239. Las oma sõna puhtasti 240. Meil Kristus on aluseks seatud 241. Oh Jumal, tule armuga 242. Siimon Joona, täna 243. Sind, karjane, siit saatku 244. Suurest Su armust ja heldusest täna 239. LAS OMA SÕNA PUHTASTI Las oma sõna puhtasti meil, Issand, kuulutada ja viinamäele rohkesti Sa mehi välja saada, kes usus julged võitlema! Oh oma koda kaitse Sa ja selle ehitajaid. Su sulased siin alati Sind sõnas ülendagu ja vagas elus ühtlasi Su nime tunnistagu, et sõna vägi taevane, mis üksi viib meid elusse, siin kasvataks Su riiki. Su nimel käsud kutsugu ja rahvast äratagu. Kõik kuuljad tõesti ärgaku ja tegijateks saagu, et sõna väljajagajad ja need, kes seda kuulavad, kõik armust õndsaks saavad. Viis: “See aeg on tõesti ukse ees” (Es ist gewisslich an der Zeit) Saksa rahvaviis XV sajand. Seade: Martin Luther, 1483-1546. Sõnad: tundmatu autor. Tõlge: Martin Lipp, 1854-1923. 240. MEIL KRISTUS ON ALUSEKS SEATUD Meil Kristus on aluseks seatud, teist alust ei ollagi saa. Ta elavaks kiviks on saanud ja meidki teeb elavaks Ta. Ta tahab meid vormida, muuta ja hoonesse laduda siis; meid üksteise külge nii liita, et kaoksid kõik vaenud ja riid. Meid Jeesus on otsima tulnud kui kodutuid eksimas teel. Ta maailma valguseks saanud, mis päiksena säramas veel. Meid kutsutud valguse juurde nii pimedast pattude ööst. Sa rõõmusta, täna ja kiitle ja kuuluta Issanda tööst. Sul kuninglik-preesterlik amet, - jää ustavaks, ohverda end. Kas õieti vastutust tunned? Pea meele, miks kutsuti sind! Viis: Johan Tamverk, 1906-1988. Sõnad: Elvi Vares, 1928-1983. 241. OH JUMAL, TULE ARMUGA Oh Jumal, tule armuga ja õnnistust meil’ anna; meid taeva poole juhata, et mõistame Su sõna ja Sinu tööd siin tunneme; et Kristuse suur heldus saaks tutvaks paganatele ja oleks nende valgus, kui Sinu poole pöörvad! Siis ilmamaa Sind austab ja kiidab Sinu nõu, kõik rahvas Sinust rõõmustab ja laulab Sulle au, et oled kohtumõistija, kes võimust patult võtab; Su sõna hoiab, toidab ka kõik rahvast, et see tõttab siin uues elus käima. Sind, Jumal, rahvas tänagu, kõik hoolsasti head tehes! Su sõna vägi kasvagu Su auks ju meie nähes! Oh Isa Poeg, meid õnnista! Sind südamest kõik kartvad. Oh Püha Vaim, meid rõõmusta, Sind vagad austavad; sest laulgem rõõmsalt: aamen! Viis: “Es Woll’ uns Gott gnädig sein” Saksa katoliiklik kirikuviis, XIV sajand; Martin Luther, 1483-1546. Sõnad: Martin Luther, 1483-1546. Tõlge: Johannes Hornung, arvatavasti 1660-1715. 242. SIIMON JOONA, TÄNA Siimon Joona, täna mulle vastus anna: armastad sa mind? Kas sul meelde jäänud, kuis ma surma läinud, mis ma sulle teind? Minule käi järele mööda armastuse okkaid, hoia minu lambaid! Lootuseta valu heidab surmavarju elu peale veel, hakka armastama, teistes kannatama nende valuööl; tröösti sa ja toeta ka minu nimel kõiki nutjaid: hoia minu lambaid! Tasu viletsaile, mis ma teinud sulle – nendes elan ma. Otsi väsimata, kes veel ärkamata, ilma eluta. Armuga nii ehi sa minu koguduse sambaid: hoia minu lambaid! Öö veel ilma katab, taeva poole kostab süü ja needmine. Rutta, asu tööle minu viinamäele, lähedal on öö. Kuuluta ja tunnista, risti alla kutsu rahvaid: hoia minu lambaid! Viis: “Jeesus, rõõmustaja” (Jesu, meine Freude) Johann Crüger, 1598-1662. Sõnad: Aksel Kallas, 1890-1922. 243. SIND, KARJANE, SIIT SAATKU Sind, karjane, siit saatku me tänumeel. Sind Jumal kaitsku, hoidku su eluteel: su tööde juhiks valgus me Kristuselt, su teedel saatjaks lootus Ta sõnadelt. Me kauniks püüdeks olgu suur usutöö, ja Jeesu Vaim meil tulgu, et vaibuks öö! Ta hoidku meile juhti, kes virgutab, ja kaitsku ikka vahti, kes hoiatab! Viis: “Oh võta mind, mu Jumal” (So nimm denn meine Hände) Freidrich Silcher, 1789-1860. Sõnad: Aleksander Leopold Raudkepp, 1877-1948. 244. SUUREST SU ARMUST JA HELDUSEST TÄNA Suurest Su armust ja heldusest täna jutustab külvaja elutee, kes Sinu viinamäel külvanud sõna, au andnud, Issand, Su nimele. Siitsaadik, kõrge Kaitseja, Su heldus olnud temaga! Halleluuja, halleluuja! Kuidas küll aegade tormidest läbi kandnud Su ustavus oma last! Mures ja rõõmus Sa olid ta abi, juhtisid armus nii varjavas. Nüüd tänu laulab süda, suu Sulle, me Issand, kes nii truu! Halleluuja, halleluuja! Luba tal kaua veel tunda Su armu, tööd teha, Issand, Su viinamäel. Võitluse raskustes paku tal varju, valgusta külvajat Vaimu väes! Ta elusõna külvi Sa hingede rahuks õnnista! Halleluuja, halleluuja! Viis: “Kiida nüüd Issandat minu süda” (Loben den Herren, O meine Seele) Ansbach, 1664. Sõnad: Valdeko Saksen, 1902-1967.