Vaata lisaks:
|
|
||
|
| |
|
|
|
|
|
|
KIRIKUKOGUL VAETI EELMISE AASTA TÖÖD
EELK XV Kirikukogu 10. istungjärk tegi oma kevadisel istungjärgul 24. aprillil kokkuvõtte EELK eelmise aasta tööst. Koostatud on mahukas EELK 2000. aasta tegevuse aruanne, kuulati kirikuvalitsuse liikmete - assessorite - ning praostide, hinnanguid möödunule.
Aastaaruanne peaks andma vastuse küsimusele, kuidas kirik on oma ülesannetega antud ajahetkel hakkama saanud. Peapiiskop Jaan Kiivit märkis aga, et see vastus jääb aruandest saamata, kuna puuduvad üksikasjalikuks analüüsiks vajalikud vahendid ja tegijad. Päevakorrale jääb kiriku uurimiskeskuse asutamine.
Peapiiskop Jaan Kiivit ütles, et Usuteaduse instituudi uue juhtkonna korralik töö teeb talle tõsist heameelt. Hästi läheb ka Diakooniakeskusel. Konsistooriumi haldustalituse tegevus on muutunud stabiilsemaks. Eelmise aasta üldkiriklik suursündmus - Kirikupäev AD 2000 - leidis ka peapiiskopi aruandes märkimist kui üks kordaläinud ettevõtmine.
Üks murettekitav probleem on see, et endiste kihelkonnakirikute ümbert on mitmel pool inimasustus kadunud ja uued asulad on kirikutest kaugemale kerkinud. On ka piirkondi, kus eestlaste osa on kaduvväike. Tallinna häda on selles, et enamus kirikuid on südalinnas ja nn suurtes magalates need puuduvad.
Järjest rohkem igapäevellu tungiv infotehnoloogia annab uusi võimalusi ka koguduste töös, aitavab kristlikku kuulutust viia inimesteni, kes neid kanaleid kasutavad. Eduka töö eelduseks on kvalifitseeritud tööjõud, head töötingimused, head inimsuhted. Erilist tähelepanu tuleb pöörata töötajate läbipõlemisohule, kirik peab kandma hoolt oma töötajate vaimuliku identiteedi tugevdamise eest.
Koguduste majanduslikus toimetulekus on seni olnud suur osa sõpruskogudustel. See abi hakkab pikkamööda kahanema. Kogudused peavad hakkama leidma uusi tuluvõimalusi. Tihedamat koostööd tuleb teha omavalitsustega, seada suhted kindlamale alusele. Kirikuhoonete korrashoidu saab kergendada üksnes riigipoolne toetus. Elujõulise koguduse tunnusena märkis peapiiskop vabatahtlike tööd. Koguduse ülesehitamine toimub tema liikmete tegevuse mõtestatuse ja aktiivsuse kasvatamise kaudu, ütles peapiiskop.
Piiskop Einar Soone ütles, et 2000. aasta lõpus oli EELKs 195 vaimulikku, neist teenis 162 (keskmine vanus 40), 28 on emerituuris. A-tel 1986-2000 ordineeriti 141 vaimulikku, 15 aasta jooksul on ametisse astunud 75% EELK vaimulikest.
Piiskop Soone on ka Eesti Kirikute Nõukogu president; ta tundis rõõmu oikumeenilise töö arengust, hästi on korraldatud meediatöö, kaitseväekaplanaat, ka vanglakaplanaadi töö hakkab arenema. Kurvastusega nentis piiskop, et Eesti taasiseseisvumise algaastatel oli vaimulikel ühiskonnas siiski suurem mõju kui praegu.
Pikema arutluse all olid EELK põhikirja muudatused, mis on olnud kirikukogu päevakorras juba õige mitmel istungjärgul. Seekord jõuti niikaugele, et põhiosa muudatustest võeti vastu. Põhikirja muudatused puudutavad valdavalt neid teemasid, mis ei ole varasematel istungjärkudel suuri eriarvamusi tekitanud. Välja jäeti palju vastuseisu tekitanud teemad, nagu vaimuliku ametikoha täitmise uus kord, teenistuslepinguga seonduv, praostkonna sinodi ja visitatsioonide arvuga seotud küsimused.
27.04.01 Tiiu Pikkur
Vaata lisaks:
|
|
|
|
| |