TALLINNA PIISKOPLIKU TOOMKOGUDUSE AASTAPÄEV Eestikeelne Tallinna Piiskoplik Toomkogudus saab laupäeval, 25. mail 75aastaseks. Sel puhul peetav tänujumalateenistus algab kell 12.00 toomkirikus. Jumalateenistusel jutlustab EELK peapiiskop Jaan Kiivit, teenivad peapiiskop emeeritus Kuno Pajula ja koguduse õpetaja Jaak Salumäe, tervitustega esinevad Helsingi ja Turu toomkoguduse esindajad, laulab kammerkoor Laudate Dominum. Eesti üks vanim pühakoda on asutatud 1219. aastal, 1240. aastal on kirik nimetatud Tallinna piiskopkonna peakirikuks, kõikide kirikute emakirikuks - matrix ecclesiae. Toomkirik on erinevatel aegadel ikka kirikupeade kirik olnud, kas piiskoplik või kindralsuperintendentide kirik. Iseseisva Eesti Vabariigi esimene piiskop oli Jakob Kukk, keda tolleaegne saksa Toomkoguduse ei tahtnud aga oma ülemõpetajaks tunnistada, ega lubada tal toomkirikus jumalateenistusi pidada - see oli esimene kord ligi 700 aasta jooksul, kui kiriku ülemõpetaja ei olnud toomkiriku pea. Sellest olukorrast tuldi välja nii, et toomkirik kuulutati Eesti riigi omanduseks ja anti 23. märtsil 1927. a-l lepingu alusel EELK Konsistooriumile kasutamiseks. Nii sai sajanditevanune pühakoda Eesti kirikujuhi-piiskopi kirikuks, kus aga puudus oma kogudus. Piiskopliku Toomkoguduse asutamisega tehti kohe algust ning 3. aprillil 1927 pidas piiskop Jakob Kukk avajumalateenistuse, kus ühtlasi teatas, et kes tahab koguduse liikmeks saada, see teatagu oma soovist konsistooriumile. Usuühinguna registreeriti "Eesti evangeeliumi luteri usu Toomkogudus" siseministeeriumis 25. mail 1927. aastal, mis on kümme aastat pärast EELK asutamist. 1935. aastal saab kogudus ümberregistreerimisel nimeks EELK Tallinna Piiskoplik Toomkogudus. Kui piiskop Jakob Kuke aeg oli koguduse väljakujunemise aeg, siis iseseisva Eesti teise piiskopi Hugo Bernhard Rahamägi aega (1934-39) saab pidada rahuliku kasvamise ajaks. Piiskopil kui kiriku juhil oli ka nii suur töökoormus, et Toomkoguduse nõukogu valis 8. augustil 1934. a ülemõpetajale abiks diakonõpetaja mag Kurt Saarse, kes 1935. aastal valiti koguduse õpetajaks ja piiskopist sai ülemõpetaja. Nii on see tänapäevani, mil Toomkoguduse ülemõpetaja on peapiiskop Jaan Kiivit ja õpetaja on Jaak Salumäe. Taasiseseisvumise järel elab piiskoplik Toomkogudus aktiivselt: tänuväärne töö tehti ainulaadse Sauer-oreli renoveerimise heaks, juba traditsiooniliseks on kujunenud igasügisesed Toompäevad, mis alguse saanud Toomkirikupäevadest ja laienenud tervet Toompead hõlmavaks ürituseks. Toomkogudus asutas 2000. a-l kultuuriauhinna Maarja medali, mis antakse isikule, kes oma tegevusega on andnud märkimisväärse panuse Eesti kultuuriellu, levitanud kristlikke väärtusi ja olnud seotud Tallinna toomkirikuga. Maarja medali kavalerid on dirigent Tõnu Kaljuste ja emeriitpeapiiskop Kuno Pajula. Ka pühapäeva, 26. mai jumalateenistus (algus 10.00) on pühendatud nii koguduse 75ndale aastapäevale kui ka lauluraamatuaastale, kandes nime Koraalimissa, mis tähendab, et tavapärasest rohkem kõlab nii ühislaul kui ka koguduse koori Laudate Dominum laul. Jutlustab Turu toomkiriku õp Eero Bäckman. 17.05.02 Tiiu Pikkur