crüger, 1598-1662. Sõnad: Hugo Viktor Karl Wühner, 1877-1932. 220. JEESUS KRISTUS, LUNASTAJA Jeesus Kristus, Lunastaja, Isa viha lepitaja, ristivaeva kannataja, patuvangist vabastaja andis surma mälestuseks, meie hinge õnnistuseks leivas oma ihu süüa, veinis püha verd ka juua. Jeesus ütles: “Vaesed, tulge, minu lauavõõrad olge! Tervele ei arsti vaja, haigele küll igal ajal. Miks ma kandsin ristivaeva, kui sa ise teenid taeva? Ei see sinu laud siis ole, kui sul abi tarvis pole.” Südamest sa usu seda: kui sind vaevab patuhäda, vabaned nüüd selle vaevast, hakkad nägema ka taevast! Sa võid julgelt lauda tulla, usus, lootes rõõmus olla. Uskmatu ei kõlba sinna, vaid kes tahab taeva minna. Kui sa kindlalt usud seda ega salga oma häda, saad siit armust andestuse, hingevaevast vabastuse, leiad jõudu armastada, teenida ja tunnistada. Taevaarm, me sisse tule, Jeesus, meile eluks ole! Viis: “Minu süda, rõõmustele” (Schmücke dich, o liebe Seele) Johann Crüger, 1598-1662. Sõnad: ladinakeelse kirikulaulu “Jesus Christus nostra salus” järgi saksa keelde Martin Luther, 1483-1546. Tõlge: Ago Viljari, 1910-1989. 221. JEESUS, SIND EI JÄTA MA Jeesus, Sind ei jäta ma! Minu hing on terveks saanud: armulaua anniga oled Sa mind kosutanud. Sest nüüd hüüan rõõmuga: Jeesus, Sind ei jäta ma! Jeesus, Sind ei jäta ma! Mind Sa oled armastanud, lunastanud verega, enesega ühendanud. Nüüd ja edaspidi ka, Jeesus, Sind ei jäta ma! Jeesus, Sind ei jäta ma: oled minu vennaks saanud! Mõelgu saatan, ilmamaa, et nad on mind vangistanud. Päästetud ma Sinuga! Jeesus, Sind ei jäta ma! Viis: “Jeesus, Õnnistegija” (Jesus, meine Zuversicht) Johann Crüger, 1598-1662. Sõnad: Johann Friedrich Mayer, 1650-1712. Tõlge: Jaan Bergmann, 1856-1916. 222. KRISTUS, JUMALA TALL (AGNUS DEI) Kristus, Jumala Tall, kes maailma patud kannad, halasta meie peale! Kristus, Jumala Tall, kes maailma patud kannad, halasta meie peale! Kristus, Jumala Tall, kes maailma patud kannad, anna meile oma rahu! Viis: “Jumala Tall” Enn Võrk, 1905-1962. Sõnad: ladinakeelest; ilmub sellisel kujul Rooma missas alates arvatavasti X sajandist. Tõlge: EELK Agenda, 1902. 223. MINU SÜDA, RÕÕMUSTELE Minu süda, rõõmustele, jäta patu kombed jälle, tõtta ära pimedusest, mine välja rumalusest, sest sind laual’ kutsutakse, õnnistust sull’ pakutakse. Jeesus, maa ja taeva Looja, tahab su sees aset teha. Ihu, verd seal jagatakse, leivas, veinis pakutakse. Mitu tuhat seda söövad, mitu tuhat seda joovad! Siiski ei saa otsa vara, iialgi ei lõpe ära. Vaim mu südant valgustagu, seda mõistma õpetagu! Jeesus, minu ainus elu, Jeesus, minu rõõm ja ilu, Jeesus, kõige suurem vara, ära tagane must ära! Põlvili ma langen maha, ihaldan ja palun seda: las mind seda kallist rooga hinge kosutuseks võtta! Armust tulid taevast ise lunastama inimesi. Oma hinge ära andsid, rasket ristivalu kandsid, valasid ka oma vere, tuues elu patusele. Sellest joon nüüd õnnistuseks, Sinu armu mälestuseks. Jeesus, kallis hinge toitja, Jeesus, patu äravõitja, aita, et ma armulaual ei söö nuhtlust oma hingel! Sinu arm mu meeles olgu ja mu südamesse tulgu, et ma nõnda, kui siin vaevas, jään ka Sinu omaks taevas! Viis: “Schmücke dich, o liebe Seele” Johann Crüger, 1598-1662. Sõnad: Johann Franck, 1618-1677. 224. MU HELDE KARJANE, OH JEESUS Mu helde Karjane, oh Jeesus, mind tule toitma armuga! Ma õnne leian Sinu juures ja elu, mida ihaldan. Mind, oma nõtra talle, sööda seal Iisraeli aasadel ja värske eluveega jooda, kust elu hoovab kõikidel! Sa kutsud kõiki enda juurde, kes koormatud ja vaevatud; Sa trööstid neid, kel kurbus, mure ja keda patta on piinanud. Ka mulle, Päästja, appi tõtta, mind päästa raske koorma alt, mult patud hoopis ära võta, siis rahu leian Jumalalt. Nii raske on ka minu süda, sest eksinud ma olen tõest. Vaid Sa võid teda vaigistada, sest vere valasid mu eest. Kui saab mu elu puhastatud Su püha, kalli verega, siis selles ehtes kaunistatult võin Isa ette astuda. Muu toidus ei või elu anda, Sa üksi oled eluleib; ei see või iial nälga tunda, kes Sinu armulaual käib. Sa oled eluallik ise, kust hingejanu kustutan. Uut elu valad minu sisse, kui Sinu verest osa saan. Viis: “Mu nimi taevas kirja pandud” (Die Tugend wird durch’s Kreuz geübet) Tundmatu saksa helilooja. Sõnad: Johann Heermann, 1585-1647. Tõlge: Jaan Jung, 1835-1900. 225. SINU POOLE, ISSAND, MA Sinu poole, Issand, ma pöördun oma palvega: südamest Sa välja pühi kõik, mis kõlvatu ja tühi. Armu uks mul lahti tee, kui ma tulen palvele; aita, et kõik jätan maha, mis Su meelest halb ja paha. Patu võlga vähenda, kurjad himud kaota Sa, pühitse mu meelt ja mõtteid, õnnista mu ettevõtteid. Issand, kitsal taevateel käi Sa kaitsjana mu eel, paistku mul Su armupale, vii mind sihil ligemale. Viis: “Ülempreester, kes Sa tõest” (Höchster Priester, der du dich) Sõnad: Adalbert Hugo Willigerode, 1816-1893.