68. Armas Jeesus, armastaja
69. Jeesus, Sinu risti alla
70. Jeesus, surma äravõitja
71. Kõik tulge minu juurde nüüd
72. Laulukeelil kuulutame
73. Minu süda, ärka nüüd
74. Mu Jeesus, kallis elu
75. Oh nuta oma häda
76. Päästja risti juurde ma
77. Sa meie Lepitaja
78. Sa vägev valumees
79. Tuhat tänu, Issand, Sulle toome
80. Ühte asja ihkan üle kõige
81. Üks süütu Tall on lepitand
68. ARMAS JEESUS, ARMASTAJA
Viis: “O du Liebe, meiner Liebe”
kallis Õnnistegija!
Suurest armust kannatada
võtsid raske vaevaga.
Mu heaks tapalammas olid,
pidid surma minema:
kõik maailma pattu tulid
maksma oma verega.
Õlimäel verd higistand;
vaeva sisse oled tõtnud,
südamest mind armastand.
Armust Sina lepitasid
minu rasket patusüüd,
Isa viha kustutasid,
ei mul kohut karta nüüd.
ja mu tuima hinge eest
külma hauda oled läinud,
Sind ma tänan südamest!
Valudes Sa hinge heitsid,
et ma võiksin elada.
Õndsuse Sa mulle saatsid
oma ristisurmaga.
Adam Drese, 1620-1701.
Sõnad: Christian Knorr, vabahärra von Rosenroth,
1636-1684.
69. JEESUS, SINU RISTI ALLA
Viis: “Võitle hästi, kui sind armsast”
põgenen ma varjule.
Sina võitsid surma valla,
aita mind nüüd heldesti!
kui ma tahan nõrkeda!
Kinnita mind kiusatuses,
kui ma kipun langema.
patuväed Sa võimsasti!
Jeesus, Sinu risti alla
põgenen ma varjule.
(Ringe recht, wenn Gottes Gnade)
Böömimaa vennad, Herrnhut 1737.
Sõnad: Hugo Viktor Karl Wühner, 1877-1932.
70. JEESUS, SURMA ÄRAVÕITJA
Viis: “Jesu, meines Lebens Leben”
Jeesus, Sa tood elu mull'.
Minu kallis elu hoidja,
enda jätan omaks Sull'.
Minu heaks Sa vaeva näinud
ja mu eest ka surma läinud.
Tuhat korda tänan Sind,
Jeesus, et Sa aitad mind!
naeru, sülge, vaenamist,
sidumist ka kannatanud,
haavu ja muud ahastust,
et mind vaest Sa võiksid päästa,
patukütkest taeva tõsta.
Tuhat korda tänan Sind,
Jeesus, et Sa aitad mind!
armutult seal vaevata,
et Sa maksaksid mu võla,
tasuksid mu patud ka.
Sina lasksid minu õnneks
ennast teha õnnetumaks.
Tuhat korda tänan Sind,
Jeesus, et Sa aitad mind!
pilgata end otsata,
pähe haavad pigistada
kibuvitsakrooniga,
et mind võiksid rõõmustada,
elukrooni mulle anda.
Tuhat korda tänan Sind,
Jeesus, et Sa aitad mind!
et ma jooksin elujõest,
kandsid rasket surmapiina,
et mind päästa surma väest.
Et ma saaksin teele heale,
võtsid süü Sa enda peale.
Tuhat korda tänan Sind,
Jeesus, et Sa aitad mind!
on mu uhkust kaotanud,
Sinu ristisurma läbi
olen surmast päästetud.
Oled teotust kannatanud,
sellest au ma olen saanud.
Tuhat korda tänan Sind,
Jeesus, et Sa aitad mind!
tuhat korda südamest,
Sinu valu, Sinu piina,
Sinu ristisurma eest.
Minu eest Sa kannatanud,
tuhatkordset vaeva näinud
ja nii kallilt päästnud mind:
igavesti tänan Sind!
Wolfgang Wesznitzer, 1617-1685.
Sõnad: Ernst Christoph Homburg, 1605-1681.
71. KÕIK TULGE MINU JUURDE NÜÜD
Viis: “Kommt her zu mir, spricht Gottes Sohn”
kui vaevavad teid rasked süüd!”
Nii armas Jeesus hüüab:
“Noor, vana, suur või väikene,
ma annan armu sellele,
kes andeksandmist püüab.”
ja minu koormat kannavad,
ei need näe põrguvaeva:
neil olen ligi järjesti
ja aitan kanda heldesti,
et nemad saavad taeva.”
saab taeva vastu valmistud:
oh õnnis inimene!
Ei jõua ükski arvata,
ei taeva rõõmu rääkida,
mis annab Jeesus Kristus.
ja Vaim on meile kuulutand,
see on üks kindel sõna.
Oh aita, armas Jeesuke,
siit üles taeva heldesti
ja õnnist elu anna!
Bartholomäus Ringwaldt, 1522-1599.
Sõnad: Georg Grünwald, arvatavasti 1500-1530.
Tõlge: Johannes Hornung, arvatavasti 1660-1715.
72. LAULUKEELIL KUULUTAME
Viis: St. Thomas (Holywood)
surmast tee viib elule!
Risti kaudu saavutame
uue elu väärtuse.
Ristil Kristus Lunastaja
kaotas surma võimuse.
õpetas ja juhatas.
Kõhklemata elu andis,
inimhinged lunastas.
Verepisarad Ta laubal,
ristil me eest palvetas.
õnnistuseks hingele
püha rist, kus naelamärgid
löödi Jeesu kätele.
Ainult selle risti juurest
kulgeb igavikku tee.
tänupalvet kuule Sa!
Kõik Su loodud maailm hõiskab,
kiitust Loojal' annab ta.
Jumaliku Vaimu abil
meie usku kinnita!
John Francis Wade, arvatavasti 1711-1786.
Sõnad: Venantius Honorius Fortunatus, 530-609.
Tõlge: Veera Õunapuu, 1919-
73. MINU SÜDA, ÄRKA NÜÜD
Viis: “Jeesus, Õnnistegija” (Jesus, meine Zuversicht)
mõtle Jeesu surma peale!
Tema kannab sinu süüd,
seda tuleta sa meelde.
Väga ustav Jeesus on,
minu rõõm ja minu kroon.
minu süü eest risti poodud,
peas Tal kibuvitsakroon,
veriseks Ta ihu löödud;
kõik Ta kannatas mu eest.
Kes on rikkam heldusest?
patu pärast nuheldama,
Isa palgelt koguni
põrgu ära lükatama;
kõik nüüd Jeesus kannatas
ja mind ära lunastas.
Poja ristisurma läbi;
käsuneedus lõppenud,
ära võetud meie häbi.
Patt ja surm on võidetud,
taeva värav avatud.
tasuda Tal mingisugust,
vaid ma pean siin kurbuses
kaebama küll oma tuimust:
pole Teda armastand,
palju aga kurvastand.
ei ma enam teid ei taha!
Teie pärast on mul süüd,
Jeesusest jään mina maha,
Jeesusest, kes üksinda
minu Õnnistegija.
Sinu päralt olen mina,
Sind ma üksi igatsen,
minu osa oled Sina.
Olgu rist ja häda mul,
siiski elan, suren Sul!
oh mis rõõm ja hõiskamine!
Oh mis rahu rahu peal,
kui saab otsa võitlemine!
Igavesti laulan ma:
Jeesus, minu oma Sa!
Johann Crüger, 1598-1662.
Sõnad: Johann Caspar Schade, 1666-1698.
74. MU JEESUS, KALLIS ELU
Viis: “Ma südamest ja meelest”
Sa püha paasatall,
Sa tundsid surmavalu
kord ristil Kolgatal
ja armastusega
seal ennast ohvriks andsid,
mu karistuse kandsid,
mind usus kinnita!
mu Õnnistegija,
ja patuohvriks toodi
Sind veatu tallena.
Sa lähed surmasse,
kes meile elu annad,
Sa armuga meid kannad –
suur tänu Sinule!
nii suu kui usuga
ja tahan Sinu piina
ka meeles pidada.
Mu mõtted, sõnad, teod
Sind ikka ülistagu,
Su armust kuulutagu,
mis võidab patusüü.
ja kingad jalas ka;
see meelde tuletagu,
et taevateed käin ma,
sest ruttan ülesse.
Su rist nüüd mulle kepiks
ja usk on taevatrepiks –
viib Isa sülesse.
kel mure, kurvastus,
me Jeesus rõõmu annab,
et lõpeb ahastus.
Ka kõige nõdremat
Sa julgustama tõttad
ja kinnitama ruttad,
kui keegi rammuta.
Sa oma ihuga
ja taevatee peal jooda
Su püha verega.
Meid saada sinna Sa,
kus Sinu valgus särab
ja taevahulgalt kõlab
Sul kiitus lõpmata!
(Aus meines Herzens Grunde)
Tundmatu helilooja, Eisleben, 1598.
Sõnad: Johan Caspar Schade, 1666-1698.
75. OH NUTA OMA HÄDA
Viis: “Oh Jeesus, Sinu valu”
ja hukkaminemist
ning ära üksnes kaeba
me Päästja suremist,
sest meie eksimused
on Teda vaevanud
ja meie patud suured
on Tema surmanud.
sa preestri peale nüüd,
kes jõuab lepitada
kõik meie patusüüd.
Ta saadab meid ja kannab
kui helde karjane,
kord rõõmuriigi annab –
kes on Ta sarnane!
meid päästnud viha käest.
Ta pole ohvriks toonud
verd ohvriloomadest.
Ta oma kallis veri
nii ohvrianniks sai;
see on see püha veri,
mis lunastuse tõi.
Ta suudab aidata.
Ta puhas, kui end andis,
ja ilma patuta.
Ta kiusatust on kandnud
ja nõtrust, valu ka,
kuid siiski võidu saanud –
nüüd taevast kõrgem Ta!
(O Haupt, voll Blut und Wunden / Salve caput cruentatum)
Hans Leo Hassler, 1564-1612.
Sõnad: Bernhard Clairvaux, 1091-1153;
Christian Knorr, vabahärra von Rosenroth, 1638-1689.
76. PÄÄSTJA RISTI JUURDE MA
Viis: “Jesus, Keep Me Near the Cross”
tahan ikka jääda.
Seal on armujõgi ka,
mis võib elu anda.
Kordus:
Üksnes rist, üksnes rist
olgu siin mu ilu,
kuni kord ma taeva saan,
seal on jäädav elu!
hing seal rahu leidis.
Jeesus surres minu eest
mulle elu andis.
Kordus:
Üksnes rist, üksnes rist
olgu siin mu ilu,
kuni kord ma taeva saan,
seal on jäädav elu!
ristiväge näita!
Anna jõudu, siis võin ma
oma kohust täita!
Kordus:
Üksnes rist, üksnes rist
olgu siin mu ilu,
kuni kord ma taeva saan,
seal on jäädav elu!
kannatuses jääda,
kuni taeva viid mind Sa,
kus saan rahu maitsta.
Kordus:
Üksnes rist, üksnes rist
olgu siin mu ilu,
kuni kord ma taeva saan,
seal on jäädav elu!
William H. Doane, 1832-1915.
Sõnad: Fanny Jane Crosby, 1820-1915.
77. SA MEIE LEPITAJA
Viis: “Nüüd hingvad inimesed” (Nun ruhen alle Wälder)
Sa ristirahva päästja,
Sa helde vahemees!
Kõik anname Su kätte,
et meie meel ja mõte
Sind ülistaksid usu väes!
meid oma lasteks teinud
ja ostnud verega.
Su pühad surmahaavad
me hinge kosutavad –
nüüd tuleme Sind tänama.
et meie võim ja rammu
ja meie vaev ja töö
ei võind Sind taevast tuua;
meid armust uueks luua –
see on Su nõu ja tahtmine!
ja Sulle kiitust annab,
sest suur Su armunõu!
Meid ristil lunastasid
ja võitjaks ülendasid –
nii orjadel on laste au!
Heinrich Isaak, 1450-1517.
Sõnad: “Du blütiger Versühner”
Tõlge: Carl Peter Ludwig Maurach, 1824-1900.
78. SA VÄGEV VALUMEES
Viis: “Oh vaga Jumal, kes” (O Gott, du frommer Gott)
Sa rändad surma rada;
Sind, Jeesus, täname,
et kannad meie häda.
Suur Sinu kurvastus,
Su ahastus ja hirm,
Su vermed verised,
ränk Sinu ristisurm.
mis Sina, Issand, kannad.
Sa meie patu eest
end armust ohvriks annad.
Sa ristisambale
läed meie koormaga,
kuid Sina, süüta Tall,
mis kurja tegid Sa?
Su surm me eluks saanud,
Su köied, ahelad
on vabaduse toonud.
Su rist on meie rõõm,
Su haavus õnnistus,
Su veri patusel
on ainus lunastus.
ei nõrke meie käsi,
et ristikoorma all
me iialgi ei väsi.
Su kibuvitsakroon
meil andku kinnitust,
kui meie surmatund
toob hirmu, ahastust!
me hinge kosutuseks,
Su surmavalu ka
me surmas lohutuseks;
Su raske ristipiin
meid tulgu trööstima,
et Sinu päästetöö
ei saaks meilt kaduda!
Johann Heerman, 1585-1647.
Sõnad: Adam Thebesius, 1596-1652.
Tõlge: Martin Lipp, 1854-1923.
79. TUHAT TÄNU, ISSAND, SULLE TOOME
Viis: “Ühte asja ihkan üle kõige”
Sinu süüta surma eest.
Igavesti Sulle truuks me jääme,
kes meid päästsid surma käest.
Meid, oh Issand, Vaimus väes nüüd aita
Sinu tahtmist igal ajal täita.
Ütle “Aamen” armuga,
“Rahu olgu teiega!”
(Herr und Aeltster deiner Kreuzgemeinde)
Barby. Art. 1735.
Sõnad: Jüri Peterson, *1844.
80. ÜHTE ASJA IHKAN ÜLE KÕIGE
Viis: “Herr und Aelster deiner Kreuzgemeinde”,
ühte rooga alati.
Kui mul see, siis nutuorus julgelt
kõnnin õndsa otsani.
Tahan ikka olla Tema ligi,
kelle palgelt jooksis verehigi,
kes ei väsind võitlemast,
juues Isa karikast.
Teda, kes kui vaikne Tall
minu eest on kannatand siin ilmas
süütult ristikoorma all.
Kuis Ta seal mu pärast janu tundnud,
minu eest on ennast ohvriks andnud
ning mu surma surmanud,
kui Ta ütles: “Täidetud!”
minu süü ja Sinu arm!
Kui ma olin läinud eksiteele
ja mu hinge täitis hirm,
siis Sa hoolsalt otsisid mu üles
ja mind kandsid koju oma süles
ning mu omaks ostsid Sa
kalli verehinnaga.
ütle seepeal “aamen” Sa;
selleks mulle oma armas nimi
südamesse kirjuta!
Sinuga kõik teen ja maha jätan,
Sinus elan, Sinus ilmast tõttan.
Ustavaks jään alati
Sulle surmatunnini.
Barby. Art. 1735.
Sõnad: Albert Knapp, 1798-1864.
Tõlge: Jaan Bergmann, 1856-1916.
81. ÜKS SÜÜTU TALL ON LEPITAND
Viis: “Ein Lämmlein geht” (Üks Tallekene lepitas)
kõik kurjuse ja patud
ja ristil surres hüvitand
me võlad arvamatud,
Näe, seal Ta astub koorma all,
see vermetes ja haige Tall,
kes ohvriks andis enda.
Kui teotus, piin Tal osaks said,
ei kaevanud, Ta ütles vaid:
“Ma tahan seda kanda.“
mu Päästja, Lunastaja.
On Taevaisa käsul Ta
mu hinge kirgastaja.
Ta armastuse imeväel,
Ta leebel, halastaval käel
meid jälle puhtaks tegi.
Oh imearm, oh armuvõim,
Sa suutsid, mida inimhõim
ei võinud aimatagi.
mul luba laule luua
ja iseenda täiesti
Sul rõõmuohvriks tuua;
ja ärgu mingu meelest meil,
kuis käisid raskeil vaevateil,
et ristil hinge heita.
Nii ööl kui päeval tahan ma
Sind, Jeesus Kristus, tänada
ja Sinu tahtmist täita.
Su veri on mu elu
ja kannatustes, muredes
ta vaigistab mu valu.
Kord saab sest mulle purpurrüü,
kui ükskord, andeks saanud süü.
Su riiki viib mu rada,
et Sinu Isa trooni ees
Su lunastatu, õndsuses
Su kõrval põlvitada.
[An Wasserflüssen Babylon]
Wolfgang Dachstein, arvatavasti 1487-1553.
Sõnad: Paul Gerhardt, 1607-1675.
Tõlge: Heli Susi, 1929-
