Tänases Eestis on diskussioon üldhariduskoolide toimuva religiooniõpetuse koha ja sisu üle väga elav (praegu õpetatakse umbkaudu 100 koolis valikainena usuõpetust). Oma seisukohad religiooniõpetuse küsimuses on sõnastanud nii Eesti Evangeelne Luterlik kirik (EELK) kui ka Eesti Kirikute Nõukogu (EKN). Peetakse oluliseks, et üldhariduskoolide õppekavasse kuuluks kohustusliku õppeainena religiooniõpetus, mis annaks teadmisi erinevatest religioonidest, luues nii eeldused usuvabaduseks ja süvendades erinevate maailmavaadetega inimeste vahelist tolerantsust ning üksteisemõistmist. Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse juures tegutseb religiooniõpetuse ainenõukogu. Koostamisel on religiooniõpetuse ainekava ning vastavad õppematerjalid. EELK seisukohad religiooniõpetuse küsimuses Ümarlaua "religiooniõpetus üldhariduskoolides" ühisseisukohad Eesti Kirikute Nõukogu religiooniõpetuse platvorm Religiooniõpetuse ainekava tööversioon EELK seisukohad religiooniõpetuse küsimuses Salvesta (*.rtf) Religiooniõpetus ei ole usuõpetus, vaid pluralistlikel alustel õppeaine, milles ei tehta kohustuslikuks ühegi religiooni ega maailmavaate pooldamist. Religiooniõpetusealases diskussioonis toetume järgmistele lähtekohtadele: Elades pluralistlikus maailmas, puutume kokku erinevate maailmavaadetega, mida iseloomustab seotus religiooniga või loobumine religioonist. Ühiselt tuntakse aga elu aluste pühadust, millel põhinevad sotsiaalsed suhted ja kõlbelised väärtused jäävad püsima ka kiiresti muutuvas maailmas. Üheskoos mööndakse seepärast ka sotsiaalse ja kõlbelise käitumise teadliku ning järjepideva arendamise vajadust. See peab algama juba koolis, olles seotud tervikliku elu- ja maailmakäsituse kujundamisega. Tervikliku ja vaimselt küpse maailmakäsituse lahutamatuks osaks on inimese eksistentsiaalne enesemääratlus maailmas. See eeldab teadlikku seisukohavõttu ka religioossetes küsimustes. Religioon on kõigis ühiskondades inimeste elu ja kultuuri kujunemisele tohutut mõju avaldanud, mistõttu religioosse hariduseta jääb maailma kultuuripärandi mõistmine puudulikuks. Kokkupuutel erinevate maailmavaadete ja religioonidega muutub üha olulisemaks vastastikune austus, avatus ja üksteisemõistmine ning valmisolek dialoogiks ja koostööks. Selleks loob eeldused religioosne haritus, kus ühegi religiooni ega maailmavaate pooldamist ei tehta õppijaile kohustuslikuks. Aus ja erapooletu religioosne haridus on ühiskonnas usuvabaduse tagamise ja teostamise üks olulisimaid eeldusi ja ühtlasi õpilastes sotsiaalse ja kõlbelise elu teadvustamise alus ning tugi. Sajanditepikkune kuulumine kristlikku kultuuriruumi põhjendab Eesti oludes kristluse ulatuslikumat käsitlemist kooli religiooniõpetuse raames. Sellega antakse õpilastele võimalus välja kujundada terviklik maailmavaade ja määrata oma teadlik suhe ka religiooni - kristlusse ja teistesse usunditesse. Vastavalt lähtekohtadele on religiooniõpetuse eesmärgiks: Luua eeldused tervikliku maailmavaate kujunemiseks, mis aitaks kaasa õpilase identiteedi arengule ja kujunemisele. Edendada ja toetada õpilase sotsiaalset ja kõlbelisest arengut üldinimlike eetiliste väärtuste teadvustamise teel. Aidata kaasa tolerantsuse, avatuse ja erinevate inimeste üksteisemõistmise ning koostöövalmiduse kujunemisele. Anda teadmisi erinevatest maailmavaadetest ja religioonidest, luues sellega eeldused teadlikeks maailmavaatelisteks valikuteks. Antud lähtekohtade alusel ja eesmärkide teostamiseks peame oluliseks: Et tagataks riiklikult religiooniõpetuse rakendamine kohustusliku õppeainena üldharidus- ja kutsekoolide õppekavades. Et kõikide kõrghariduslike erialade koolitusse kuuluks kohustusliku üldainena religioone, maailmavaateid ning eetikat tutvustav kursus. Et religiooniõpetuse õpetajailt nõutaks teoloogilist ja pedagoogilist ettevalmistust, mille tase oleks kooskõlas õpetajakoolituse riiklike raamnõuetega. Et tagataks religiooniõpetuse õpetajate ettevalmistamine ning õppematerjalide väljaandmine nii riiklikes kui ka erakõrgkoolides. Et religiooniõpetus tutvustaks religiooni olemust, tähtsamaid religioone ning kõiki tegutsevaid religioosseid rühmitusi, usuvoole ja kirikuid Eestis. EELK teeb religiooniõpetust puudutavates küsimustes koostööd hariduspoliitikat kujundavate institutsioonidega nii riiklikul kui ka omavalitsuste tasandil ja Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutega, olles seejuures avatud religiooniõpetusealaseks diskussiooniks teiste religioonide ja maailmavaadete esindajatega. Ümarlaua "religiooniõpetus üldhariduskoolides" ühisseisukohad Salvesta (*.rtf) Tänapäevases globaliseeruvas ühiskonnas ei ole meil võimalik vältida suhtlemist erinevate maailmavaadete ja religioonide esindajatega. Üha olulisemaks muutuvad vastastikune austus, avatus ja üksteisemõistmine ning valmisolek dialoogiks ja koostööks. Sellised muutused eeldavad ühiskonnaliikmete religioosset haritust, mille saavutamise üheks eelduseks on religiooniõpetus. ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis sõnastatud usuvabaduse tunnistamise põhimõttest lähtuv aus ja erapooletu religioosne haridus on ühiskonnas usuvabaduse tagamise ja teostamise üheks eelduseks. Religioosse hariduse andmisel ei tohi ühegi religiooni ega maailmavaate pooldamist ei õpetajale ega õpilasele kohustuslikuks teha. Samuti tuleb vältida õpetaja enda identiteedi aluseks oleva maailmavaate või religiooni teadlikku propageerimist. Religioon on mõjutanud ja mõjutab jätkuvalt inimeste maailmavaate ja eluhoiaku kujunemist. Tasakaalustatud ja laiapõhjaline üldharidus eeldab teadmisi erinevatest kultuuridest, samuti oskust neid teadmisi analüüsida ning õpilase enda isiku ja sotsiaalse keskkonnaga seostada. Ilma religioosse hariduseta jääb nii maailma kultuuripärandi kui rahvuskultuuri mõistmine puudulikuks. Jagame ühiselt seisukohti, et: religiooniõpetus on pluralistlikel alustel põhinev õppeaine, milles ei tehta kohustuslikuks ühegi religiooni ega maailmavaate pooldamist teadmised inimkultuuri religioossest osast on oluline hariduse komponent eitame mistahes religioosset fundamentalismi ja peame vajalikuks selle vältimist ühiskonnas Religiooniõpetuse eesmärgid Peame võimalikuks, et üldhariduskooli õppekavasse kuuluks kohustusliku õppeainena religiooniõpetus, mille eesmärgid on: erinevatest maailmavaadetest ja religioonidest teadmiste andmine, luues sellega eeldused teadlikeks maailmavaatelisteks valikuteks ja õpilase identiteedi arenguks sallivuse, avatuse ja erinevate inimeste üksteisemõistmise ja koostöövalmiduse kujunemisele kaasa aitamine õpilase sotsiaalse ja kõlbelise arengu edendamine ja toetamine üldinimlike eetiliste väärtuste teadvustamise teel rahvuskultuuride ja kultuurautonoomiate järjepidevuse tagamisele kaasa aitamine Koostöö religiooniõpetuse küsimustes: eeltoodud eesmärkide saavutamiseks peame vajalikuks arendada avatud ja konstruktiivset koostööd erinevate religioonide ning maailmavaadete esindajate ja hariduselu korraldavate asutuste ja organisatsioonide vahel. religiooniõpetust käsitleme komplekssena kõikide õpilase arengut mõjutavate tegurite kontekstis peame oluliseks religiooniõpetuse integratsioon teiste õppeainetega võtmeküsimuseks tuleb pidada õpetajate ettevalmistust: põhikoolitust ning täienduskoolitust õppematerjalid peavad hõlmama kõiki olulisi religioone tänapäevamaailmas ja inimkultuurilises minevikus. Eestis esinevad konfessioonid tuleb kaasata koolide õppematerjalide ettevalmistamisse. Ümarlaual osalesid: Eesti Vabariigi Peaminister, EV Haridusministeeriumi, EV Siseministeeriumi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituudi, Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Kõrgema Usuteadusliku Seminari, Tartu Teoloogia Akadeemia, Tartu Ülikooli, Tartu Ülikooli Õppekava Arenduskeskuse, Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsiooni Keskuse, Usuliste Ühenduste Ümarlaua (Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda ning Tallinna Bahâ`î Kogudus) esindajad. 5. detsembril 2002 Tallinnas EELK Usuteaduse Instituudis EESTI KIRIKUTE NÕUKOGU RELIGIOONIÕPETUSE PLATVORM Salvesta (*.rtf) Lähtudes kristlikust usutunnistusest ja Eesti ühiskonna ning selle üksikliikmete vajadustest väljendame me Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutena religiooniõpetuse suhtes järgmisi põhimõtteid: Religiooniõpetus lähtub ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis sõnastatud usuvabaduse tunnistamise põhimõttest ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud õigusest haridusele. Õpilasel on õigus saada haridust religiooni puudutavates küsimustes. Religioosne haridus on usuvabaduse tagamise olulisemaid eeltingimusi ühiskonnas. Kohustuslik ei ole religioon, vaid teadmised religioonist. Sajanditepikkune kuulumine kristlikku kultuuriruumi ja tänane religioosne olukord Eestis põhjendavad selle religiooni suhteliselt suuremat osakaalu käesolevas ainekavas. Religiooniõpetuse eesmärgiks on aidata kaasa rahvuskultuuri ja kultuurautonoomiate järjepidevuse tagamisele. Religiooniõpetus on mitte-konfessionaalne, olemuselt oikumeeniline õppeaine, mis käsitleb lisaks kristlusele kõiki suuremaid religioone ja religioosseid liikumisi. Maailma kultuuripärandi mõistmine on ilma religiooniõpetuseta oluliselt raskendatud. Religiooniõpetuse kursus aitab tasakaalustada üldhariduse tervikut, muutes seda õpilase isiksuse arengu toetamise kaudu inimesekesksemaks ning rikastades erinevate maailma mõistmise viiside tutvustamise kaudu õpilaste maailmapilti. Religiooniõpetuse raames mõistetakse inimest eeskätt kui homo spiritualist, kelle vaimsed otsingud ja areng on väljenduse leidnud religiooni raames. Religioon tegeleb inimeste kõige sügavamate eksistentsiaalsete küsimustega ja on olnud rikkalikuks inspiratsiooniallikaks. Religiooniõpetuse oluliseks osaks on õpilaste kõlbelise arengu suunamine. Usulis-kõlbeline haritus loob eeldused südametunnistuse vabaduse teostamisele. Tugevdades elu püsiväärtusi on religiooniõpetus oluliseks teguriks rahva vaimse tervise ja elujõu tagamisel ning kriminaalpreventsioonis. Religiooniõpetus peab olema riikliku õppekava põhiaine ühe kursusena kõikides kooliastmetes. Eesti Kirikute Nõukogu