EELK Konsistooriumi arhivaar
Vaata lisaks:
|
|
||
|
| |
|
|
|
|
|
|
KOSEL ÕPITI ARHIIVITARKUSI
Kirikuarhivaalide säilitus- ja korrastamisalane teabepäev, kuhu Rahvusarhiivi initsiatiivil olid kutsutud kõik, kel huvi ja tarvidus tegelda kogudusearhiivide korrastamisega, läks Kose kiriklas edukalt korda.
Kuna peakorraldajaks oli Ida-Harju praostkond (praost Jaanus Jalakas), siis hommiku-Harjumaalt oligi kõige enam kogudusi esindatud (Jõelähtme, Kuusalu, Randvere, Tuhala, Kose muidugi ka). Aga naabridki Lääne-Harjust (Harju-Madise ja Keila, Rapla, Nissi) ja Järvast (Paide ja Käru, Türi, Ambla) ning Viljandi Pauluse koguduse esindaja ei pidanud teekonda Kosele kaugeks.
Arhiivitarkuste jagajaks olid Eve Keedus ja Tiia Nurmsalu (Eesti Ajalooarhiivi säilitusosakonna konserveerimistalituse peaspetsialistid Tartust) ning EELK Konsistooriumi head koostööpartnerid Margus Maiste ( arhiiviregistri talituse juhataja Rahvusarhiivist) ja Hille Oidema (Rahvusarhiivi eraarhiivide osakonnajuhataja) Tallinnast.
Kose koguduse rikkaliku vanade raamatute kogu najal said kokkutulnud õpetust sellest, kuidas hoida väärtuslikke nahkköites trükiseid, kuidas toimida, et köide riiulist väljavõtmisel viga ei saaks. Saadi teada, mida teha, et raamat riiulis kõveraks ei käänduks ega köide raamatuploki raskuse all ei rebeneks; et raamatut avades ei tohi köitele tugevat survet avaldada; et vaid puhaste ja kuivade kätega tohib raamatut käsitleda. Kuidas puhastada raamatut (ja teisigi arhivaale) mustusest - läheb tarvis pehmet puuvillast lappi, pehmet pintslit ja pehmet kustutuskummi.
Milline peab olema hoiuruumi õhuniiskuse tase (mitte üle 50%) ja temperatuur (14-18?), millised peaksid olema riiulid ja kuidas ruumis paiknema. Kuidas võidelda tolmuga ja kuidas töötegijat arhiivitolmu eest kaitsta, kuidas parandada paberi rebendeid (seda ei tohi mingil juhul teha tavalise kleeplindiga ega üldsegi kasutada materjale, mis pole hiljem eemaldatavad. Sobiv teip kannab nime Filmoplast) ning siluda arhivaali kortse. Selgitati, miks tuleks arhiveerimisel eelistada arhiivipüsivast materjalist mappe, karpe, ümbrikke, paberit.
Jagati teavet selle kohta, millised kirjutus-, trüki- ja paljundusvahendid tagavad dokumentide püsimise ja kust saab sellist kaupa osta (vt Rahvusarhiiv). Anti teada, et soovijail on veel võimalus omandada Rahvusarhiivis koostatud juhendmaterjali "Säilitusjuht raamatukogudele ja arhiividele" (Tallinn, 1999). Räägiti, mistarvis ja kuidas läbi viia arhiivkogu seisundi üldist hindamist ning seejärel Kose koguduse hiidpaksu ja sagedasest kasutamisest räbaldunud personaalraamatu najal hinnatigi näitlikult ära selle väärtusliku säiliku füüsiline seis.
Pärast maitsvat lõunasööki (aitäh Kose kirikla perenaisele Helle Nigolile) rääkis Margus Maiste sellest, millised kohustused toob kaasa ja annab eelised EELK arhivaalide kandmine riiklikku arhiiviregistrisse ja sellest, kuidas on sellega seoses edenenud Konsistooriumi arhiivi kirjeldustöö. Tohutu palju on teha selleks, et tulevikus ühisest andmebaasist võiks vajamineva kirikuarhivaali üles leida iga huviline, paiknegu siis säilik koguduses või Rahvusarhiivi riiulil.
Arhiiviseaduse mõistes on meie kirik eraarhiivi valdaja, ning kuna on tegemist ainsa riiklikku arhiiviregistrisse kantud eraarhiiviga, siis annab see eelise küsida riigilt rahalist abi arhiivivara korrastamiseks. Aga enne on tarvis, et igal kogudusel oleks oma arhivaalide väärtusest ja seisundist adekvaatne ettekujutus ning soov arhiivi korrastama asuda. Kosel oli võimalik sel eesmärgil huvi üles näidata ning nii lepitigi Margus Maiste ja Hille Oidemaga kokku, et juulikuu keskel tehakse tutvust Jõelähtme, Kuusalu, Leesi ja Loksa koguduse arhiividega, kuu lõpupoole aga vaadatakse üle Ambla koguduse arhiiv.
Teabepäeva lõpetuseks jagas Hille Oidema teavet põhiprintsiipidest, millest arhiivi korrastama asudes tuleks lähtuda: ühe arhiivimoodustaja materjale teisega mitte ühte segada; toimik arhiveerida sellisena, nagu ta asjaajamise käigus on tekkinud; dokumente ei ole vaja ümbersüstematiseerida; tingimata eemaldada kõik paberit kahjustavad mittearhiiviainesed: klambrid, kleepsud, kummipaelad, kiled jne. Selleks, et dokumente köitmisega mitte kahjustada, kasutada mappe, lehed kohe nummerdada. Vanu dokumente korrastama asudes tuleb enesele kõigepealt selgeks teha kogu ulatus ja seisund. Juttu oli ka EELK Konsistooriumi poolt kogudustele saadetud arhiivi näidisnimekirjast, mis mitte mingil juhul ei kujuta endast kohustuslikku säilikute loetelu, vaid käsitleb sarju ja nii aitab kogudusearhiivil sobituda ühtsesse kirikuarhivaalide infosüsteemi.
Kordaläinud teabepäevast oli heameel kõigil - kuulajail, kõnelejail, korraldajail. Tänu õpetuse jagajatele ja lahketele vastuvõtjatele! See, kas niisugust teabepäeva mõne teise pastoraadi katuse all - võibolla lõuna-, ida- või läänepoolsemas Eestis - korrata, sõltub initsiatiivist kohapeal. Arhiivispetsialistide poolelt on nõusolek saadud.
Nii nagu teabepäev algas laulu ja palvega, samuti ta ka lõppes: Meie Isa palve järel lauldi enne teeleasumist "Õnnista ja hoia".
22.06.01 Sirje Simson EELK Konsistooriumi arhivaar
Vaata lisaks:
|
|
|
|
| |