445. Ajamerre elujõgi 446. Jumal, Sul ligemal 447. Mu süda, ära nurise 448. Oh Issand, millal matkaja ma 449. Ole ustav surmani 445. AJAMERRE ELUJÕGI Ajamerre elujõgi voolab kiire käiguga; palju laineid silm ju nägi tõtvat mööda rutuga. Nii ka meie elupäevad laine kombel tõtates uneviisil mööda läevad igavikku rutates. Ajad, aastad, kuud ja päevad tuule tiivul tõttavad, aga Isa elusõnad kartuse sult võtavad. Teevad kindlaks, julgeks meele, täidavad sind rahuga, kui sa tõttad viimse teele, pead siit ilmast lahkuma. Viis: "Võitle hästi, kui sind armsast" (Ringe recht, wenn Gottes Gnade) Böömimaa vennad, Herrnhut, 1737. Sõnad: Jakob Jalajas, 1869-1957. 446. JUMAL, SUL LIGEMAL Jumal, Sul ligemal ihkab mu vaim! Üles siit vaevaööst kannab mind aim. Kasvab mu ahastus, ainult üks laul mu suus: Jumal, Sul ligemal ihkab mu vaim! Kui tee ka vaevane, mis käia mul, viib ta mind ometi ligemal Sul. Inglid mind armsasti kutsuvad taevasse. Jumal, Sul ligemal ihkab mu vaim! Ja kui siit muremaalt kutsud Sa mind koju, kus igavest leian ma Sind, taevasse elama lauluga tulen ma. Jumal, Sul ligemal ihkab mu vaim! Viis: "Bethany" (Nearer, my God, to thee) Lowell Mason, 1792-1872. Sõnad: Sarah Flower Adams, 1805-1848. Tõlge: Karl Eduard Sööt, 1862-1950; Karl Lampson, 1863-1934. 447. MU SÜDA, ÄRA NURISE Mu süda, ära nurise, et päev sul jõudmas lõpule. Sul enam aastaid elatud, kui alguses sa arvanud. Mu süda, ära nurise, et veeremas on päikene. Kui üsna looja läinud ta, siis pääsed vaevast puhkama. Mu süda, ära nurise, et kadus aeg nii kiiresti. Su päralt on ju igavik, sa oled taeva kodanik. Viis: "Meil oma sõna kinnita" (Erhalt' uns, Herr, bei deinem Wort) Martin Luther, 1483-1546. Sõnad: Hugo Viktor Karl Wühner, 1877-1932. 448. OH ISSAND, MILLAL MATKAJA MA Oh Issand, millal matkaja ma teekonna lõpul näha Sind saan? Oh Issand, luba näha sind juba õndsatega. Südamest Sind ma igatsen siin. Hinges on valu: otsatu piin on minu osaks ja tal veel lisaks pisaraid viin. Ma hüljat' kõigist, Sinust vaid ei! Südamed murdund, õnnistusi Sult üksi saavad. Sa loed kõik haavad ja pisarad. Mind aita, Issand! Ootan vaid Sind, olekski tühja lootused läind. Jää Sa mu ligi Jeesus, mu tugi, õnnista mind! Oh Issand, jaga minulegi armu ja väega lohutusi. Andeks kõik anna, tõsta ja kanna, koju mind vii. Oh saaksin viimaks õndsatega omaste hulgas Sind teenida. Issand mind võta kord oma kotta Su rahvaga. Viis: "Oi Herra, jos mä matkamies maan" Mikael Nyberg, 1871-1940. Sõnad: Wilhelmi Malmivaara (1903), 1854-1922. Tõlge: Harri Haamer, 1906-1987. 449. OLE USTAV SURMANI Ole ustav surmani! Issand elukrooni annab, võitlemisest viimati rahumaale sinu kannab. Ära väsi iialgi, ole ustav surmani! Ole ustav surmani! Kui su rist sul rängaks läheb, heida palves põlvili, siis sul peagi abi tuleb. Päästja ette valu vii, ole ustav surmani! Ole ustav surmani! Maine teekond lõpeb varsti. Isa rinnal vaiksesti siis sa puhkad igavesti. Seal sa õnnis alati. Ole ustav surmani! A. Viis: "Ole ustav" Enn Võrk, 1905-1962. B. Viis: "Jeesus, Õnnistegija" (Jesus, meine Zuversicht) Johann Crüger, 1598-1662. Sõnad: Benjamin Schmolk, 1672-1737. Tõlge: Hugo Viktor Karl Wühner, 1877-1932.