ROOTSI KUNINGAS TULEB ROOTSI-MIHKLI KIRIKU TAASPÜHITSEMISELE Pühapäeval, 5. mail saabuvad Eestisse eravisiidile Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia, et kell 11.00 võtta osa Tallinna Rootsi-Mihkli kiriku taaspühitsemise jumalateenistusest. Kui Rootsi kuningapaar oli 1992. aasta aprillis Eesti Vabariigis visiidil, siis külastati ka Rootsi-Mihkli kirikut, mis tol ajal oli veel spordiseltsi Kalev valduses. Sama aasta oktoobris anti kirikuhoone aadressil Rüütli 7/9 õigusjärgsele omanikule - Rootsi-Mihkli kirikule tagasi. Kirikuhoone renoveerimist on toetanud Rootsi Kuningriik. Hoone Rüütli t 7/9 ehitati aastail 1526-31 ning see on ristkülikukujulise põhiplaaniga, küljega tänava poole paiknev keldriga ühekorruseline ehitis. Jaani seegiks nimetatud hoonet kasutati vaestehaiglana, see on kogu Euroopas ainulaadne haiglahoone, mille üldkuju on säilinud muutumatuna algusest peale. 1733. aastal kolis suurde haiglasaali Rootsi-Mihkli kirik, mis enne oli paiknenud nunnakloostri kiriku ruumes. 1770. aastal hävisid hoone katused ja ülaosa tulekahjus. 18. sajandi lõpust alates kuni tänaseni on maja säilinud põhiliselt endisena. Hoone saaliosa oli kuni 1940ndate aastateni Mihkli kirikuna kasutusel. 1944. a 9. märtsi pommitamisel hävines koguduse pastoraat, Rootsi algkool ja koguduse arhiiv. Kannatada said kiriku katus, kõik aknad purunesid. saksa okupatsioonivõimudelt saadi küll raha ja kirik remonditi, kuid vene okupatsioonivägede taastulemisel koguduse tegevus lakkas. Mihkli kirikus oli viimane jumalateenistus 20. septembril 1944. Kirik oli ilma omanikuta kuni 1947. aastani, mil sinna asutati spordiühingu Spartak raskejõustikumaja, mis hiljem läks spordiühingu Kalev omandusse. Rootsi-Mihkli koguduse taasasutamise koosolek toimus 1990. aasta märtsis, esimene pärastsõjaaegne jumalateenistus peeti Rocca al Mare vabaõhumuuseumi Sutlepa kabelis 4. septembril 1990. EELK koosseisu on kogudus võetud ja tema juriidiline järjepidevus taastatud 12. detsembrist 1990. Kirikuhoone ehituslik seisukord oli tagastamise hetkel halb ja kohe asuti otsima võimalusi kiriku renoveerimiseks. esmase tööna nähti ette korraliku drenaaži paigaldamist, sest Toompealt alla valguv vesi oli hoonele palju paha teinud. Rahaliste vahendite leidmisega tegeles koguduse juhatuse kõrval ka selleks asutatud Püha Mihkli Kiriku Fond Stockholmis. 1998. aasta veebruaris sai kogudus rõõmustava teate, et Rootsi-Mihkli kirik on üks kolmest restaureerimisele tulevast objektist Eestis, mida finantseerib Rootsi riik. teised olid Kadrioru loss ja üks maja Kalamajas. restaureerimistöödel seati eesmärgiks taastada võimalikult kõik algupärane., so, et seegiaegne säiliks, samal ajal oleksid aga kõik tingimused koguduse tööks ja kiriku funktsioneerimiseks loodud. Kõigepealt ehitati uus katus, siis renoveeriti fassaad, edasi remonditi kirikusaal ja vestibüül. Eesti muinsuskaitsjad töötasid koos Rootsi muinsuskaitsjatega. 2.05.02 Tiiu Pikkur