82. Minu hing austab (Magnificat) 83. Mu Kuningas, mu Jumal 84. Oh Kristus, Lunastaja 82. MINU HING AUSTAB (MAGNIFICAT) Minu hing austab väga nüüd Issandat taevas, väga mu vaim on nüüd rõõmus mu Päästija pärast, sest et Ta on, see on mu rõõm ja mu õnn, armus mu alandust näinud. Õndsaks mind üleval inglid nüüd igavest hüüdvad, õndsaks all maa peal mind rahvad kõik alati kiitvad, et mulle Ta, kes püha, vägev on ka, nii suuri asju on teinud. Halastust näitab Ta neile ja armastust üles, otsegu ema neid hoiab Ta heldesti süles, kes Tema ees käivad siin vaimus ja tões ning teda täiesti kartvad. Aga kes ülbed ja uhked, need tõukab Ta maha, kedagi suurelist vastu Ta võtta ei taha, vaid nad Ta lööb pihuks ja puruks ja teeb vägevad viletsaks, sandiks. Armust Ta valitses endale Aabrami sugu, armust Ta juhatas heldesti Iisraeli lugu, ja mis Ta veel armust on tõotanud neil, kõik on Ta täiesti täitnud. Kiida nüüd Isa, kes heldesti armu on heitnud, kiida nüüd Poega, kes on Tema tahtmise täitnud, kiitust ka nii Pühale Vaimule vii: kiida ja täna Kolmainust! Viis: "Võta nüüd Issandat" (Lobe den Herrn) Joachim Neander, 1650-1680. Sõnad: Jaan Bergmann, 1856-1916. 83. MU KUNINGAS, MU JUMAL Mu Kuningas, mu Jumal, Sind austab minu hing! Üks täht seal koidukumal on rõõmustamas mind. See õnnistuse saatnud on terve ilmale, ses õnnes kummardanud hing taeva rõõmule. On suuri asju teinud, kes püha, vägev on! Hing halastust on näinud, mis inimlaste õnn! Nüüd armus õnnistanud Suur Jumal ilmamaad, Ta oma Poja saatnud me Päästjaks põrmuraal! Immaanuel - Su valgus, Su Iisraeli rõõm! Kui kalli koidu algus - on võimus armutõel! Mis ammust ajast oodand kõik vagad südamed, on armurajal aland nüüd päevad kullased! Viis: "Kuis pean vastu võtma" (Wie soll ich Dich empfangen) Johann Crüger, 1598-1662. Sõnad: Valdeko Saksen, 1902-1967. 84. OH KRISTUS, LUNASTAJA Oh Kristus, Lunastaja, Sa õige valgustus, Sa kallis Lepitaja ja hinge rõõmustus; meil' koidutäheks oled ja Isast meile tuled kui õige abimees. Kui inimene tõesti Sa tuled ilmale, Su ema oli neitsi, on püha tõde see, sest Maariat, Su ema, et õnnistud nii tema, kõik õndsaks kiidame. Oh armastuses aita meid kõiki kasvada ja tundmisega täida Sa meie hinged ka, et usus kindlaks jääme ja Sinu Vaimus käime, Su rahu maitseme! Sa kõige asja Looja, meil' Isast tuled Sa kui vägev valitseja, Su vägi otsata. Meid tõmba enda poole ja meile abiks ole, et meel ei eksi Sust! Meid hinge surmast, Issand, nüüd armust ärata ja meie kuri süda Sa ise sureta! Uut elu anna jälle, et südame ja meele Su poole tõstame! Viis: "Herr Christ, der einig Gotts Sohn" Saksa rahvaviis, XV sajand. Esineb esmalt vaimuliku viisina "Enchiridion", Erfurt, 1524. Sõnad: Elizabeth Creutziger, 1504-1535. Tõlge: Heinrich Göseken, 1612-1681.