315. Eks see ole arm ja heldus 316. Jeesus, oh aita, et võimust võin saada 317. Jeesusega käia võtkem 318. Jumal, mu süda igatseb Sind 319. Kui kõik ka taganeksid 320. Ma annan oma südame 321. Mind, Elupäike, uuenda 322. "Mu järel!" hüüab Jeesus Krist 323. Nüüd, ristirahvas, laula sa 324. Oh Isa taevariigi sees 325. Oh meile, Issand Jeesus 326. Oh vaga Jumal, kes 327. Oh ära jäta mind 328. Rõõmusta, rõõmusta 329. Su poole, Issand, südamest 330. Tule, Jeesus, helde armutooja 331. Valmistagem, ristirahvas 332. Võitle hästi, kui sind armsast 333. Üles, üles Jeesu juurde 315. EKS SEE OLE ARM JA HELDUS Eks see ole arm ja heldus Jumalaga kõnelda, et meil patustel on julgus Tema ette astuda? Eks Ta meid ju armasta: patud andeks annab Ta! Küll siis võime julged olla, palvele nüüd rõõmsalt tulla! Jumal ise jõudu annab armust sinu palvele, Vaim su palve üles kannab - usu kindlalt sellesse! On su jõud ka väikene, sinu palve nõdruke, siiski Jumal kuuleb seda, ei sul maksa muretseda! Sellepärast, inimene, võta järjest paluda; palved, oh mis imeline, võivad taeva avada! Tahab saatan mässata, kurjasti sind kiusata, ihu, hinge põrgu saata: Sind ta rahule peab jätma! Ära mõtle kaksipidi! Jumal aitab kindlasti! Tule aga Tema ligi, palu, õhka alati! Kui Ta Poja läkitas, kes meid põrgust lunastas, eks Ta muredki siis kanna ja mis tarvis meile anna? Kuidas võid sa leiba võtta, mis sul tuleb Isa käest, kui sa mitte ka ei tõtta Teda tänama see eest? Ei sa leiba ise saa: Taevaisa and on ta! Kuidas võid siis unustada rooga võttes tänu anda? Kui sa õhtul maha heidad unevoodi magama, suures pimeduses seisad, tahad rahul hingata, palu siis ka härdasti, et sind Jumal heldesti võtaks ingli läbi hoida, ei siis saatan sind ei võida. Jumalast kui kinni hoiad, Teda tõesti armastad, siis sa saad, mis Temalt palud, mis sa usus igatsed. Jumal annab heldesti, mis on tarvis sinule. Looda, ärgu olgu muret, seni kui sa õndsalt sured. Viis: "Minu hing, oh ole rõõmus" (Freu' dich sehr, o meine Seele / Ainsi que la biche ree) Louis Bourgeois, arvatavasti 1500-1561, "Trente Quatre Pseaumes de David", Genf, 1551. Sõnad: Johann Rist, 1607-1667. 316. JEESUS, OH AITA, ET VÕIMUST VÕIN SAADA Jeesus, oh aita, et võimust võin saada, vaata, kuis pimedus kipub mu peal, püüab mind petta ja kahju mul teha! Jõuetu pole nüüd põrgu selts veel: Kurat mind kavalalt kiusata nõuab, kurvasta, sõeluda, rikkuda püüab. Jeesus, oh aita, mind ostsid Sa omaks; aita, et kurat, mu liha ja ilm vägisi mind oma võrku ei tõmbaks, ega mind petaks ka meelitav silm. Seestpoolt ja väljast teeb patt mulle häda! Ära Sa lase ta kätte mind jääda. Jeesus, oh aita, mu süda mind vaevab, alati on minu patt minu ees, patt, mis ma nooruses teinud ju, kaebab, koormab mind, närib mu südant mu sees. Nõnda Sa heldelt mind alandad, Issand: Lase Su armu ka maitsta mu südant. Jeesus, oh aita, kui mässama tõtvad kadedus, kõrkus ja julgus mu sees, kui minu himud mind kiusata võtvad, seisku mu kurjus siis selgelt mu ees; olgu siis minule enesest häbi, surgu mu liha Su haavade läbi. Jeesus, oh aita, et omaks ma annan kõik oma tahtmise koguni Sul, Sind aga, Kuningas, südames kannan, et oleks maitsta Su rahu ka mul. Surgu mu südames, mis pean siin kalliks, loe Sa mu karjane, mind oma talleks. Jeesus, oh aita, et võideldes võidan, kuni mind ehib kord võitjate kroon! Siis ma Sind kummardan, tänan ja kiidan, alati kiituselaulusid loon. Seal, kus Su nimi on kiidetud järjest, ilmsiks Su vägi on saanud nii selgelt. Viis: "Jesu, hilf siegen" Köthen, 1733. Sõnad: Johann Heinrich Schröder, 1667-1699. 317. JEESUSEGA KÄIA VÕTKEM Jeesusega käia võtkem, jõudkem Tema järele. Mis maailmast, maha jätkem, nõudkem põrmust ülesse: ikka käia taeva rada, maa peal taevas viibida, õiget usku pidada, armastuses kinnitada: käi mu ees, mu karjane, küll siis astun järele! Kandkem Jeesusega valu, saagem Tema sarnaseks; valu peale tõuseb ilu, vaesus muutub rikkuseks; nutukülv saab hõiskamiseks, lootus kannatust meil toob, vihma ilma Issand loob kalliks päeva hiilgamiseks, Sinuga siin valu näen, Jeesus, seal Su rõõmu läen! Jeesusega surma mingem, surmast päästab Tema surm. Päästab ära vaese hinge, nii et lahkub kohtuhirm. Selles elus suretada oma liha võtkem ka, Tema tahab armuga meid siis surmast äratada: Jeesus, Sulle suren ma, et Sul elan lõpmata. Elagem ka Jeesusega! Eluvürst meid elule saadab surmast võimusega. Peaks meil oled, karjane! Kui Su liikmed Sinu küljes, kui Sa elad, elame. Issand, Sind ka palume: tunnista meid vennaks üles! Sulle siin nüüd elan ma ja seal igavesti ka! Viis: "Eks mu kohus tänu teha" (Sollt' ich meinem Gott nicht singen) Johann Schop, arvatavasti 1595-1665. Sõnad: Sigmund von Birken, 1626-1681. Tõlge: Martin Lipp, 1854-1923. 318. JUMAL, MU SÜDA IGATSEB SIND Jumal, mu süda igatseb Sind! Sinuta rahu ei leia mu rind. Päeval ja öösel otsin Sind ma, õhates paljude palvetega. Sind palun ma: Jumal, kuule mind Sa! Sinuta surnud mulle on ilm, Sinuta pisaraid nutab mu silm. Kui Sa mul oled, ei küsi ma maa ega taevagi järele ka. Sind palun ma: Jumal, kuule mind Sa! Saada mind ikka tasasel teel! Hoia, kui eksida tahab mu meel! Aita, et ikka paremaks saan, Sinule ustavaks lapseks siin jään! Sind palun ma: Jumal, kuule mind Sa! Viisil: "Morris" (Nearer, Still nearer, Close to Thy heart) Leila Naylor Morris, 1862-1929. Sõnad: Georg Kiviste, 1866-1941. 319. KUI KÕIK KA TAGANEKSID Kui kõik ka taganeksid, ei ma Sust tagane. Kui kõik Sind unustaksid, ei mina seda tee. Sa said mu pärast kanda suurt valu rohkesti. Nüüd tahan Sulle anda ma oma südame! Ma mõtlen selle peale, kui palju head Sa teind ja et Su arm on jälle nii mitme meelest läind. Sa vaeva kannatanud, kui tee viis surmale, Sind aga unustanud on rumal patune. Ja ometi Sa aitad ja ikka ootad veel. Kui kõik ka taganevad, Sul ikka ustav meel. Küll inimesed seda veel viimaks tunnevad ja kibedasti nuttes Su juurde tulevad. Ma olen Sinu leidnud. Oh ära jäta mind! Su armastus on võitnud. Nüüd ma ei jäta Sind! Küll vendadel kord silmad ka lahti lähevad; siis nemadki Su hõlma ja sülle ruttavad. Viis: "Mis vaevab sinu südant" (Befiehl du deine Wege) Bartholomäus Gesius, arvatavasti 1555-1613. Sõnad: Friedrich von Hardenberg, 1722-1801. 320. MA ANNAN OMA SÜDAME Omal viisil Ma annan oma südame, oh armas Jumal, Sul! Sa tahad teda endale, see seisab mõttes mul. Sa ütled: "Anna minule, poeg, süda meeleheaks! Sul pole muidu midagi, mis mulle rõõmu teeks." Siis, armas Isa, annan ma nüüd Sulle südame; oh ära põlga teda Sa, vaid teda pühitse! Mu süda, Issand, valmista Su hooneks ilma peal, siis võin Su tempel olla ka veel igavesti seal! Viis: eesti rahvaviis. Sõnad: Johann Caspar Schade, 1666-1698. 321. MIND, ELUPÄIKE, UUENDA Mind, Elupäike, uuenda ja armuvalgel valgusta, et paistaks Sinu palge eel nüüd uues elus hing ja meel. Kõik kuri himu kadugu ja patu võimus hävigu; mul anna armuväge Sa, kui võitlen liha, verega. Uus vaim Sa minu sisse loo ja õiget sõnakuulmist too, et seda teen, mis tahad Sa - nii, Issand, Sa mind uuenda! Las Sind mind nõuda üksine ja püüda usus ülesse, et näeksin Sinu palge eel, mis uskunud siin hing ja meel. Viis: "Mu Jeesus, elu valgustus" (Herr Jesu Christ, mein's Lebens Licht) "Hymnodus Sacer", Leipzig, 1625. Sõnad: Johann Friedrich Roupp, 1672-1708. Tõlge: Martin Lipp, 1854-1923. 322. "MU JÄREL!" HÜÜAB JEESUS KRIST "Mu järel!" hüüab Jeesus Krist, "kõik ristirahvas tulge! Ja võtke kanda oma rist, mu armukutset kuulge ja käige minu jälgedes maailma ära salates. Ma olen valgus sellele, kes mind siin taga nõuab! Ei pimeduses komista, kes minu juurde jõuab. Ma püha elu õpetan ja taeva teele juhatan. Ma näitan, mis teil kahju teeb, et võite põgeneda ja hüljata, mis südant sööb, ning patust taganeda. Ma olen hinge kalju ka ja taeva rõõmu jagaja. Kui teil on raske, käin ma eel, ja teie kõrval seisan; ma murran teed ja võitlen veel ja teie krooni hoian. Laisk sulane, kes seisma jääb, kui tema isand sõtta läeb." Viis: "Mach's mit mir, Gott, nach deiner Güt" Bartholomäus Gesius, arvatavasti 1555-1613. Seade: Johann Hermann Schein, 1586-1630. Sõnad: Johannes Scheffler (Angelus Silesius), 1624-1677. Tõlge: Gustav B. Beermann, 1832-1889. 323. NÜÜD, RISTIRAHVAS, LAULA SA Nüüd, ristirahvas, laula sa ja ole väga rõõmus ning Isa kiida, ülista, sest suur on Tema heldus! Meid imeliselt armastas, kui Jeesuse Ta läkitas, et meile abi saata. Ei olnud minu tegudest ühtainsamatki vaga, ei hoolinud ma õiglusest, vaid nõudsin kurja taga. Mu elu oli kõlbmatu, mu meeleheide otsatu, mind hukkaminek ootas. Kuid Jumal taeva kõrgusest mu peale vaatas alla ja lubas oma heldusest mu köied päästa valla. Ei jäänud ainult mõtteks see: Ta ohvriks tõi maailmale, kes Talle kõige kallim. Nii kuulekana Isale Poeg tuli alla taevast, et saada Päästjaks kõigile ja mindki päästa vaevast. Ehk varjule küll jäi Ta au, kuid kindel oli Tema nõu: Ta tuli põrgut võitma! Viis: "Nun freut euch lieben Christen g'mein" Saksa rahvalaul XV sajandist. Seade: Martin Luther, 1483-1546. Sõnad: Martin Luther, 1483-1546. 324. OH ISA TAEVARIIGI SEES Oh Isa taevariigi sees, Sa käsid kõiki südamest Sind lapse kombel paluda ja hädas appi kutsuda. Siis aita, et ei üksi keel Sind paluks, vaid ka hing ja meel! Su nimi olgu kiidetud, Su sõna selgelt õpetud, Su püha nime auks meid ka siin aita pühalt elada, et kaoks kõik valeõpetus ja lõpeks rahva rumalus. Su riik, see tulgu Sinu käest nüüd siin ja pärast igavest! Sa Vaimu oma anniga las meie juures elada. Kõik põrgu viha lämmata ja kogudust ka õnnista! Su tahtmine siin ilma peal nii sündigu kui üleval, et seega rahul oleme, mis meile Sinult antakse! Kõik kurja tahtmist takista, mis sunnib Sinust lahkuma! Sa leiba anna kõigile ja muud, mis tarvis ihule! Meid hoia tõve, tule eest ja päästa nälja, vaenu käest, et meie rahul oleme ja kõige eest Sind täname! Meil anna andeks meie süüd, et nad ei vaeva enam meid. Siis oma vihameestele heal meelel andeks anname. Meid täida armastusega ja kõiki rahus ühenda! Meid ära jäta abita, kui saatan hakkab kiusama. Kui kuri rahvast hukutab ja patule meid kihutab, siis anna jõudu rohkesti, et usu läbi võidame! Meid päästa kõigest kurjast ka, et kuri aeg on elada; meid hoia kurja surma eest ja päästa viimse häda seest! Oh võta meie hingeke, vii jäädavale rahule! Nüüd laulgem "Aamen!" rõõmuga. Meid, armas Issand, avita, et meie kindlalt usume, et meie palvet kuuldakse! Su sõna peale julgesti siis "Aamen" meie laulame. Viis: "Vater unser im Himmelreich" V. Schuman, "Geistliche Lieder", Leipzig, 1539. Sõnad: Martin Luther, 1483-1546. 325. OH MEILE, ISSAND JEESUS Oh meile, Issand Jeesus, jää oma armuga, et selle ilma kurjus meid kiusata ei saa. Oh meile, Issand Jeesus, jää oma sõnaga, et Sinu Vaimu võimus meid täidaks rõõmuga. Oh meile, Issand Jeesus, jää ja meid valgusta. Sa kallis taevaselgus, meid ikka juhata. Oh meile, Issand Jeesus, jää ja meid õnnista ja jõudu, väge vaimus meil suureks kasvata. Oh meile, Issand Jeesus, jää ja meid hoia ka, et kurja vaimu võimus ei ilmas võitu saa. Oh meile, Issand Jeesus, jää oma abiga, sest tulgu meile truudus, rõõm, usujulgus ka. Viis: "Mu elu Kristus ise" (Christus der ist mein Leben) Melchior Vulpius, arvatavasti 1560-1615. Sõnad: Josua Stegmann (1627), 1588-1632. 326. OH VAGA JUMAL, KES Oh vaga Jumal, kes kõik annid meile annad, kelt on, mis iial on, - kõik mured Sina kannad. Mul anna tervist ning et terve ihu sees mul oleks puhas hing ja rahu südames! Las, mis mu kohus on, mind ustavalt ka teha, et saaksin oma töös Su õnnistust ma näha! Oh anna, et ma teen kõik hästi, hoolsasti, ja aita, et mu töö võiks minna edasi! Mind aita rääkida, mis ikka heaks võib tulla, ja keela rääkimast, mis tühi tahab olla! Kui oma ametis ma pean siin rääkima, siis anna sõnale täit väge, mõju ka! Viis: "O Gott, du frommer Gott" Johann Heerman, 1585-1647. Sõnad: Johann Heerman, 1585-1647. 327. OH ÄRA JÄTA MIND Oh ära jäta mind! Mind saatku Sinu käsi, mu Jumal, et Su laps ei eksi ega väsi, vaid et ta eluteel võiks leida, Issand, Sind. Mu vari, kepp ja kilp, oh ära jäta mind! Oh ära jäta mind! Mu Jumal, näita rada, kus patt ja ilm ei saa mind enam võrgutada. Oh usku anna mul, et kindlalt ootan Sind. Mu tugi, abi, jõud, oh ära jäta mind! Oh ära jäta mind! Ma õhkan mure sunnil: Sa tule aitama mind igal raskel tunnil! Kui vaevab kiusatus, siis otsin, Issand, Sind. Oh seisa minu poolt, oh ära jäta mind! Oh ära jäta mind! vaid saada taevast mulle Sa oma õnnistust ja rammu jõuetule, et minu tegu, töö võiks rõõmustada Sind! Las korda minna kõik, oh ära jäta mind! Oh ära jäta mind! Sa mulle kallim kõigest. Suur Jumal, aita Sa, et usun, elan õigest, et lahkun õndsasti, näen igavesti Sind! Sest õhkan surres veel: oh ära jäta mind! Viis: "Ei ilmast hooli ma", (Anbetungswürdiger Gott) Johann Sebastian Bach, 1685-1750. Sõnad: Salomo Franck, 1659-1725. Tõlge: Anton Jürgenstein, 1861-1932. 328. RÕÕMUSTA, RÕÕMUSTA Rõõmusta, rõõmusta. Ristirahvas, rõõmusta! Jeesus on su õpetaja, Tema oma sõnaga näitab, mis su hingel' vaja, kust sa elu võiksid pärida. Rõõmusta, rõõmusta! Mõne maa, mõne maa katnud patu pimedus. Meie üle valgus tõusnud, kallis armuõpetus on meid pimedusest päästnud. Armu valgel võib nüüd kosuda meie maa, meie maa. Ülesse, ülesse, rahvas, ärka magamast! Sulle anti kallist armu, hoia seda põlgamast, muidu tunned kohtu hirmu. Ela valguses ja igatse ülesse, ülesse. Ole truu, ole truu. Õige usk on sinu käes. Usu vilja, õigust, headust kanna armastuse väes. Siis sa haljendad ka armust Isa kojas nagu palmipuu. Ole truu, ole truu! Jeesus Krist, Jeesus Krist, südamest Sind palume: Ärata meid sõna läbi, Vaimuga meid valitse. Keela meist kõik patuhäbi! Siis me kiidame Sind igavest, Jeesus Krist, Jeesus Krist. Viis: "Edasi, edasi" (Fahre fort, fahre fort) Tundmatu saksa helilooja, esineb esmalt Johann Anastasius Freylinghauseni, 1670-1739, "Neues geistreiches Gesangbuch"; Halle, 1704. Sõnad: Carl Eduard Malm, 1837-1901. 329. SU POOLE, ISSAND, SÜDAMEST Su poole, Issand, südamest ma tõstan oma hääle, mind päästa patu häda seest ja halasta mu peale! Sest kui Sa tahad arvata kõik võlga, mis mul teadmata, kes siis Su ees võib seista? Su ees ei maksa muud kui arm kõik pattu andeks anda; kõik meie töö on tühi põrm, kes võib Su viha kanda? Kes võib Su ees veel suurusta? Me peame hoopis hirmuma ja elama Su armust. Seepärast Sinu peale nüüd, mu Jumal, mina loodan. Mu südames ei ole muud, kui et Sult abi ootan. Mis Sinu sõna tõotab, see minu hinge rõõmustab, see peale olen julge! Ehk Sina kaua viivitad mu hädas appi tulla, veel usun Sind, mu Jumalat ja tahan julge olla nii kuidas usklik Iisrael, kes sündind Vaimust üleval ja Jumalat veel ootab. Ehk suur küll meie süü ja patt, mis Sinu vastu teeme, meid siiski nõnda armastad, et Sinu abi näeme. Sa oled õige karjane, kes sõnas ja ka teos on hea, meid päästa kõigest patust. Viis: "Aus tiefer Not schrei ich zu dir" Martin Luther, 1483-1546. Sõnad: Martin Luther, 1483-1546. 330. TULE, JEESUS, HELDE ARMUTOOJA Tule, Jeesus, helde armutooja, Sina ainus elu andja, looja, ustav Karjane, jaga mulle annid vara, hilja. Kadedus ja viha kõikjal möllab, hing on nõrkemas ju vaenu alla, mure rõhub mind, maa peal võõras ei või rahu leida. Kui mu nõder usk siin kõigub, väsib, sõpradegi armastus veel lõpeb, hoia, kanna mind, Sinu haavus lase rahu leida. Kustuma kui hakkab usuküünal, armu koidupuna jälle süüta. Aidata võid Sa! Nõdrad, Issand, Sinult väge saavad. Tule, Jeesus, käsi mulle anna, tõsta õlale ja koju kanna. Jää mu juurde Sa - verega mu pattudest mind päästsid. Viis: böömi Sõnad: Benjamin Szönyi (1762) ungarlane, 1711-1794. Tõlge: "Virsikirja" järgi Eduard Salumäe, 1919-1985. 331. VALMISTAGEM, RISTIRAHVAS Valmistagem, ristirahvas, sest vaenlane on püüdma vahvas, meid saatan neelda himustab. Võtkem Sõna mõõgaks kätte ja astugem nüüd julgelt ette: küll võit siis meie kätte saab! Ehk väge vaenlasel: siin on Immaanuel! Hosianna! Ta rammu all on saatanal ots käes ja võit meil saadaval. Valvakem, sest nõrk on liha ja kiusajal on kange viha: oh ärgem mitte uinugem! Vaenlane saab peagi mahti, kui väraval ei ole vahti. Jah valvakem ja palugem, et me ei komista, vaid võitja Vaimuga võime seista, kui tuleb tund, kus raske sund meil tahab tuua surmaund! Võidelgem! Kõik tunnid, päevad kui noolevarvad mööda läevad veel enne, kui me aimame. Peagi paistvad tornitipud ja püha linna võidulipud, kus rahupüha peetakse. Kes vahvalt võidelnud, saab viimaks kroonitud. Halleluuja! Siis rõõmus ma Jehoovaga, kes uueks teinud taeva, maa. Issand, pööra arad meeled ka surmaorust eluteele, et kõik Su järel kõnnime! Juhi meie hinge laeva, et saaks ta Sinu juurde taeva, siit tormimerelt rannale! Oh ole tüürimees, meil seisa silma ees ööd ja päevad, et jõuame kord järele, kus helk Su palge paistmine! Viis: "Ärgake" nii vahid hüüdvad" (Wachet auf, ruft uns die Stimme) Philipp Nicolai, 1556-1608. Sõnad: Wilhelm Erasmus Arends, 1677-1721. Tõlge: Rudolf Gottfried Kallas, 1851-1900. 332. VÕITLE HÄSTI, KUI SIND ARMSAST Võitle hästi, kui sind armsast Jumal tõmbab endale, et su vaim võiks raskest koormast lahti saada õieti. Võitle, küll on värav kitsas, vaevaline elutee; kõik teeb kahju sul siin ilmas, mis ei saada taevasse. Võitle palves, õhkamises väsimata, lõpmata, võida vahvast usinuses, sõdi ööd ja päevad ka. Võitle vahvasti ja ole armastuses tuline! Hoiab meel veel ilma poole, jääb su nõu ka pooleli. Võitle, ära väsi ilmas palumast ja õhkamast, ööd ja päevad ole valvas, hoia ära tüdimast! Oled sa siis pärli leidnud, ära liialt julgeks saa, nagu oleksid ju võitnud kõik, mis sind võib hukata. Krooni hoidku sinu käsi, hoia kinni, mis sul käes! Taganeda - paha asi, kindlaks jääda - ülim töö. Viis: "Ringe recht, wenn Gottes Gnade" Böömimaa vennad, Herrnhut, 1737. Sõnad: Johann Joseph Winckler, 1670-1722. 333. ÜLES, ÜLES JEESU JUURDE Üles, üles Jeesu juurde lenda, minu hing ja meel! Maha, maha jäägu mure, õige rõõm on üleval. On puudust sul, siis on Jeesus sinu vara, lükkab sind maailm ka ära, Tal ruumi küll! Ette, ettepoole jõua Jeesu juurde ülesse! Mäele, mäele saada püüa usujooksul kärmesti! Sind hoiab Ta! Jeesus ise jääb su varjuks; hinge vaenlasele hirmuks end näitab Ta. Kindlalt, kindlalt kinni haara Jeesusest! Jää ustavaks! Lase, lase Teda teha, mis Ta ise arvab heaks. Tal helde meel. Tikub vaenlane su peale, taganema peab ta jälle! Et looda veel! Sisse, sisse tungi taeva, mis Ta avas sinule! Nuta, kurda oma vaeva, oma häda Temale. Sind aitab Ta. Kui maailma sind jätab maha, Tema jätta sind ei taha. Vaid usu sa! Üles, ülespoole nõua, otsi, mis on üleval. Kus su Jeesus, sinna jõua, jäta, mis maailma peal! Nüüd taevasse! Ilm ei või sind eksitada, õige rahu on sul saada Jeesuse käest! Viis: "Auf' hinauf zu deiner Freude" Sõnad: Johann Caspar Schade, 1666-1698. Tõlge: Paul Roderich Bidder, 1850-1908.