384. Ei mitte meile, mitte meile 385. Jumal, maa ning taeva Looja 386. Jumal, Sind me kiidame 387. Ma laulan suust ja südamest 388. Maa ja meri kiidavad 389. Su kiituseks, mu Looja 390. Suur Jumal, Sinu halastus 391. Suur Sa oled, Issand Jumal 392. Tänu Sulle, Taevaisa 384. EI MITTE MEILE, MITTE MEILE Ei mitte meile, mitte meile, vaid Sulle, Jumal, olgu au! Sa näitad täna, näitsid eile, kui suur Su, Isa, armu nõu: Tee lahti suu ja süda mul, et laulan kiitust Sul. Kui imeliselt oled kandnud meid, oma lapsi, kätel Sa, nii armu kui ka hirmu andnud, meid toitnud elusõnaga. On meie jalgel õige tee, - Su Isa-arm on see. Su taevaarmastuse päike mu südamesse soojust tõi; ses valguses me usk, nii väike, ka rõõmsalt haljendama lõi. Mu usk, oh Vaim, see Sinu töö, ei ma siis kartma löö! Meid, Isa, lase väikseks saada, et suureks saaksid Sina meis, ja usus alandlikuks jääda - Su meel meil paistku südameis. Siis kõlbame Su nõul ja väel tööks Sinu viinamäel. Viis: "Mu jõud, Sind tahan armastada" (Ich will dich lieben, meine Stärke) Johann Balthasar König, 1691-1758. Sõnad: Joosep Liiv, 1870-1957. 385. JUMAL, MAA NING TAEVA LOOJA Jumal, maa ning taeva Looja, Isa, Poeg ja Püha Vaim, Sina öö ja päeva tooja, elu saab Sult iga taim. Sina, vägev kaitseja, Hoiad kõike loodut ka. Mina astun Sinu ette, tänan Sind nüüd südamest, et mind oma armu kätte öösel võtsid kahju eest, et ei saanud vaenlane kurja teha minule. Lase ühes ööga minna mööda kuri patuöö. Jäta, Jeesus, lahti Sina armuuksed minule. Ei ma mujalt abi saa, kui Sa mind ei paranda. Oma sõna läbi Sina juhi minu eluteed; Jeesus, valmista mind täna, et Su auks ma teeksin tööd. Kui Sa mind ei avita, siis näen vaeva asjata. Sinu kätte annan mina oma ihu, hinge ka. Meeli, mõtteid, kõik, mis Sina mulle andnud, puhasta. Issand, armutiivaga kaitse mind ja juhata. Käsi oma inglid olla valvamas mind kurja eest ja kui mure tahab tulla, hoia mind Su rahu sees, et kord saaksin armuga taevariiki elama. Viis: "Gott de Himmels und der Erden" Viis ja sõnad: Heinrich Albert, 1604-1651. 386. JUMAL, SIND ME KIIDAME Jumal, Sind me kiidame, Sinu suurust ja Su võimu; Sinu loodut vaatleme, imetleme Sinu jõudu: Nagu olid algusest, nii Sa jääd ka igavest! Püha, püha oled Sa, inglid on Su käsu täitjad; hädas, võimas aitaja, oma heldust meile näitad. Sinu kiitus, ülistus kõlab Sinu laste suus. Igal päeval tahame, Jumal, Sinu nime kiita; austades ja tänades käedki palves ühte liita. Sinu peale loodame, Sinult abi ootame. Anna rahu rahvale, õnnistust me maale saada. Aita meid, et vaenlane Iial ei võiks võitu saada. Oma lapsi varja sa, Vii meid taeva armuga. Viis: "Grosser Gott, wir loben Dich" "Katholisches Gesangbuch", 1774. Sõnad: Ambrosius Aurelius u 340-397 Ambrosiuse hümni järgi Martin Lipp, 1854-1923. 387. MA LAULAN SUUST JA SÜDAMEST Ma laulan suust ja südamest Sull', Issand, minu rõõm! Ja lauldes räägin kõigest heast, mis Sinust teada on. Sa oled eluallikas, mis igavesti keeb, Sa õnnistuse karikas, mis hinge terveks teeb! Mis siin maailmas oleme ja mis meil osaks saand, Sa oled, Isa, üksine meid seega õnnistand. Sa katteks taeva laotanud mu üle armuga, ja igal aastal õnnistust saand väljad viljaga. Oh Issand Jumal, see on tõest Su helde armu töö! Sa saada meie ukse eest kõik hädad eemale. Ma elan aastast aastani, Sa ikka mulle jääd! Mind hoiad elu otsani, kõik minu mured näed. Sa loed kõik silmapisarad ja kuuled nutu häält. Sa pühid ära sedamaid kõik vee mu palge pealt. Mu vara ja mu pärandus, mu kilp ja valgus ka on, Jumal, Sinu õnnistus - mu helde Aitaja! Siis hüppa, süda, rõõmusta! Sind Jumal armastab! Kõik oma vaev sa unusta, sind Tema lunastab! Viis: "Ma laulan suust ja südamest" (Ich singe dir mit Herz und Mund) Johann Crüger, 1598-1662. Sõnad: Paul Gerhardt, 1607-1676. Tõlge: Otto Woldemar Ludwig Schultz, 1864-1929. 388. MAA JA MERI KIIDAVAD Maa ja meri kiidavad, taevatähed Jumalat! Minu hing, oh kiida ka Loojat lauluhäälega! Päike päeva teretab, pilved ära peletab. Kuu ja tähed hiilgavad öösel, kiitvad Jumalat. Maa on kindlalt rajatud, kaunisti ka ehitud. Metsad, väljad veistega - kõik on Tema tehtud ka. Vaata, linnud lendavad, Loojat kiites laulavad. Tuuled, tormid möllavad, - needki Tema teenijad. Vesi voolab, vahutab, tõuseb, langeb, lainetab: ja ta kohin kiidab ka Loojat rohke rõõmuga. Hing, nüüd kiida sinagi, tunnistades tõesti nii: Põrm ja pihu olen ma! Jumal, vägev oled Sa! Viis: "Himmel, Erde, Luft und Meer" Vennastekoguduse laul. Sõnad: Joachim Neander, 1650-1680. Tõlge: Friedrich Hasselblatt, 1815-1870. 389. SU KIITUSEKS, MU LOOJA Su kiituseks, mu Looja, laul tõusku ülesse, et kõige õnne tooja mu võtnud sülesse. Sa imeliselt juhid ja hoiad ilmamaad ja hellameelselt hõlma mu peidad, lapse väetima. Sa tuult ja päikest saadad ja lained vaigistad; Sa öise halla saadad ja vilja kasvatad. Meid õndsusesse juhid ja ellu juhatad. Su armu äärt ja põhja, kes jaksaks seda ülista! Viis: "Soi kunniaksi Luojan nyt" Jean Sibelius, 1865-1957. Sõnad: Aukusti Waldemar Koskimies, 1856-1929. Viis: copyright© Breitkopf und Härtel, Wiesbaden - Saksamaa Üksnes väljaandja loal. 390. SUUR JUMAL, SINU HALASTUS Suur Jumal, Sinu halastus on igal päeval, aastal uus, ei Sinu heldus lõpe. Sest saanud osa väljal taim, lind tunnetab kui suur Su arm, Sind austab inimene. Maailm Sulle tänu annab, et hoolt kannad väsimata. Sinu arm on arvamata! Üksmeeles langetame pead, meel palves, kokku pandud käed, Su Vaim me peale tulgu. Me meeli, mõtteid, sõnu, töid ka hoidku Sinu pühad väed, Su õnnistus meid täitku. Pühitsetud töö ja elu, tööpõld, kodu ikka saagu. Hing Su armu ülistagu! Viis: "Nüüd paistab meile kaunisti" (Wie schön leuchtet der Morgenstern) Esineb esmalt Wolf Köphel'i "Psalter'is", Strassburg, 1538. Seade: Philipp Nicolai, 1556-1608. Sõnad: Jaan Muru, 1900-1987. 391. SUUR SA OLED, ISSAND JUMAL Suur Sa oled, Issand Jumal, vägevad on Sinu tööd; jõudu annad jõuetumal, imelised on Su teed. Meie eest Sa muret kannad, hoiad kõige kurja eest, päästad ära häda seest, igapäevast leiba annad. Sellepärast tänuga kummardab Sind ilmamaa. Maa ja taevas on Su loodud, päike, tähed on Su töö, kõik Su läbi ette toodud, Sulle allub päev ja öö; kõike ilma Sina täidad, elu saab Sult mullapind, ja kes usaldavad Sind, neid Sa oma käega toidad. Sellepärast tänuga kummardab Sind ilmamaa. Meie hinge vara, hilja püha seemet külvad Sa, tahad, et me kannaks vilja usus armastusega; ise kasvatad ja kastad sõnaseemet Vaimuga, hoiad teda armuga, mis on langend, üles tõstad. Sellepärast tänuga kummardab Sind ilmamaa. Viis: "Eks mu kohus tänu teha" (Sollt' ich meinem gott nicht singen) Johann Schop, arvatavasti 1595-1665. Sõnad: Georg Kiviste, 1866-1941. 392. TÄNU SULLE TAEVAISA Tänu Sulle, Taevaisa kõige armu, abi eest, mida kogu eluaja olen saanud Sinu käest. Tänu Sulle, et Sa andsid rõõmu kevadpäevades. Tänu valu eest mis saatsid süngeis sügistormides. Tänan Sind, et palvet mõnda oled kuulda võtnud Sa. Tänu ka, et soovid nõnda kõik ei saanud täituda. Tänan Sind, et mitmes hädas veelgi Sa mind lohutad. Tänu, et Sa omas Pojas pattudest mind vabastad. Tänu Sulle igal päeval iga elutunni eest. Tänu Sulle päiksest taeval kui ka pimedamast ööst. Tänu Sulle võitlusrajal ristivaevas, Issand, viin. Tänu, et Su armu najal veelgi tohin seista siin. Tänu Sulle õiekestest, mida teelt ma kogunud; tänu okkaist valusatest, mis mu käsi haavanud. Tänan Sind, et tahad saata igavesse ellu mind. kõige, kõige eest ma ikka tänan, Issand, üksi Sind! A. Viis : "Hyfrydol" Rowland Hugh Prichard, 1811-1187. B. Viis : "Stebbins" Georg Coles Stebbins, 1846-1945. Sõnad: August Ludvig Storm (1891), 1862-1914. Soome keelde: Kaarlo J. Rahikainen (1900), 1848-1909. Tõlge: Harri Haamer, 1906-1987.