13. Ei au, ei hiilgust otsi ma 14. Et tulge, oh lapsed 15. Helisege, jõulukellad 16. Helisegu jõulukellad 17. Hing, jõuluõnnest hõiska sa 18. Hõisake, taevad! 19. Jõuluöö, täis valgussära 20. Kuula: ingli lauluhääl 21. Kõik usklikud tulge 22. Ma tulen taevast ülevalt 23. Neil karjastel väljal 24. Nüüd inglid taevast tulevad 25. Nüüd tõusnud taeva kaunim täht 26. Oh inimene, rõõmusta 27. Oh laulgem südamest 28. Oh Petlemm, väike linnake 29. Oh sa õnnistav 30. Päike, kuu ja taevatähed 31. Päästja on nüüd kingitud 32A. Püha öö 32B. Püha öö 33. Ristirahvas rõõmustele 34. See on see öö 35. Siion, laula suures rõõmus 36. Su annid, kõige armu Jumal 37. Su sõime juures seisan ma 38. Üks roosike on tõusnud 13. EI AU, EI HIILGUST OTSI MA Ei au, ei hiilgust otsi ma, ei taha kulda ka, vaid taeva valgust palun ma ja rahu maailma. See jõulud toob ja rõõmu loob, kes meeled puhtaks, vabaks teeb. Ei au, ei kulda taha ma, vaid rahu maailma. Kui püha rahu majades ning lastel jõulupuu ja Sõna valgus südames, ei vaja me siis muud. Too kodusse, ka väiksesse, nüüd kallis püha kõigile, siis püha rahu majades ja rõõm on südames. Nii vaesele kui rikkale Sa, Jeesus, tule veel, et taevavalgus kõigile võiks paista eluteel. Sind ootan ma, Sind palun ma, kes oled loonud taeva, maa: nii vaesele kui rikkale nüüd rõõmsad jõulud too! Viis: “Ei valtaa, kultaa, loistoa” Jean Sibelius, 1865-1957 Copyright© Fazer Music Inc., Espoo – Soome Üksnes väljandja loal. Sõnad: Sakari Topelius (1887), 1818-1898. Tõlge: Eduard Salumäe, 1919-1985. 14. ET TULGE, OH LAPSED Et tulge, oh lapsed, ja rutake nüüd Petlemma ja vaatke, mis kallimat hüüt see Isa sealt taevast sel õndsamal ööl meil patustel rõõmuks on kinkinud veel! Oh vaatke, mis sõimes sel pimedal ööl meil paistab, oh vaatke, mis valgus on seal! Üks taevalik lapsuke mähkmete sees, kes ilusam ingleist, on sõimes seal maas. Seal hingab Ta heinte ja õlgede peal, Maria ja Joosep Ta juures on seal. Ka karjased kummardes au andvad Tall’ ja inglid kõik laulavad: “Au Jumalal!” Ka meiegi südamest kõlagu laul – ta tänuga taevasse tõusku nüüd aul! Kõik kartus on kadunud, lõppenud hirm, sest ilmunud meile on Jumala arm. Viis: “O kinderlein kommet” Johann Abraham Peter Schulz, 1747-1800. Sõnad: Christoph von Schmidt, 1768-1854. 15. HELISEGE, JÕULUKELLAD Helisege, jõulukellad, inimesed, paluge! Kuulutage, hääled hellad: Rahuvürst on sündinud! Imeline püha öö õndsust meil ja troosti toob: rahu maa peal, rahu taevas jõululaps nüüd meile saadab. Rahu maa peal, rahu taevas jõululaps nüüd meile saadab. Kiitke Jeesust, ristirahvas, kiitke Teda hõisates! Rändajad, nüüd valmistatud pärisosa taevas teil. Imeline püha öö õndsust meil ja troosti toob: Jeesus Kristus, heldelt tule, valgustajaks meile ole! Jeesus Kristus, heldelt tule, valgustajaks meile ole! Viis: Carl Stein, 1824-1902. Sõnad: tundmatu autor. 16. HELISEGU JÕULUKELLAD Helisegu jõulukellad – kätte jõudnud püha öö. Kostku rõõmuhääled hellad üle pilve, tähevöö. Mureväljal paistab valgus, kaugelt kumab koidu algus. Isa halastust ja armu jõulusõimest otsin ma. Lootust, lepitust ja tarmu võid, mu hing, sealt leida sa, sest su igatsuse tiivad vaimus Petlemma sind viivad. Hing, nüüd võta Päästja vastu, kes sind tahab aidata. Rutates Ta juurde astu alandliku meelega, siis sul tõuseb taevavalgus, jõuab uue elu algus. Viis: “Jumal, vägev valitseja” (Unser Herrscher, unser König) Joahim Neander, 1650-1680. Sõnad: 1. ja 2. salm – Aleksander Abel, 1905-1971. 3. salm – Hugo Viktor Karl Wühner, 1877-1932. 17. HING, JÕULUÕNNEST HÕISKA SA Hing, jõuluõnnest hõiska sa Petlemma sõime ees ja Päästja sünnist rõõmusta siis palve harduses, siis palve harduses! Kes okkalistel radadel veel mures rändavad ja kadund kodu randadel ööhõlmas eksivad, ööhõlmas eksivad, neid otsib taeva Isa arm, mis ilmund Kristuses, et vaikiks valu, kustuks hirm nüüd jõuluvalguses, nüüd jõuluvalguses. Kui võitled võidurõõmuta sa eluväljadel ja väsid, pettud, langed ka maailma raskel teel, maailma raskel teel, siis usu Isa armastust, kuis Ta end ilmutab ja selles armu, halastust ka sulle osutab! Ka sulle osutab! Viis: “Nüüd Jumalale austuseks I” (Lobt Gott, ihr Christen) Nikolaus Herman, arvatavasti 1500-1561. Sõnad: Aleksander Abel, 1905-1971. 18. HÕISAKE, TAEVAD Hõisake, taevad ja inglid, Au-Issandat kiitke! Patuste Päästjale laulge ja rõõmsasti hüüdke: Issand on siin! Lõppenud häda ja piin! Paludes põlvili heitke! Hõisake, taevad ja laulge, nii maa kui ka meri: Jeesus on tulnud, suur Jumal on liha ja veri! Rahu Ta toob, südamed uueks Ta loob, täidab, mis kuulutab Kiri. Vaata, hing, imet, kuis kõrgeim end alandab põrmu, vaata ning kummarda ilmunud igavest armu! Lapseks saab nüüd Jumal ja lepitab süü, hävitab ära kõik hirmu. Jumal on lihas, - kes võib seda saladust mõista? Lahti on värav, et võin mina Tema ees seista. Petlemma läen, seal oma Päästjat ma näen, saan Tema õnnistust maitsta. Issand, kuis mina, nii patune, kallis küll Sulle, et Sa, täis armu, nüüd südame avasid mulle? Oh et mu meel, süda ja mõte ja keel hoopis end annaksid Sulle! Ustav Immaanuel, minugi südames sünni, Sinust, mu Päästja, ma alati hoian siis kinni. Ela mu sees, käi ise ikka mu ees, ei ma siis eksiteed kõnni! Jeesus, mu Jumal, Sind armastan südamest mina. Eluteed käima mind saada ka alati Sina! Su omaks jään, kuni siit rahuga läen ülesse Siioni linna. A. Viis: “Võta nüüd Issandat” (Lobe den Herren) Joachim Neander, 1650-1680. B. Viis: “Taevane Isa” Enn Võrk, 1905-1962. Sõnad: Gerhard Tersteegen (1731), 1697-1769. Tõlge: Jaan Bergmann, 1856-1916. 19. JÕULUÖÖ, TÄIS VALGUSSÄRA Jõuluöö, täis valgussära, laulab hõiskel inglikoor. Kõrgelt kostab rõõmusõna – sündind jõulupäike suur! Jõuluöö, su kuldne sära paistab üle ilmamaa, tuues meile taevavara, taeva-aardeid lõpmata. Jõuluöö, su küünlasära pühib palgelt pisara. Anna andeks, lepi ära, siis su süda särab ka. Viis: “Jõuluöö” Enn Võrk, 1905-1962. Sõnad: Kustas Põldmaa, 1897-1977 20. KUULA: INGLI LAULUHÄÄL Kuula: ingli lauluhääl kõlab öösel välja peal; rahu maa peal saabunud, vaen ja häda lõppenud! Rõõmsalt laulge, rahvad, nüüd võimsalt kõlagu me hüüd ühes inglikooriga: Kristus sündind, rõõmusta! Kuula: ingli lauluhääl kõlab öösel välja peal! Teda austab taevas, maa, kes on meie Päästija; Iisai kännust sündinud, nagu vanast tõotatud. Lihaks saanud Jumal ise tuli selle ilma sisse tooma abi kõikidel, Jeesus, me Immanuel! Kuula: ingli lauluhääl kõlab öösel välja peal! Tervitame rõõmuga, Rahuvürst, et tulid Sa, tõid meil rahu, lunastust, usku, lootust, armastust; meie pärast tulid alla, võitsid ära surmavalla, Eluvürst, Sind tänan ma, et mind päästsid ära Sa! Kuula: ingli lauluhääl kõlab öösel välja peal! Tule, Jeesus, tule Sa südamesse elama! Ainult seda palun veel: anna mulle usklik meel! Kuula: ingli lauluhääl kõlab öösel välja peal, rahu maa peal saabunud, vaen ja häda lõppenud! Kuula: ingli lauluhääl kõlab öösel välja peal! Viis: “Mendessohn” (Hark! The Herald Angels Sing) Felix Mendelssohn-Bartholdy 1809-1847. Sõnad: inglise keelest: “Hark! The Herald Angels Sing” Charles Wesley, 1707-1788. Tõlge: Einar Kiviste, 1906-1986. 21. KÕIK USKLIKUD, TULGE Kõik usklikud, tulge, võidutsedes tulge, rõõmuga alustage Petlemma teed, vaatama last, kes meile Päästjaks antud! Kõik kummardama tulge, kõik kummardama tulge, kõik kummardama tulge me Issandat nüüd! Suur maailma Looja, isandate Issand sündinud inimlapseks maailmale. Nüüd saatnud Jumal meile oma Poja! Kõik kummardama tulge, kõik kummardama tulge, kõik kummardama tulge me Issandat nüüd! Nüüd laulavad kiitust taevaliste koorid, nendega üheskoos me kõik laulame: Au olgu kõrges Jumalale taevas! Ja rahu olgu maa peal, ja rahu olgu maa peal, meil õnne, rahu toonud on Jeesuse sünd! Sind tervitab täna kogu ristirahvas, Jeesus, et tulid ilma meid aitama. Taevane Isa, tõde on Su sõnas! Kõik kummardama tulge, kõik kummardama tulge, kõik kummardama tulge me Issandat nüüd! “Adeste fideles” John F. Wade, 1711-1786. Sõnad: John F. Wade, 1711-1786. Tõlge: Einar Kiviste, 1906-1986. 22. MA TULEN TAEVAST ÜLEVALT “Ma tulen taevast ülevalt, häid sõnumeid toon teile sealt.” Nii ütles ingel rõõmuga ja karjastele kuulutas: “Üks laps on täna sündinud, kui ammust ajast tõotatud. See ilus püha lapsuke on rõõmustaja kõigile. See on see Issand Jeesus Krist, kes tahab päästa hädalist; see on see Õnnistegija, kes teidki patust lunastab. Kõik õnne saate Tema käest, mis Jumal pakkund igavest, sest võite Tema läbi ka nüüd taevariigi pärida. Ka pange märki tähele: te sõimest mähkmeis leiate seal vaeses laudas magamas maailma Õnnistegija.” Nüüd läki suure rõõmuga koos karjastega vaatama, mis Jumal meile kinkinud, kes meile taevast saadetud. Oh ole terve tulemast, mind patust mitte põlgamast! Mind tulid hädas aitama. Kuis mõistan küll Sind tänada! Sa tegid kõik hea meelega ja mina pidin nägema, et au ja rikkus ilma sees ei maksa midagi Su ees. Oh võta, armas Jeesuke, mu süda sängiks endale! Oh võta temas hingata, et mina Sind ei unusta! Nüüd Jumalale ülistust ma laulan südamest ja suust ning ühes inglikooriga ma Jeesust kiidan lõpmata. Viis: “Vom Himmel hoch, da komm ich her” Martin Luther, 1483-1546. Sõnad: Martin Luther, 1483-1546. Tõlge: Johannes Hornung, arvatavasti 1660-1715. 23. NEIL KARJASTEL VÄLJAL Neil karjastel väljal küll mures on meel, et patuste lootus ei ilmu ju veel, mis Aabrami kinnitus, Iisaki rõõm, mis Jaakobi julgus ja Taaveti kroon, ja Taaveti kroon. Näe, taevas lööb valgeks ja helgib kui päik’, üks ingel neil ilmub, sest ehmuvad kõik. Ta riided on valged, ta jume on helk, ta särab ja hiilgab kui heledaim välk, kui heledaim välk! Ju kumab kõik loodus ta paistuse sees ja äkitselt seisab ta karjaste ees. Ta ütleb: “Miks kardate? Lõppegu hirm! Teil Kristus on sündind, oh vaatke, mis arm, oh vaatke, mis arm!” Viis: Johann Hans Georg Nägeli, 1773-1836. Sõnad: “Koori ja kooli kannel”. 24. NÜÜD INGLID TAEVAST TULEVAD Nüüd inglid taevast tulevad ja karjastele ütlevad: üks laps on teile sündinud ja mähkmetesse mähitud Taaveti linnas Petlemmas, kuis Miika ette kuulutas, - ja see on Issand Jeesuke, kes teid ei jäta hädasse. Sest laulge suure rõõmuga, et Jumal lepib teiega: Ta sündind teiesuguseks ja saanud teie sarnaseks. Ei patt teid enam hirmuta, sest Jumal on ju teiega. Kui kurat mässab põrgu väes, küll Jeesus teie abimees! Ei häbisse jää elades, kes seisab kindlas lootuses, kui ilm ka kiusab kurjasti, küll Jeesus aitab heldesti! Nüüd on kõik võimus teie käes, et Jumal teie abimees. Sest kiitke Jeesust lõpmata nii südame kui keelega! Viis: “Ma tulen taevast ülevalt” (Vom Himmel hoch, da komm ich her) Martin Luther, 1483-1546. Sõnad: Martin Luther, 1483-1546. Tõlge: Johannes Hornung, arvatavasti 1660-1715. 25. NÜÜD TÕUSNUD TAEVA KAUNIM TÄHT Nüüd tõusnud taeva kaunim täht, suur valgus Petlemmast. Nüüd kustub patu hädaoht, näeb maailm Jõululast! Küll alanduse telgis Ta seal tuli ilmale; kuid taeva valgus piirita viis varjud kaugele. Immaanuel! – hing rõõmustab, sest õnnis valgus see. Nüüd arm kõik vennad ühendab, nüüd kustub patuöö! Petlemma täht, sind teretan sel õndsal, pühal ööl. Su ette vaikselt kummardan, mu valgus eluteel. A. Viis: “Nüüd Jumalale austuseks II” (Lobt Gott, ihr Christen) Nikolaus Herman, arvatavasti 1500-1561. B. Viis: “Kaunim täht” (Jeg er saa glad) Peder Knudsen, 1819-1863. Sõnad: Valdeko Saksen, 1902-1967. 26. OH INIMENE, RÕÕMUSTA Oh inimene, rõõmusta ja hõiska inglitega! Uut võidulaulu laula sa nüüd taevavägedega, sest kätte jõudnud armupäev, öö läinud, kadund mure, vaev. Arm Kristuses on ilmund! On aastasajad rännatud Petlemma jõulurada; on muistset valgust otsitud, kui eksis, murdus süda… Seal säras ikka armukiir, seal algas kauni koidu viir – öö muutus elupäevaks. Nüüd tule jälle, rändaja, Petlemma tähte otsi! Võid leida armu, eksija, uut lootust, hingetroosti. Kes tulid enne, leidsid tee ja igavese elu, tõe. Arm, ilmu nüüd ka meile! Viis: “Kõik kallis hingeõnnistus” (Est ist das Heil uns kommen her) “Etlich Christlich Lieder”, Wittenberg 1523. Sõnad: Aleksander Abel, 1905-1971. 27. OH LAULGEM SÜDAMEST Oh laulgem südamest nüüd oma Jeesusest! Maarja rüpes magab see väike lapsuke. Meid lunastama tuleb ja saatma taevasse. Ta on A ja O, Ta on A ja O! Laps Jeesus, Sinuga võin rahu tunda ma. Sinu kallis abi nüüd mindki rõõmustab ja Sinu au ning vägi mull’ ikka osaks saab. Võta omaks mind, võta omaks mind! Suur Isa halastus, suur Poja armastus! Patt siin vangis hoidnud meid põrgu hirmu all, kuid Jeesus on ta võitnud – see Päästja, süüta Tall. Imeline arm, imeline arm! Meil taevas isamaa ja rõõmu otsata. Uusi laule laulab seal püha inglikoor ja ülistama tõttab laps väeti, vana, noor. Sinna meidki vii, sinna meidki vii! Viis: “In dulci jubilo” Leipzig, 1400. Sõnad: ladina/saksa segakeelne jõululaul XV sajandi algusest. Tõlge: Johannes Hornung, arvatavasti 1660-1715. 28. OH PETLEMM, VÄIKE LINNAKE Oh Petlemm, väike linnake, sa magad vaikset und; võid puhata sa rahuga, sest käes on kesköötund. Kuid vaata: valgus paistab, ja varjud kadunud! Mis vanasti ju oodati, on täna täitunud! Sest Maarjast sündis Jeesus Krist, Ta tuli taeva-raalt; nüüd uinub ilm, kuid ingli silm peab valvet ülevalt. Oh koidutäht, nüüd hõiska koos inglikooriga, ja rõõmuga nüüd kuuluta, et sündind Päästija! Nii vaikselt nagu tuuleõhk, mis heljub üle maa, nii tuli Ta meid aitama ja haavu siduma. Nii vaikselt tuleb Tema ka täna sinna veel, kus südametes asumas on õige lapsemeel. Oh püha Jõululapsuke, oh tule meile Sa! Sind palume: vii kaugele kõik mured, kurbus ka! Sel pühal jõuluõhtul me põlvili Su ees: jää meiega, meid õnnista, me helde abimees! Viis: “St. Louis” (O Little Town of Bethlehem) Lewis Henry Redner, 1831-1908. Sõnad: Phillips Brooks, 1835-1893. Tõlge: Einar Kiviste, 1906-1986. 29. OH SA ÕNNISTAV Oh sa õnnistav, oh sa rõõmustav püha, kallis jõuluaeg! Ilm oli hukas, Kristus on sündind. Ristirahvas, ristirahvas, rõõmusta! Oh sa õnnistav, oh sa rõõmustav püha inglite lauluaeg! Petlemma väljal kuuldakse nüüd häält: ristirahvas, ristirahvas, rõõmusta! Oh sa õnnistav, oh sa rõõmustav kõige ilma õnneaeg. Kristus on tulnud, meid lunastanud! Ristirahvas, ristirahvas, rõõmusta! Viis: “O sanctissima” – sitsiilia rahvaviis. Esmalt esines “The European Magazine and London Review”, november 1792. Sõnad: Johann Daniel Falk, 1768-1826. Tõlge: Johann Woldemar Jansen, 1819-1890. 30. PÄIKE, KUU JA TAEVATÄHED Päike, kuu ja taevatähed, kuldne laotus, ilmaruum, orud, metsad, mäed ja luhad, sügavus ja kõrgus suur, kõik nüüd kiites rõõmsad olge, lauldes Isa ette tulge! Aga sina, inimene, laula valjemini veel! Jeesus Jõululapsukene magab sõimes heinte peal. Inglilaulu taevast kuule; karjastega kiitma tule! Rõõmuhääli kuulda taevas, rõõmu kuulda maa peal ka, rõõmu, rõõmu igas paigas, rõõmu lausa lõpmata: Maarja lapse sünnitanud, Jumal inimeseks saanud! Hooneks valmistada Sulle tahan oma südame. Too nüüd puhtust, vagust mulle, püha elupäikene! Armas Jeesus, ise tule, südamesse asu mulle! Viis: “Jumal, vägev valitseja” (Unser Herrscher, unser König) Joachim Neander, 1650-1680. Sõnad: Johann Franck, 1618-1677. Tõlge: Carl Peter Ludwig Maurach, 1824-1900. 31. PÄÄSTJA ON NÜÜD KINGITUD Päästja on nüüd kingitud, neitsi Maarjast sündinud. Jumal inimlapsena tulnud siia maailma. Suur on ime taevane: Jeesus tuli kõigile! Isa Sõna lihaks sai, Püha Vaim Ta meile tõi. Astus alla armuga, murdis surma ahela, rajas ristirahvale koju Isa juurde tee. Jõuluvalgus taevane särab rõõmuks kõigile! Patuöö ei enam saa usku, lootust riisuda. Kiitus olgu Isale! Kiitus Tema Pojale! Kiitus Püha Vaimule! Kiitus, au Kolmainule! A. Viis: “Rahva Õnnistegija”(Nun komm der Heiden Heiland) XII sajandist pärinev B. Viis: “Tänu olgu Jumalal” (Gott sei Dank in aller Welt) Johann Anastasius Freylinghausen’i, 1670-1739, “Geistreiches Gesangbuch”, Halle, 1704. Sõnad: Ambrosiuse hümn “Veni, redemptor gentium” aastast 386. Ambrosius Aurelius u 340-397 32A. PÜHA ÖÖ Püha öö, õnnistud öö! Kõik on maas rahu sees. Joosep valvab ja Marial sääl hingab lapsuke põlvede pääl. Maga, patuste rõõm! Maga, patuste rõõm! Püha öö, õnnistud öö! Ingli hääl välja pääl laulab rõõmustes halleluuja! Annab teada nüüd karjastel’ ka: Kristus sündinud teil’! Kristus sündinud teil’! Püha öö, õnnistud öö! Kes Sa meil’ ilmutand Isa armu, mis õnnistust toob, rahupõlve maailmale loob. Laulgem halleluuja! Laulgem halleluuja! Viis: “Stille Nacht, heilige Nacht” Franz Xaver Gruber, 1787-1863. Sõnad: Joseph Mohr (1818), 1792-1848. Tõlge: saksa keelest Karl August Hermann, 1851-1909. Märkus: eestikeelne tekst traditsiooniline, muutmata. 32B. PÜHA ÖÖ Püha öö, vaikne öö! Puhkab maa rahuga. Joosep valvab ja Maarjal on seal väike lapsuke põlvede peal. Uinu, patuste rõõm! Uinu, patuste rõõm! Püha öö, jõuluöö! Ingli hääl välja peal laulab rõõmuga: halleluuja! Karjastele nii kuulutab ta: “Kristus sündinud teil! Kristus sündinud teil!” Püha öö, õndsaim öö! Meile sa ilmuta Isa armu, mis õnnistust toob, rahupõlve maailmale loob. Laulgem halleluuja! Laulgem halleluuja! Viis: “Stille Nacht, heilige Nacht” Franz Xaver Gruber, 1787-1863. Sõnad: Joseph Mohr, 1792-1848. Tõlge: saksa keelest Karl August Hermann, 1851-1909. EELK Lauluraamatukomisjon Tallinnas, 1984. 33. RISTIRAHVAS RÕÕMUSTELE Ristirahvas rõõmustele, tule, laula Kristusele, ütle kõigil’ patustele: õndsus on ju ilmunud! Patt ja põrgu pahandagu, surm ja saatan sajatagu, õnn ja rahu meile jäägu – kadunud on kurvastus! Vaat, mis Jumal meile andnud; Poja Ta meil eluks pannud, kes meid armust avitanud vaevast taeva rõõmusse! Poeg on taeva maha jätnud, armust meie juurde tõtnud, keda kaval madu petnud. Kõigest paistab Tema au! Koidutäht on ennast näit’nud, meie igatsused täitnud, vana mao ka ära võitnud, põrguriigi kaotanud. Vaene, vilets vangipõli, kus meil patt ja põrgutuli ööd ja päevad piinaks oli, on nüüd hoopis hävitud. Oh sa õnnis tund, kus seda tunneb meie ärgand süda ja Sind tahab ülistada kiites, kallis Jeesuke! Lapsuke, Sind laudas näeme; aita, et Su juurde jääme ja kõik ükskord sinna saame, kus Sind kiidab inglikoor! Viis: “Quem pastores” Esineb esmalt Valentium Triller’i “Ein Schlesich Singebüchlein aus GöttlicherSchrifft” 1555 saksa kirikulaul, XIV sajandist. Sõnad: Paul Gerhardt, 1607-1676. 34. SEE ON SEE ÖÖ See on see öö, mil ilmutanud suur Jumal oma armastust! Laps, keda inglid kummardanud, on valgustanud pimedust. Ei päike Tema vastu saa ehk hiilgaks tuhatkordselt ta. Hing, võta valgus südamesse, ja hoia pimeduse eest! See valgus ilma radadesse siit paistab jõulusõime seest. Ta kiired põrgu võidavad ja surmaoda murravad. Ses valguses saad sina näha ka surres oma õnnistust. Kui kustub päike, kuu ja eha, maailma katab pimedus, siis sinu Jeesus ometi jääb valguseks veel sinule. See usu, armastuse valgus, see paistku sinust selgesti. Eks ole uue elu algus, kui Jeesust otsid hoolsasti! Kui aga ööd sa armastad, kas koitu sa siis näha saad? Oh Jeesus, kallis jõulupäike, siis paista armsalt mulle ka! Et aga minu usk on väike, mul jõulutarkust õpeta, et mina kõnnin valguses ja jõulurõõmu paistuses! Viis: “Oh anna tuhat keelt Sa mulle” (O daß ich tausend Zungen hätte) Johann Balthasar König, 1691-1758. Sõnad: Kaspar Friedrich Nachtenhöfer, 1624-1685. Tõlge: Carl Peter Ludwig Maurach, 1824-1900. 35. SIION, LAULA SUURES RÕÕMUS Siion, laula suures rõõmus, nüüd tõeks on saand su kallim lootus; Immaanuel on sündinud! Seeravimid, keerubimid, kõik pühad taeva inglikoorid sull’ kuulutama tõttavad, et möödas vangivaev ja tõusnud armupäev. Halleluuja! Nüüd tuleb Ta meid aitama ja meie võlga tasuma. Siion, tõsta häält ja kiida, ja anna kõigel ilmal teada, et sinu jõulurõõm on suur! Laula sest ja vaata üles, su Jumal magab Maarja süles ja halvas sõimes armujuur! Sest, Siion, jäta sa kõik pühkmed nõudmata! Nõua Teda! Ta õnnistab ja avitab ka siis, kui kõik sust maha jääb. Helde andja kallis anne, oh püha, püha Jeesukene, kuis oled Sa meid armastand! Laulge, inimeste keeled, ja hüüdke, taeva inglihääled: Jehoova Sõna lihaks saand! Mis patt on lahutand, on veri ühendand. Halleluuja! Su õiguses ja armu sees nüüd võitleme Su Vaimu väes. Kui Sind ilmatargad põlg’vad ja kui sind valevennad salg’vad, oh Jeesus, meile siiski jää! Kui Sind sõgedad ei nõua ja kui Sind pimedad ei leia, siis kõigil silmad lahti tee! See on ju Sinu nõu, se’ks tulid, taeva au, et kõik võiksid Su lahkusest ja heldusest nüüd laulda ja ka igavest. Ja nüüd, Jeesus, aita ise, et Sinu püha sõime sisse kõik silmad usus vaataksid! Et Su armu peale vaates ja kõik, mis tarvis, Sinult lootes, kõik meie mured lõpeksid! Seni kui, Issand, veel Sa elad üleval, elab Siion. Sest Rahuvürst, oh Jeesus Krist, jää meie troostiks igavest! Viis: ““Ärgake!” nii vahid hüüdvad” (Wachet auf, ruft uns die Stimme) Philipp Nicolai, 1556-1608. Sõnad: Johann Woldemar Jannsen, 1819-1890. 36. SU ANNID, KÕIGE ARMU JUMAL Su annid, kõige armu Jumal, on ulatunud meieni. Ei kujutlenud ükski endal nii kaunist osa iialgi. Sa, Issand jätsid taevad maha, maa taeva leidis Sinu sees. Ei enam vaikida nüüd taha, laul Sulle kõlab hõisates! Kus vaese ase – sinna tulid, kus tühjad käed – Sa täitsid need ja põudse maa veelätteks muutsid, tõid elu inimlastele. Kõik, mis nüüd elab, liigub, kasvab, toob kiitust Sulle, Looja suur, - ja nagu ühest suust kõik hüüab: Sul olgu tänu otsatu! Viis: “Mu nimi taevas kirja pandud” (Die Tugend wird durch’s Kreuz geübet) arvatavasti 1700. Tundmatu saksa helilooja. Sõnad: Arved Paul, 1913-1960. 37. SU SÕIME JUURES SEISAN MA Su sõime juures seisan ma, oh Jeesus, minu elu! Mis enne mulle andsid Sa, nüüd tahan anda Sulle; ma annan ihu, hinge, meelt ja südant, palvet, lauluhäält. Oh võta seda vastu! Veel enne, kui ma sündisin, siis sündisid sa mulle, ja enne, kui Sind otsisin, mind võtsid oma sülle. Kui ma ei olnud loodud veel, ju valmistas Su helde meel mu osa taevariigis. Mul oli pime surmaöö, siis said Sa päevaks mulle; ning valgeks muutsid minu tee, tõid lootust, rõõmu jälle. Suur elupäike oled Sa, kes usu süütad põlema! Kui kaunis on su paiste! Ei enda pärast tulnud Sa, mu Jeesus, siia ilma. Mind, vaest, Sa tulid aitama ja võitma minu surma. Rist raske koormas, rõhus Sind, et taeva rõõm kord ootaks mind. Kuis suudaksin Sind kiita! Sind vaatan suure rõõmuga, ei tüdine Sind nähes; muud midagi ei taha ma, ei väsi seda tehes. Oh oleks mere sarnane mu süda, sügav, lai kui see, et Sind võiks vastu võtta! A. Viis: “Ich stehe an deiner Krippen hier” Johann Sebastian Bach, 1685-1750. B. Viis: “Nüüd, ristirahvas, laula sa” (Es ist gewisslich an der Zeit) Geistlich Wittenberg 1529. Sõnad: Paul Gerhardt (1653), 1607-1676. 38. ÜKS ROOSIKE ON TÕUSNUD Üks roosike on tõusnud küll õrna juure seest. Kuis vanemad on laulnud, Ta tuli Jesse soost, see kallis lilleke. Kesktalvel külmal ajal Ta kasvas ülesse. Mu armsast roosikesest Jesaja kuulutas. Ta sündis neitsi Maarjast Juudamaal Petlemmas. Nii oli Isa nõu. Kesktalvel külmal ajal on näha Isa au. Viis: “Es ist ein Ros entsprungen” Alte Catholische Geistliche Kirchengesenge, Köln 1599. Seade: Michael Praetorius, 1571-1621. Sõnad: saksa keeles XV sajandist. Tõlge: Carl Peter Ludwig Maurach, 1824-1900.