250. Oh õnnis maja 251. Sa õige koja ehitaja 252. Õnn selle elumajale 250. OH ÕNNIS MAJA Oh õnnis maja, mis Sind vastu võtab, Sa hinge sõber, Issand Jeesus Krist; mis alati Sind teretama tõttab kui armsamat ja kallist külalist; kus südamed kõik tuksuvad Sul vastu, kõik silmad Sinu poole vaatavad; kus ükski ei Su käsust üle astu, kõik Sinu sõna kuulma nobedad. Oh õnnis maja, kus ka lapsukesi Su juurde kantaks’ palve kätega; oh laste sõber, kes ei hoidmast väsi neid suurema kui ema armuga; kus Sinu jalgele nad liginevad ning Sinu hella kõnet kuulavad ja aegsasti Su kiitust häälitsevad, Sind tunnevad kui oma Issandat. Oh õnnis maja, kus Sa ligi oled, kus rõõmus ükski Sind ei unusta! Oh õnnis maja, kus Sa aitma tuled ning oled sõber, arst ja trööstija! Kust siis, kui päeva töö on otsa saanud, kõik lähevad üksteise järele nad sinna, kust Sind Isa läkitanud: Su juurde taeva, isamajasse. Viis: “Oh õnnis maja” (O selig Haus) Eduard Niemeyer. Sõnad: Karl Johann Philipp Spitta, 1801-1859. Tõlge: Julie Wilhelmine (Helmi) Ederberg (sündinud Elens), 1861-1897. 251. SA ÕIGE KOJA EHITAJA Sa õige koja ehitaja, oh Issand, oled üksine, Sa paned talle kindla raja ja asutad ta aluse: kui Sa ei ole meiega, kõik meie töö on asjata! Sa, Issand, üksi linna hoiad, et tal ei juhtu õnnetust, Su kaitse all on tema kojad, et pole karta ahastust: kui Sa ei valva vahiga, kõik tema hool on asjata! Sel kojal’ siis ja tema perel’ Sa anna, Issand, õnnistust, et kõik siin käiksid Sinu järel, Sa kingi usku, armastust: Sa ise kõiki ühenda siin puhta vennaarmuga! Viis: “Oh anna tuhat keelt Sa mulle” (O daß ich tausend Zungen hätte) Johann Balthasar König, 1691-1758. Sõnad: Martin Lipp, 1854-1923. 252. ÕNN SELLE ELUMAJALE Õnn selle elumajale, kus Kristus kõik on kõigile, sest iga maja temata on vaene, pime, kõle ka. Õnn, kui mees naise, lastega on ühes usus kindlana, ja et nad oma Issandat te käsku mööda teenivad. Õnn, kui sest majast nähakse eeskuju ka maailmale: et Jumalat seal vaimus, tões veel teenitakse armu väes. Õnn, kui seal vanavanemad, kes usuteele saadavad ka laste lapsi hoolega, et hukka keegi neist ei saa. Seepärast tõotan tõesti ma: kui kõik ilm jätaks Teda ka, siis tahan oma perega maa, taeva Loojat teenida. Viis: “Oh Jeesus Kristus, tule Sa” (Herr Jesu Christ, dich zu uns wend) Esineb esmalt trükis “Cantionale Germanicum”, Dresden, 1628. Sõnad: Christoph Karl Ludwig vabahärra von Pfeil, 1712-1784. Tõlge: Carl Peter Ludwig Maurach, 1824-1900.