152. Jumal, suur on Sinu heldus 153. Me külvasime lootuses 154. Nüüd väljal lõikus lõppenud 155. On suve ilu otsa saand 156. Tänulaulud helisege 152. JUMAL, SUUR ON SINU HELDUS Jumal, suur on Sinu heldus! Kas see nüüd on lõppenud? Kas Su isameele truudus meist on ära langenud? Miks siis nuhtled nõnda rängalt meie maad ja meie rahvast? Meie väljad kurvalt seisvad ilma vihma kasteta, luhad, karjamaad on kuivad, midagi ei kasvata. Juba kõrbeb ära vili, kolletub ka rohuväli. Tulgu, Issand, veel Su meelde rahumärk, mis Noale panid paistma ja ka meile pilve sisse ülesse. Ei veel iial tühjaks jäänud, mis Sa oled tõotanud. Sest Sa oled õnnistades annud kastet, vihmakest, vikerkaart Sa meile saates kastsid põllud pilve seest. Sinu sõna seisab ikka, kui maailma ka läheb hukka. Sest, oh Issand, jäägu lootma Sinu Sõna peale meel, Sinu kallist märga ootma, et see tuleb viimaks veel. Meid Sa söödad, joodad armsalt, sest Sind kiidame veel rõõmsalt. Viis: "Issand, kurja olen teinud" (Herr, ich habe missgehandelt) Johann Crüger, 1598-1662. Sõnad: Salomo Franck, 1659-1725. Tõlge: Carl Peter Ludwig Maurach, 1824-1900. 153. ME KÜLVASIME LOOTUSES Me külvasime lootuses ja lõikame nüüd tänades. Su arm meid aitamas on käind, et meie töö on korda läind. Oh anna, et Su sõna ka, mis kalli taevaseemnena Sa külvad meie hingesse, võiks vilja kanda rohkesti! Ja võta Sa meid endidki, kui valmind vilja viimati, Su põllult kokku koguda ja taevaaita panna ka! Viis: "Sind, Issand Jumal, kiidame" (Herr Gott, dich loben alle wir) Hiliskeskaegne kirikuviis, Claude Goudimel, arvatavasti 1510-1572. Sõnad: Hugo Viktor Karl Wühner, 1877-1932. 154. NÜÜD VÄLJAL LÕIKUS LÕPPENUD Nüüd väljal lõikus lõppenud ja vihud kokku kogutud, sest tuleme nüüd rõõmuga Sind, Issand Jumal, tänama. Su käsul seeme idanes ja taimed tõusid tärgates. Sa hoidsid orast kevadel ja valmind vilja sügisel. Nüüd Sinu nime kiidame, Sa jagad toitu kõigile, nii nagu eluleiba ka võid heldelt meile kinkida. Viis: "Oh Jeesus Kristus, tule Sa" (Herr Jesu Christ, dich zu uns wend) Esineb esmakordselt trükis "Cantionale Germanicum", Dresden, 1628. Sõnad: Hugo Viktor Karl Wühner, 1877-1932. 155. ON SUVE ILU OTSA SAAND On suve ilu otsa saand, maa paljas, metsad kolletand ja vaikind linnukene. Kuid sina ärka tänama suurt Loojat lauluohvriga kui ristiinimene! Maa kallist vilja kasvatas, ja seda Jumal õnnistas, mis meil nüüd koristada. Nii lase, Issand, hoolega meid taevavara koguda, Su armu ülistada! Mis Isa heldus kinkinud, see on nüüd kokku kogutud ja varjupaika pandud. Nii armuajal tahame ka usuvara koguda, sest selleks aeg on antud. Viis: "Kõik tulge minu juurde nüüd" (Kommt her zu mir, spricht Gottes Sohn) Bartholomäus Ringwaldt, 1530-1599. Sõnad: Viktor von Strauss und Torney, 1809-1899. Tõlge: Martin Lipp, 1854-1923. 156. TÄNULAULUD HELISEGE Tänulaulud helisege läbi halli sügise! Tuuled, tulge, kohisege üle metsa mägise! Põld on kuldset vilja kandnud, igapäevast leiba andnud, terad kokku kogutud, töö ja vaev on tasutud. Kogu inimese elu - külviaeg ja lõikus see. Vahelduvad rõõm ja valu ajatiivul lennates. Kui me oma teed ja rada käime usujulgusega, õnnistust siis lõikusel näeme elusügisel. Aita, Jumal, Sinu andeid tarvitada tänuga! Toida kõiki, rikkaid, vaeseid kalli taevaleivaga! Oma lapsi vaimunäljas sööda, kaitse kodus, väljas! Ära lase, Issand, Sa võitluses meid väsida! Viis: "Jeesus, surma äravõitja" (Jesu, meines Lebens Leben) Wolfgang Wesznitzer, 1617-1685. Sõnad: Aleksander Abel, 1905-1971.