Kolmapäev, 19. detsember 2018  
   Esilehele
   Kuukava
   Jumalateenistused

   Kirikuõpetajad &
   vastuvõtuajad


   Talitused
   Muusikatöö
   Diakooniatöö
   Pühapäevakool
   Leerikool
   Huvitegevus
   Kogudusest
      Ajalugu
   Kirikust
   Annetused
   Külalistetoad
   Kontaktid & asukoht


 

AJALUGU

Tallinna Püha Vaimu kogudus 130-aastane

Tallinnas eestikeelseid jumalateenistusi on peetud Püha Vaimu kirikus juba 1531. aastast, omades suurt tähtsust eesti kultuuri ajaloos.

Eesti kogudus hakkas arenema ja kasvama eriti 19. sajandil pärisorjuse (1816) ja teoorjuse (1868) kaotamise järel. Tööstus hakkas arenema, maalt oli vaja tööjõudu. 1881. a. oli eestlaste osatähtsus Tallinnas üle 50%. Püha Vaimu kogudus soovis saada oma kirikut, et vabaneda saksa raehärrade võimu alt. Selleks hakati raha koguma, sest linnanõukogu otsustas anda loa oma kiriku ehitamiseks. Kui 1867. a. Püha Johannese (Jaani) kirik valmis sai, siis mindi Püha Vaimust uude kirikusse pidulikus rongkäigus üle. Väiksem osa liikmetest läks mujale, näit. Kaarli kogudusse, mis oli taasasutatud 1862. a. ja kasutas Toomkirikut, niikaua kui Kaarli kirik valmis 1870. a.

Püha Vaimu kirik jäi tühjaks 10aastaks (1867-1877). Ainult raehärrade jumalateenistused toimusid edasi. Koguduseliikmete arv kasvas pidevalt ja senised kirikud ei suutnud kõiki ära mahutada. Seepärast asutati 1877. a. Püha Vaimu kirikus uus eesti kogudus kahe mehe poolt - kingsepp Agasild ja kohtuteener Wender. See kogudus eksisteerib tänaseni ja tähistab 2007. a. jaanuaris oma 130. aastapäeva.

Õpetajad

1) Johann Gottlieb Conrad Bergwitz (1877-1897). Tema ajal kasvas koguduseliikmete arv 100-lt 3000-le.

2) Friedrich Fromhold Wieckmann (1897-1919). Liikmeid oli tema ajal juba 14 000. 1919. a. emigreerus ta Saksamaale, kus töötas kirikuõpetajana edasi.

3) Theodor Aleksis Tallmeister (1919-1944). Ta töötas Püha Vaimu koguduses 25 aastat. Enne seda töötas ta Riia Peeter-Pauli koguduse õpetajana. 1926. a. annetatakse talle esimese õpetajana Eestis koguduse peakoosoleku otsuse põhjal kuldrist. Tema ajal ehitati Püha Vaimus keskküte, uus käärkamber, ehitati ümber hoovimaja jm. Pidulik jumalateenistus toimus uue oreli pühitsemisega 15. 12. 1929. a. riigivanema osavõtul. A. Terkmann hakkas uut orelit ehitama 1928. a. Orelil oli 4500 vilet. Kellade registri on kinkinud kirikule Helene Vinnal oma varasurnud abikaasa Hans Vinnali mälestuseks. Ta sai õnnetult surma 14.12.1928. a. autoõnnetuses Tallinn-Narva maanteel. Hans Vinnal oli 10 aastat Püha Vaimu koguduse nõukogu esimees.

Tallinna pommitamisel 22.09.1944 süttib naabruses asetsev postkontorihoone põlema. Maha põleb ka Püha Vaimu kogudusemaja. Osaliselt saab vigastada ka kirik (väärtuslikud vitraa˛aknad purunevad viimseni). Üldises sõjapaanikas põgeneb Theodor Tallmeister koos abikaasaga Rootsi. 58. eluaastal 3. 02. 1947 pidi ta kõigeväelise Jumala kutsel oma telkmaja maha jätma.

Püha Vaimu sõjaeelses koguduses oli kuni 20 000 liiget. Sellest suurest kogudusest jäi 1945. Aastaks alles ainult 1200 liiget. Pärast sõda on liikmete arv pidevalt vähenenud, sest vanad surid ja uusi liikmeid leerikeelu tõttu juurde ei tulnud. Muutuse tõi siin Eesti taasiseseisvumine, mille tõttu liikmete arv hakkas kasvama.

4) Hooldajaõpetaja Hugo Pärno (Pärn) järel, kes töötas Pühavaimus 1944-1945, töötas Püha Vaimus õpetajana

5) Voldemar Kuljus, kes aga 1950. a. küüditati Siberisse. Tagasi tulnud, ei antud talle Tallinnas kohta. Ta sai Iisaku koguduse õpetajaks, kus töötas surmani.

6) Herbert Stillverk (1951-1964) tuli Inglismaalt tagasi kodumaale. Ta oli hea klassikalise haridusega õpetaja, kuid kes tagandati 1964. a. jutluse sisu pärast ja saadeti Jüri koguduse õpetajaks. Otsustas vist juhtum, et ajal, kui meil sai ära kadus, kasutas ta lõikustänupühal Vana Testamendi teksti, milles jumalatutel võetakse karistuseks leib ära.

7) Vahepeal oli hooldajaks Hugo Valma (1964-1965).

8) Jaan Kiivit (1964-1995) on õpetajana Püha Vaimu koguduses kõige kauem töötanud - ajani, mil ta valiti EELK peapiiskopiks. Keskkoolis õppides oli ta klassi priimus ja tegi kõvasti sporti.

9) Gustav Peeter Piir (alates 1995. a.). Ta on omandanud usuteadusliku kõrghariduse Ameerikas ja kaitsnud seal bakalaureuse- ja magistrikraadi. Töötanud õpetajana Toronto Peetri koguduses ja Tallinna Kaarli koguduses. Valiti Püha Vaimu koguduse õpetajaks 1995. a. Samuti on ta Tallinna praostkonna praost.

10) Valdek Johanson töötab abiõpetajana alates 1991. aastast.

11) Tiiu Hermat on Sakariase osakoguduse õpetaja, kes kasutab suhtlemiseks viipekeelt. Tema on tegev olnud Püha Vaimu kiriku juures alates 1995. aastast.

12) Mårten Andersson on abiõpetajaks olnud alates 1997. aastast.

Organistidena on Püha Vaimus töötanud Paul Indra (Pressnikoff), Arnold Allvee, Rolf Uusväli, Toomas Trass ja praegu on organistiks Kristiina Hoidre. Pühavaimu koguduses töötab ka pühapäevakool, kooridest on kammerkoor (juh. Riho Ridbeck) ja "Crede" (juh. Merje Karu ja Endrik Üksvärav). Koguduse tööd juhib juhatus, kelle esimeheks on Sten Luik.

Soovin kõigile töötegijatele palju Jumala õnnistust, et meie eesmärgiks oleks piiblitõdede selgitamine ja nende täitmine.

Eduard Witsberg
koguduse liige

|üles|  



Tallinna Püha Vaimu kogudus • Reg. kood 80210007 • Swedbank EE312200001120200255 • e-post tallinna.puhavaimu@eelk.ee