199. Armas Jeesus, avita 200. Halleluuja, tahan laulda 201. Jeesus, hea Karjane 202. Jumal olgu tänatud 203. Kõrged uksed lahti minge 204. Nüüd lahkun hinguspäevast 205. Püha vaikne rahu 206. Õnnista ja hoia 199. ARMAS JEESUS, AVITA Armas Jeesus, avita Sinu sõna hästi kuulda, meelt ja mõtteid valmista, palved armust vastu võta! Sinu Vaim meid valgustagu, maa pealt taeva juhatagu! Saada käima kindlal teel meid ja näita õiget rada; käi Sa ise meie eel, tröösti neid, kel muret, häda! Anna osaks taevavara, mis ei iial lõpe ära! Oh Sa valgus valgusest, kes meil' Isast taevast antud, palume Sind südamest, ava süda, suu ja kõrvad! Palved, laulud, Jeesus, Sina, lase hästi korda minna! Viis: “Liebster Jesu, wir sind hier” Johann Rudolf Ahle, 1625-1673; Wolfgang Karl Briegel, 1626-1712. Sõnad: Tobias Clausnitzer, arvatavasti 1618-1684. 200. HALLELUUJA, TAHAN LAULDA Halleluuja, tahan laulda nüüd sel armsal hommikul. Täna pole kurbust tunda, sest see päev on armas mul, mis siin oma armuga täidab südant rõõmuga. Vaikne rahupäev mu hingel, pühapäev, mis valgustab. Selge päev siin pimeduses, kallis aeg, mis õnnistab. Tund, täis rohket õnnistust, saadab ära kurvastust. Tööde vaevast ihu puhkab, pühapäev toob kosutust. Väsind süda rahu ihkab, rahu, mis on Jumalast. Seda palves otsin ma alandliku meelega. Issand, tarka meelt mul anna, minu südant valmista. Õpeta mind rohkelt täna, kuulutamist õnnista. Et Su sõna selgena vajuks südamesse ka. Kõiki kuulutajaid keeli rohkest armust õnnista. Kõigi kuulajate meeli Sõna läbi kinnita. Armuseadust nendega vaimu läbi uuenda. Seda üht ma tahan teha: vaimuvara koguda, Isa armupalet näha, kallist pärli otsida. See on vara, mis mul jääb, elupäev kui looja läeb. A. Viis: “Jumal, maa ning taeva Looja” (Gott des Himmels und der Ernen) Heinrich Albert, 1604-1651. B. Viis: “Lepnurm” Hugo Lepnurm, 1914-1999 Sõnad: Jonathan Krause, 1701-1762. Tõlge: Ferdinand Friedrich Meyer, 1799-1871. 201. JEESUS, HEA KARJANE Jeesus, hea Karjane, kiitus olgu Sinule, et meid oma sõnaga jälle õpetasid Sa. Koju minnes kirikust palume Sult õnnistust, et Su sõna järele õigesti ka elame. Sinu saatel, Jeesus, me õiget rõõmu leiame. Rahus käime eluteed, kuni meid siit taeva viid. Viis: “Jeesus, tule minule” (Höchster Priester / Jesu, komm doch selbst zu mir) “Musikal Christenschatz”, Basel, 1745. Sõnad: Juhan Raedov, 1880-1938 202. JUMAL OLGU TÄNATUD Jumal olgu tänatud, kõik on hästi korda läinud, palved, laulud, õpetus; Jumal on kõik hästi teinud! Võtkem seda meeles kanda, selle eest au Talle anda! Läki koju rahuga, Jumal on meid õnnistanud, elagem siis nõnda ka, kuidas Tema õpetanud! Püha Vaim meid juhatagu, ikka enam valgustagu! Läheme või tuleme, õnn ja rahu meile olgu; andku jätku leivale, Jumal kõiges appi tulgu, aidaku meid õndsalt surra ja ka viimaks taeva tulla! Viis: “Armas Jeesus, avita” (Liebster Jesu, wir sind hier) Johann Rudolf Ahle, 1625-1673. Wolfgang Karl Briegel, 1626-1712. Sõnad: Hartmann Schenk, 1634-1681. 203. KÕRGED UKSED LAHTI MINGE Kõrged uksed lahti minge, Siionisse laske mind! Rõõm siis täidab minu hinge, Issand, siit ma leian Sind! Siin näen Sinu palet ka paistvat Vaimu tulega. Sinu juurde tulin mina, tule nüüd mu juurde Sa, sest kus iial viibid Sina, täidad hinge rahuga. Südamesse tule Sa, Sulle olgu templiks ta! Püha kartust anna mulle, ihu, hinge pühitse, et mu palve kõlbaks jälle kalliks ohvriks Sinule. Suud ja kõrvu valmista, süda patust puhasta! Viis: “Arm, kes Sa mind oled loonud” (Liebe, die du mich zum Bilden) “Meiningenisches Gesangbuch”, Meiningen, 1693. Johann Christian Bach, 1735-1782. Sõnad: Benjamin Schmolck, 1672-1737. Tõlge: Carl Peter Ludvig Maurach, 1824-1900. 204. NÜÜD LAHKUN HINGUSPÄEVAST Nüüd lahkun hinguspäevast, mil rohket armu taevast sain jälle maitseda. Sa eluteed meil näitsid ja pühakojas toitsid meid, Issand, eluleivaga. Su Sõna meile jäägu, meid ikka valgustagu Ta püha õpetus, et tõe sisse jääme ja südame Sul toome, seks anna oma õnnistus! Su riik me juurde tulgu, üksmeel ja rahu olgu Su Sõna ümbruses! Uut valgust, rammu, Jumal, Su rahval õnnetumal Sa jaga oma helduses! Kui päev meilt ära tõttab, Su juurde süda ruttab veel usu tiibadel; meil patud andeks anna ja armukätel kanna meid igavese elu teel! Viis: “Nüüd hingvad inimesed” (Nun ruhen alle Wälder) Heinrich Isaac, arvatavasti 1450-1517. Sõnad: Lars Johan Nyblomi järgi Johan Kõpp, 1874-1970. 205. PÜHA VAIKNE RAHU Püha vaikne rahu heljub nurmedel, maine mürin vaibub, võitlus raugeb teal. Kuule, palve kella, kaugel kumiseb. Püha kotta kutse sulle heliseb. Kaunis püha hommik, minu meelde too kestvat vaikust, rahu, mis ei iial kao. Siis mu kiidulaulud tõusvad südamest Isa poole üles Tema ande eest. Kiirelt läheb mööda kallis pühapäev. Tuleb argipäeva mure, töö ja vaev. Siiski usklik süda ootab rõõmuga seda pühapäeva, mis jääb lõpmata. Viis: “Pyhäaamun rauha” Pekka Juhani Hannikainen, 1854-1924. Sõnad: Herman Råbergh, 1838-1920. 206. ÕNNISTA JA HOIA Õnnista ja hoia, Vaimuga meid võia, oma pale tõsta Sa, Issand ja meid valgusta! Igal ajal jäägu meile Sinu rahu. Oma Vaimu anna Sa, Jeesusega ühenda! Aamen, aamen, aamen! Jeesu nime kiitkem: meie Issand oled Sa, esimene, viimne ka! Viis: “Segne und behüte” Christian Gregor, 1723-1801. Sõnad: Johannes Gossner, 1773-1858. Tõlge: Emil Sokolowski, 1819-1869.