KAARLI KIRIK 130
Tallinna südalinna tiheda liiklusega tänavate ristumiskohas seisab suurejooneline kahe torniga kirik - Kaarli kirik. Kaks nädalat enne aastavahetust pühitseti Kaarli kiriku 130. ja koguduse 365. aastapäeva.
Aastapäeva tähistamisse mahtus palju huvitavaid üritusi kontserdid, näitused, tornikülastused, lasteüritused. Kiriku juubeli tähistamine tipnes pühapäeval, 17. detsembril rahvast tulvil kirikus piduliku jumalateenistusega.Juubeliürituste üheks keskseks sündmuseks oli rahvusraamatukogus toimunud seminar teemal "Kirik ja linn". Seminaril esinesid ettekannetega kunstiakadeemia rektor prof Ando Kesküla, pedagoogikaülikooli professor Toomas Liiv ja teoloogiamagister Arne Hiob. Igaüks neist vaagis linna ja kiriku suhteid oma vaatevinklist. Ando Kesküla rääkis kunstniku nägemusest linnast: linn kui horisontaal ja kirik kui kõrgusse pürgiv vertikaal. Tallinna linnale annavad erilise võlu just tema tornid - kirikutornid. Kunstiülikooli rektori sooviks oli, et kirik peaks senisest jõulisemalt oma sõnumit edasi andma kasutades selleks kõiki meediavahendeid. Toomas Liiv puudutas Kaarli kiriku hoone kivisse raiutud vanust, ta rõhutas paljude põlvkondade palveid, mis otsekui salvestatud paeste müüride varju, need palved ei ole kuhugi kadunud, nad on toeks meilegi. Tallinna Jaani koguduse abiõpetaja Arne Hiob nentis kahjutundega, et tema ei ole tunnetanud traditsioonilise misjonitöö tõhusust tänapäeval. Ta ütles, et enam väärib tähelepanu kiriku püsiväärtuslik olemus.Ettekannetele järgnenud elaval diskussioonil ütles kunstnik Jüri Arrak, et kui kirikus on midagi kutsuvat (näitus, kontsert jne) neile inimestele, kes ei ole kirikuga seotud, siis võivad nad avastada endas soovi leida midagi rohkemat, tulla kirikusse teine kordki.Arutleda Kaarli kiriku aastapäeval teemal - linn ja kirik - on mõistetav ja üsna loomulik ka seetõttu, et Kaarli kirikus toimuvad sageli meie riigi ja linnaga seotud jumalateenistused, lippude õnnistamised jne. ehk nagu ütles koguduse õpetaja piiskop Einar Soone on kiriku juures korralikud valgusfoorid ja oma parkimisplatski, mis hõlbustab ühe kesklinna kiriku külastamist.19. sajandi rahvusliku ärkamisaegne kirikuhoone on elanud üle paremaid ja halvemaid aegu, mitu sõda ja mitu okupatsiooni, ent tee kiriku ukseni pole kunagi rohtunud, alati on siin olnud inimesi, kes rõõmus või mures Jumala poole pöörduvad.19.12.00 Tiiu Pikkur
