440. Kui minu samm nii töntsiks jääb 441. Oh Jeesus, Sa mu kaitseja 442. Sinu hoolde ennast annan 443. Vaikselt võtan vastu 444. Üks kübeke mu elus 440. KUI MINU SAMM NII TÖNTSIKS JÄÄB Kui minu samm nii töntsiks jääb, et teised mööduvad, siis Jumal veel mu kõrval käib, ei mööda rutta Ta. Kui elumahlad kuivavad ning jõud kaob jäädavalt, Ta lahti uued allikad teeb armukalju alt. Ei Jeesus hooli kiirusest, Ta märkab kõiki meid, ta kummardub ja kuulatab me vaevas südameid. Nii noor kui vana muredes end lohutamas käib; koos olla, üksteist aidata, see meile tähtis näib. Ei vaja meie kinki muud kui armu lähedust. Ja Jeesusel on meie jaoks nüüd üksi tähendust. Viis: "Nüüd on see päev ju lõppenud" (Nun sich der Tag geendet hat) Adam Krieger, 1634-1666. Sõnad: Anna-Maija Raittila (Nieminen), 1928- Tõlge: Lehte Hainsalu (Sööt), 1938- Sõnad: copyright© Suomen evankelis-luterilaisen kirkon keskusrahasto, Helsinki, Soome. Üksnes väljaandja loal. 441. OH JEESUS, SA MU KAITSEJA Oh Jeesus, Sa mu kaitseja, Sinuga lähen kartmata! Päeval ja öösel, kõikidel teedel jää, Jeesus, Sa mind varjama. Su lähedal vaid rahu mul olles nii mitmel rännakul. Rõõmude säras, mures ja hädas Su lähedal vaid rahu mul. Ei ristita saa matkata, siiski ma sammun mureta, sest et Su käsi kandmast ei väsi last, keda Sa jääd varjama. Viis: saksa. Sõnad: tundmatu autor. 442. SINU HOOLDE ENNAST ANNAN Sinu hoolde ennast annan, vägev Jumal täiesti, Sinu ette palves kannan kogu oma südame. Sina oled minu Jumal, kes mul vaesel, jõuetumal jagab jõudu otsata, - selle eest Sind tänan ma. Minu elu väga vaene on siin ilmas Sinuta, minu laeva ajalaine võib siin põhja paisata, aga kui mu saatjaks Sina, rahuranda jõuan mina Sinu võimsa abiga, - selle eest Sind tänan ma. Tulgu tormid, tulgu tuuled, Sina kõik nad vaigistad, kui Sind vaikselt minu huuled palves appi hüüavad. Kui ka süda kaasa palub, hing Su armu varsti saanud. Sügav kui on palve-ind, Sina ikka aitad mind. Viis: "Jeesus, surma äravõitja" (Jesu, meines Lebens Leben) Wolfgang Wesznitzer, 1617-1685. Sõnad: Peeter Grünfeldt, 1865-1937. 443. VAIKSELT VÕTAN VASTU Vaikselt võtan vastu, mis Sa tahad lasta tulla minule. Olgu rõõm või mure, ma jään Sinu juurde, Sinu hoiule. Olgu tee ka vaevane, kui jääd, Jeesus, minu ligi, hõiskan ometigi! Kõigest hingest hoian kinni Sinust, leian, et Sa oled truu. Ei ma kuulda võta, kui mind püüab petta salaliku suu. Maine õnn ja vara, au, milles paljud rõõmu näevad, minust maha jäävad. Ühte tahan leida, ühte taga nõuda armastusega: see on Issand Jeesus, minu ainus lootus, Tema päralt ma! Kuigi Ta mind ristiga selles elus üles otsib, siiski Ta mind trööstib. Aamen, nõnda olgu! Jeesu juurde tulgu, kes on risti all. Hingamist siis anda ja ka risti kanda tahab Jeesus tal. Ja kes siin, kus vaev ja piin, otsani jääb kannatama, võib kord rõõmustada. Viis: "Jeesus, rõõmustaja" (Jesu, meine Freude) Tundmatu helilooja. Sõnad: Johann Caspar Schade, 1666-1698. Tõlge: Jaan Bergmann, 1856-1916. 444. ÜKS KÜBEKE MU ELUS üks kübeke mu elus on rõõmu, õnnemaad: suur osa päevi valus üksteisel järgnevad. Nii tihti valvab mure veel õhtul uinudes, ja hommikul ta une viib vara ärgates. Kui nõnda valurada viib hällist hauani, ja küllalt kannatada ka saan ma surmani, - siis kannatuste tules vaid karastub mu meel ja elu karmis süles nii palju õpin veel. Kui siis ka kübekene on elus õnnemaad, tean, olen inimene, kel rõõm ja pisarad on hingeilma ilu ja tunde sügavus. Sest kivistuda elu ei lase igatsus. Eks sunni igatsema suur, sinitaeva võlv? Eks pane imetlema mets, meri, niidunõlv? Sest näed, et elu käike suur Looja juhatab, kel kiitust kiirgab päike, lind viise vilistab. Tõest', elus ilmub ime, kui ühes linnuga ka kiidad Isa nime, kes kaasas sinuga! Siis Looja loodud elu on suurim õnn ja rõõm ning kannatus ja valu vaid õnne leek ja lõõm! Viis: "Kuis pean vastu võtma" (Wie soll ich dich empfangen) Johann Crüger, 1598-1662. Sõnad: Hugo Voldemar Pärno (Pärn), 1903-1984.