Kirik

Kogudus

Orel  

Teenimine  

Kantselei

Viidad


Pealehele

 

Toomkiriku kui ehitismälestise ajalugu ulatub tagasi 13. sajandi esimesse kolmandikku. Riiklikus registris on koguduse esmamainimise aastaks märgitud 1233. Samas tuleb märkida, et ega kiriku asutamise aasta pole täpselt teada, kuid on väga tõenäoline, et 1219. aastal kui taanlased Tallinna tungisid, siis ehitati ka kohe Toompeale kirik. Kümme aastat hiljem 1229. aastal saabusid Taanist Tallinna dominikaani mungad, kelle eesmärgiks oli Toompeale rajada uus klooster. Dominikaani mungad alustasid praeguse Toomkiriku kohale kivist klooster-kiriku ehitamist, kuid konflikt Taani kuninga vasallide ning Mõõgavendade Ordu rüütlite vahel pani kiriku ehituse seisma. Alles pärast vaenupoolte vahel rahu sõlmimist valmis uus kivist kirikuhoone. 

1240. aastal sai kirikuhoone valmis ning  kirik pühitseti Neitsi Maarjale. Samal aastal nimetas Taani kuningas Valdemar II kiriku Tallinna piiskopkonna peakirikuks ning Toomkirikust sai kogu Eesti kirikute emakirik - matrix eccelesiae, mis ülesannet on Toomkirik täitnud juba aastasadu. 

Olenemata Eestimaa ja Tallinna isandatest on Tallinna Toomkirik alati olnud kirikupeade kodukirikuks. Kuni Vene ajani olid Toomkiriku ülemõpetajateks piiskopid. Vene ajal kaotati piiskoppide amet ja seati sisse kindral- superintendentide institutsioon ning seega muutus Toomkirik ka kindralsuperintendentide kirikuks. Kindralsuperintendent oli ühtlasi ka Toomkiriku ülemõpetajaks.

Kiriku ehitamisest alates kuni Eesti iseseisvumiseni kuulus Toomkirikus saksa kogudusele ning põhilisteks liikmeteks olid kohalik aadelkond ning saksa rahvusest kaupmehed. Siiski koguduse ajaloo vältel on esinenud ka periood, kus kooskäinud Eesti toomkogudus. Nimelt rootsi ajal 1636. aastal asutati eesti keelne toomkogudus, kuid selle kestvus küünib napilt üle saja aasta.

Eesti iseseisvumisel asutati Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ning sisse seati  piiskopi amet. Esimeseks E.E.L.K. piiskopiks nimetati  Jakob Kukk. Kuna piiskopi kui kirikupea ametist tuleneb otseselt Toomkoguduse ülemõpetaja ametikoht, siis pidanuks vastavalt ajaloolistele traditsioonidele Jakob Kukest koheselt saama ka Toomkoguduse ülemõpetaja. Kuid saksa keelne Toomkogudus ei tunnustanud uut kirikupead oma ülemõpetajaks ning keeldus piiskopile kirikut loovutamast jumalateenistuste pidamiseks. 

Eelpool nimetatud konflikt on üks keerulisemaid ajajärke Toomkoguduse ajaloos. Kuna pooled ei suutnud omavahel kokku leppida, siis tuli riigil vahele segada. Konflikt lõpeb sellega, et riik tunnistab kiriku enda omandiks ning jõuga sunnitakse sakslastel kirikuhoonest loobuma. Nii muudeti auväärne jumalakoda Eesti kirikujuhi - piiskopi kirikuks.

Kirikuhoone ülevõtmisega tekkis vajadus asutada ja välja arendada Eesti piiskopi kogudus. Tallina Piiskopliku Toomkoguduse asutamine toimus 1927. aasta kevadel, mil kogudus registreeriti usuühinguna. Toomkoguduse tegelik asutamine toimus sama aasta detsembris kokku kutsutud asutamiskoosolekul , kus valiti ühtlasi Toomkoguduse juhtorganid. 1927. aasta lõpuks oli koguduses 55 täisealist liiget ning lisaks nende lapsed

Esimesed Eesti piiskopid Jakob Kukk ja Hugo Bernhard Rahamägi pidid kogu Eesti evangeelse kiriku juhtimise kõrval aktiivselt üles ehitama oma kogudust ning seetõttu kutsuti ametisse õpetaja, kes pühendaks rohkem aega  kogudusele. 

Noore koguduse arengu peatas Nõukogude okupatsioon. Toomkoguduse õpetaja Kurt Saarse saadeti Siberisse sunnitööle, kus ta suri. Samuti piiskopi kohusetäitjad Anton Eilart ja August Pähn ei saanud oma ametikohustusi pikalt täita ning nad sunniti kirikutööst kõrvale. 

Alles 1949. aastal kui EELK peapiiskopiks nimetatakse Jaan Kiivit sen, algasid rahulikumad ajad nii Eesti kirikus kui ka Piiskoplikkus Toomkirikus. 1950. aastast alustas Toomkogudes õpetajana teenimist Rein Preemet ning tema veerandsaja  aasta jooksul tehtud töö tulemusena kasvas Toomkogudus liikmeskond suuremaks kui eales varem.

1990. aastad, mis tõid ühiskonnas kaasa suuri murranguid, avaldasid mõju ka Toomkogudusele. Ühiskonna väärtushinnangute teisenemise tulemusena suureneb 90. aastate alguses koguduse liikmeskond ning hoo saab sisse noortetöö ning samuti laieneb muusikatöö. 2009. aastal valiti taasiseseisvumise järgne viies nõukogu ja juhatuse koosseis.

Praegu teenivad toomkoguduses ülemõpetajana peapiiskop Andres Põder ning õpetaja Urmas Viilma.

Toomkoguduse õpetajad:

ÜLEMÕPETAJAD:
1927-33  piiskop Jakob Kukk (1870-1933)
1934-39  piiskop Hugo Bernhard Rahamägi (1886-1941)
1939-44  piiskop Johann Kõpp (1874-1970)
1944       piiskopi kt Anton Eilart (1892-1972)
1945-48  piiskopi kt August Pähn (1904-63)
1949-67  peapiiskop Jaan Kiivit (1906-71)
1967-77  peapiiskop Alfred Tooming (1907-77)
1978-86  peapiiskop Edgar Hark (1908-86)
1987-94  peapiiskop Kuno Pajula (*1924)
1994-05  peapiiskop Jaan Kiivit (*1940-2005)
2005-      peapiiskop Andres Põder

ÕPETAJAD:
1933       asetäitja õpetaja Rein Uhke (1904-66)
1934       asetäitja õpetaja Paul Kuusik (1890-1963
1934-41  Kurt Saarse (1909-41)
1936-38  asetäitja õpetaja Leopold Raudkepp (1877-1948)
              Heino Karm (1909-41)
              Georg Klaus (1907-83)
1941       asetäitja õpetaja Heino Karm (1909-41)
1941-44  August Pähn (1904-63)
1945-48  Elmar Paldra (1912-69)
1949       Jaan Kiivit (1906-71)
1950-75  Rein Preemet (1909-75)
1975-90  Eerik Hiisjärv (1913-1995)
1990 – 2010 titulaarpraost Ivar-Jaak Salumäe (*1945)
2010 –  Urmas Viilma (*1973)

TOOMKOGUDUSE JUHATUS:

Juhatuse esimees Indrek Treufeldt

Juhatuse aseesimees Jüri Ehasalu

Juhatuse liige Vahur Glaase

Juhatuse liige Tõnu Tuppits

Juhatuse liige Jüri Ott

 

TOOMKOGUDUSE NÕUKOGU:

Toomkoguduse nõukogu liikmed on: Raido Rüütel, Indrek Treufeldt, Maarja Taal, Erkki Truve, Mati Karmin, Mati Liiv, Jüri Ott, Jüri Ehasalu, Raivo Järvi, Vahur Glaase, Matti Päts, Andres Krumme, Tõnu Tuppits, Raul Arras, Jüri Trei

STATISTIKA

 

1991

1995

1999

2003

2005

2006

2007

2008

2009

Ristitud

152

101

71

44

55

54

42

66

35

Konfirmeeritud

128

78

48

53

54

40

27

39

26

Laulatatud
sh registreeritud

18

21

13

15
12

19
14

13
9

10
8

13
12

8
4

Maetud

29

24

12

10

7

10

9

11

10

Armulaualisi

1324

2660

1985

2175

2420

1950

1925

1785

1890

Teenistusi

185

274

218

216

219

205

202

205

188

Liikmeannetajaid

667

570

546

520

530

536

552

558

554

Laekumisi

126705 

418145  

1210312 

1770414 

2650137

2619387

2411402

2840355

2559978

 

 

MAARJA MEDALI AJALUGU

 

Pealehele