88. Jüngritel veel jalgu pesi 89. Mu Jeesus, kes Sa õhtul hilja 88. JÜNGRITEL VEEL JALGU PESI Jüngritel veel jalgu pesi Jeesus kannatuste eel, enne kui Ta armukäsi rauges raskel ristiteel. Mida tuli orjadel teha oma isandail’, seda jüngritele tegi see, kel au ja taevavägi. Kuningas, kes teenimises oled Issandaks meil’ saand, alanduses imelises uue riigi valmistand, mille alus armastus, rahumeel ja tasadus. Mindki selles riigis lase leida õige jüngri ase! Venna armu minu põue külva, Issand, rohkesti, et Su armastuse nõue süütaks hinge alati! Siis võin vendi teenida ikka puhta rõõmuga, sest Su meel mu meeleks saanud, kes Sa ennast ohverdanud. Viis: “Minu hing, oh ole rõõmus” (Freu dich sehr, o meine Seele/Ainsi que la biche ree) Louis Bourgeois, arvatavasti 1500-1561, “Trente Quatre Pseaumes de David”, Genf, 1551. Sõnad: Martin Lipp, 1854-1923. 89. MU JEESUS, KES SA ÕHTUL HILJA Mu Jeesus, kes Sa õhtul hilja, Su viimsel ahastuse ööl meil’ oma kannatuse vilja siin söömaajaks seadsid veel: Sind kiidab terve usklik sugu ja mäletab Su surmalugu. Kui iial sööme seda rooga, saab uueks meil Su mälestus ja uusi eluvete vooge toob hingesse Su armastus. Su veri, surm ja ristivalu toob meie südamele elu. Sa enesega ühte köidad meid armulaual uuesti, meid oma armuhõlma peidad, et Sinu heldust tunneme: siis vaimus Sinu ligi saame ja Sinuga end ühendame. See leib meil’ õiget toitu annab, see veri vaimu kinnitab, uut rammu südamesse kannab ja meie hinge kosutab: uut jõudu lased sellest leida, et võime võidelda ja võita. Oh kallis Tall, kui suured annid ses söömaajas seadsid Sa: nii ennast meile toiduks andsid, nüüd meie vaim võib kosuda! Neist andidest kui osa saame, siin taevarõõmu tunda võime. Sind austagu kõik lauluhääled, Su truudust, heldust, armastust! Sa väärt, et taevaliste keeled koos toovad Sulle ülistust. Kui me Su juurde taeva saame, Su kiitust kõik siis kuulutame. Viis: “Ich danke dir, mein Gott, vom Herzen” Tundmatu helilooja XIX sajandist. Viide: paralleelviisiks võib kasutada “Ma kummardan Sind, Armuvägi”. Sõnad: Johann Jakob Rambach, 1693-1735. Tõlge: Jaan Bergmann, 1856-1916.