ARVUD 2005
EELK
| Ida-Harju |
Järva |
Lääne |
Lääne-Harju |
Pärnu |
Saarte |
| Tartu |
Tallinna |
Valga |
Viljandi |
Viru |
Võru |
ARVUD 2004
EELK
| Ida-Harju |
Järva |
Lääne |
Lääne-Harju |
Pärnu |
Saarte |
| Tartu |
Tallinna |
Valga |
Viljandi |
Viru |
Võru |
ARVUD 2003
EELK
| Ida-Harju |
Järva |
Lääne |
Lääne-Harju |
Pärnu |
Saarte |
| Tartu |
Tallinna |
Valga |
Viljandi |
Viru |
Võru |
ARVUD 2002
EELK
| Ida-Harju |
Järva |
Lääne |
Lääne-Harju |
Pärnu |
Saarte |
| Tartu |
Tallinna |
Valga |
Viljandi |
Viru |
Võru |
DIAGRAMMID
Annetajaliikmed 1970-2000
Ristimised 1970-2000
Konfirmeeritud 1970-2000
Laulatused 1970-2000
Matused 1970-2000
EELK kogudused esitavad regulaarselt kord aastas arvulise ja sõnalise aruande. Peapiiskop esitab Kirikukogu kevadistungjärgul EELK tegevuse aastaaruande, millele lisatakse ühe osana kokkuvõte koguduste arvulistest näitajatest.
Eesti ühiskonna arengut ja ajalugu silmas pidades, leiab selgitusi ka koguduste tegevuse näitajates toimunud muutustele. Peale Nõukogude Liidu lagunemist ja Eesti taasiseseisvumist, hakkasid inimesed enam huvi tundma kiriku vastu. Seetõttu tõusis 90ndate algul järsult ka ristitute, konfirmeeritute ja annetajaliikmete arv. Sel perioodil võib täheldada ristitute hulgas täiskasvanute suurt osakaalu.
Kui ristimiste ja leeritamiste arv oli 70ndatel tõelises madalseisus, siis annetajaliikmete arv ei küündinud ka 90ndate kõrgseisus 70ndate tasemeni. Kiriklikult maetute arv aga selliseid hüppeid pole teinud. Viimase 30 aasta jooksul on matuste arv püsinud suhteliselt stabiilsena - luterlik kirik on matnud keskmiselt 30% kõigist maetud eestlastest.
Luterlaste arvuks käesoleval hetkel võib hinnata 250 000, teisi sõnu iga neljas eestlane on ristitud luterlikus kirikus.
