ISLAMIUSULISTE PÜHAKODA TALLINNASSE?
Viimasel nädalal on ajakirjanduses üsna palju juttu olnud Eesti aserbaidzhaanlaste soovist rajada Tallinnasse Baltimaade esimene moshee. Juba viis aastat on pühakoja ehitamist ette valmistanud Aserbaidzhaani kogukonna esindaja Habib Gulijev. Umbes 700 miljonit Eesti krooni maksva moshee asukohana näeksid aserid meelsasti Lauluväljaku ja Maarjamäe vahelist ala. Habib Gulijev on öelnud, et rajatav islami pühakoda peaks kindlasti merelt paistma, kuid kõrvalolevaid ehitusi mitte varjama. Eestis elab kokku ligi 20 000 islamiusulist. Eesti Kirikute Nõukogu president, piiskop Einar Soone, kuidas suhtub Kirikute Nõukogu aserite moshee rajamise plaani? Eesti Kirikute Nõukogul (EKN) on olemas isegi vastav protokolliline otsus selle kohta. Aserbaidzhaani kultuurikeskuse juht Habib Gulijev pöördus meie poole, et saada toetust pühakoja rajamiseks. EKN jäi seisukohale, et vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ja toetudes üldisele demokraatlikule mõttemaailmale ei ole põhjust ignoreerida ega takistada vähemusrahvuste taotlusi oma kultuuriliste ja religioossete avaldusvormide tegevuseks Eestis.Oleme seisukohal, et kristliku kultuuritaustaga Eestis on nii kristlike kirikute ühendustel kui kogu ühiskonnal oluline olla teiste religioonide esindajatega sõbralikes suhetes. Kui aga saab teoks mõne teise religioosse tavaga pühakoja ehitus, siis tuleb vaadata hoolega läbi koht ja tingimused sellise keskuse rajamiseks. Rõhutan, et EKN ei toeta islami pühakoja rajamist, vaid ei ole sellele vastu, kui ehitatakse mõistlikul ja meie kultuurikonteksti sobival viisil.Võib olla tekitab aserite soov paljudes inimestes vastuseisu. Me ei ole veel harjunud elama demokraatlikus ühiskonnas ja pidama Tallinnat suureks linnaks. Erinevad religioossed suhtumised on meile võõrad. Vajame rohkem sallivust ja tolerantsust teiste religioossete kultuuride suhtes. Loomulikult ei tohi rajatav mošee ja tema tegevus olla häiriv ja peab olema kindlalt seotud riigi seadustega10.10.01 Tiiu Pikkur