RUHNU SAAREL UUS KIRIKUMAJA Jumala õnnistus oli see, mis silus Ülestõusmispühajärgseks reedeks mere palge, sulatas viimsegi lumeraasu sügavaist hangedest kirikuaias ja värvis taeva päikesekuldseks - selletarvis, et üks väga rõõmus sündmus Ruhnu Püha Magdaleena koguduse elus võiks aset leida, asjaosaliste rõõmuks ja Issandale kiituseks. Kirikumaja valmissaamise puhul algas südapäeval tänujumalateenistus Ruhnu puukirikus -üheksa aastakümne tagant, uue kiriku ehitamisest saati tõenäoliselt esimene armulauaga jumalateenistus selles vanas pühakojas. Ruhnu koguduse õpetaja praost emer Harri Reinuga teenisid kaasa külalised: Saarte praostkonna praost Elmar Reinsoo, kes seadis armulaua, Mustjala koguduse diakon Urmo Saks, kes jutlustas, ja muusikaliselt rühm Kihelkonna koguduse naiskoori lauljaid Ülle Reinsoo juhtimisel. Jumalateenistuse lõppedes seadis kogu kirikuliste hulk oma sammud väikese valeva elumaja poole, mis männilatvade vahelt kõrgel künkal puukiriku uksele kätte paistmas. Koraaliga "Oh võtkem Jumalat" algas kirikumaja pühitsemistalitus, mille viis läbi Saarte praostkonna praost Elmar Reinsoo. Oli aasta 1995, kui Ruhnu kirikumaja, õpetaja eluaseme, ideekavand Harri Reinult, toona veel Ida-Harju praostkonna praostilt ja Harju-Jaani koguduse õpetajalt, küpses arhitekt Jüri Renteri poolt projektiks. Väga vähe on Ruhnus vanu hooneid alles. Üks neist - ait, mille sambasse on sisselõigatud aastaarv 1762, inspireeris kasutama uue hoone kujunduses neidsamu ruhnulikke motiive, mis tol ajalgi kasutust olid leidnud. 26. juulil 1998 pühitseti kirikumaja nurgakivi. Jumalasõna ütleb: "Kui Issand ei ehita koda, siis ehitajad näevad selle kallal vaeva ilmaaegu." Ruhnu koguduse majakese valmimine võttis aega küll mitu aastat, kuid armastuse ja vastutustundega tehtud töö lõppes tulemusrikkalt. Kui keeruline aga on ehitada maja väiksel saarel ainuüksi juba transporditingimuste tõttu, teab vaid see, kes töö ise on ette võtnud. "Tänu olgu Jumalale, et tema õnnistas Ruhnu kirikumaja ehitamise ettevõtmist ning selle ehitamist ja valmissaamist", ütles õpetaja Harri Rein jumalateenistusel, enne südamlikke tänusõnu nende aadressil, kes annetasid vajamineva raha - ruhnurootslased, nüüdseks meie seast lahkunud Thomas Lorentzi eestvedamisel ja Rootsi kiriku Stockholmi piiskopkond (piiskop Caroline Krook). Ka alati vastutulelikku Eesti Piirivalve Saaremaa piirkonna ülemat kaptenmajor Mati Heinmetsa ning ehitusmehi Rainer Koltsi, Priit Meeritsat, Vello Näälikut tänas õpetaja, aga samuti kõiki teisi, kelle abi ja kätetööd kirikumaja mäletab. "Tänu Jumalale , et tema on tänaseks andnud ilusa kevadise ilma. Aga tänagem ikka kõik üheskoos Jumalat, sest Tema on hea ja tema heldus kestab igavesti," võttis õpetaja Harri Rein tänusõnad kokku. Eripärase väljanägemisega väike maja muutus kirikutanumal käijatele pilgupüüdjaks juba tükk aega enne lõplikku valmimist. Väline mulje muinasjutumajakesest sai täiuse viimase kujundusdetaili lisandudes: kaks päeva enne pühitsemist tõusid otsaviilu tippu Rainer Koltsi poolt väljanikerdatud linnukujulised unkalauad, erinevad rahvatraditsioonipärastest. Valged saledakaelalised fööniksid sirutuvad Ruhnu kirikumaja katuseharja kohal taeva poole. Kristlikus sümboolikas tähistab ju fööniks, see müütiline, end tuhaks põletav ning taas elluärkav lind Kristust ja Ülestõusmist. Nii räägib Ruhnu kirikumajagi väljast kaasa pühakojaarhitektuurile omases sümbolikeeles. Aga selle keele sõnad saadavad ka majauksest sisenejat, uksevitraazhist alates. Kirikumaja ehituskorraldus lasus koguduse õpetaja õlgadel. Pea viis aastat on praost emer Harri Rein teeninud Ruhnu Püha Magdaleena kogudust palka võtmata, et vaid nüüd alles võimaluse saades kolida väärikale elamispinnale. Selle aja jooksul on mõlema kiriku juures palju muutunud. Puukirikust on taas pühakoda saanud, õhtupalvust peetakse seal igal laupäeval ning eriliste puhkude (viimati Ülestõusmispüha hommikuliturgia) jumalateenistused toovad kirikupinki neidki ruhnlasi, kes tavaliselt kirikulised ei ole. Uus kirik on veelgi puhtam ja heledam, kui ta oli varem, ja saanud tornitippu kuldselt särava risti. Torni avariiremont jätkub tänavu - seekord juba riikliku muinsuskaitse rahaga, ja ka puukiriku katus saab suvel üle tõrvatud. Õpetaja südamehool oma kirikute eest on õnnistatud vilja kandnud, kuid Ruhnus ei ole mitte ainult ühed meie maa kõige puhtamad ja hoolitsetumad pühakojad, vaid seal väikses paigas on ka jumalateenistuslik elu intensiivsemgi kui mitme õpetajaga linnakogudustes: 2000. aastal olid kirikute uksed lahti kokku 324 palvuseks ja jumalateenistuseks; leeripüha peeti kahel korral. Kirikumaja pühitsedes pani praost Elmar Reinsoo ruhnlastele südamele, et nad oma õpetajat hoiaksid ning leiaksid tee palveosadusse. On siinkohalgi kohased pühitsustalituse lõpetuseks lauldud "Õnnista ja hoia" sõnad: õnnista, Issand, ja ikka hoia armuga omi sel väiksel ja kaunil saarel, võia elavakstegeva Vaimuga ning luba jumalariigi tööl jätkuvalt korda minna. Vaata lisaks:
