|
|
Toomkiriku kui
ehitismälestise ajalugu ulatub tagasi 13. sajandi esimesse kolmandikku.
Riiklikus registris on koguduse esmamainimise aastaks märgitud 1233. Samas
tuleb märkida, et ega kiriku asutamise aasta pole täpselt teada, kuid on väga
tõenäoline, et 1219. aastal kui taanlased Tallinna tungisid, siis ehitati ka
kohe Toompeale kirik. Kümme aastat hiljem 1229. aastal saabusid Taanist
Tallinna dominikaani mungad, kelle eesmärgiks oli Toompeale rajada uus
klooster. Dominikaani mungad alustasid praeguse Toomkiriku kohale kivist
klooster-kiriku ehitamist, kuid konflikt Taani kuninga vasallide ning
Mõõgavendade Ordu rüütlite vahel pani kiriku ehituse seisma. Alles pärast
vaenupoolte vahel rahu sõlmimist valmis uus kivist kirikuhoone. 1240. aastal
sai kirikuhoone valmis ning kirik pühitseti Neitsi Maarjale. Samal
aastal nimetas Taani kuningas Valdemar II kiriku Tallinna piiskopkonna
peakirikuks ning Toomkirikust sai kogu Eesti kirikute emakirik - matrix
eccelesiae, mis ülesannet on Toomkirik täitnud juba aastasadu. Olenemata
Eestimaa ja Tallinna isandatest on Tallinna Toomkirik alati olnud kirikupeade
kodukirikuks. Kuni Vene ajani olid Toomkiriku ülemõpetajateks piiskopid. Vene
ajal kaotati piiskoppide amet ja seati sisse kindral- superintendentide
institutsioon ning seega muutus Toomkirik ka kindralsuperintendentide
kirikuks. Kindralsuperintendent oli ühtlasi ka Toomkiriku ülemõpetajaks. Kiriku
ehitamisest alates kuni Eesti iseseisvumiseni kuulus Toomkirikus saksa
kogudusele ning põhilisteks liikmeteks olid kohalik aadelkond ning saksa
rahvusest kaupmehed. Siiski koguduse ajaloo vältel on esinenud ka periood,
kus kooskäinud Eesti toomkogudus. Nimelt rootsi ajal 1636. aastal asutati
eesti keelne toomkogudus, kuid selle kestvus küünib napilt üle saja aasta. Eesti
iseseisvumisel asutati Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ning sisse seati
piiskopi amet. Esimeseks E.E.L.K. piiskopiks nimetati Jakob Kukk. Kuna
piiskopi kui kirikupea ametist tuleneb otseselt Toomkoguduse ülemõpetaja
ametikoht, siis pidanuks vastavalt ajaloolistele traditsioonidele Jakob
Kukest koheselt saama ka Toomkoguduse ülemõpetaja. Kuid saksa keelne
Toomkogudus ei tunnustanud uut kirikupead oma ülemõpetajaks ning keeldus
piiskopile kirikut loovutamast jumalateenistuste pidamiseks. Eelpool
nimetatud konflikt on üks keerulisemaid ajajärke Toomkoguduse ajaloos. Kuna
pooled ei suutnud omavahel kokku leppida, siis tuli riigil vahele segada.
Konflikt lõpeb sellega, et riik tunnistab kiriku enda omandiks ning jõuga
sunnitakse sakslastel kirikuhoonest loobuma. Nii muudeti auväärne jumalakoda
Eesti kirikujuhi - piiskopi kirikuks. Kirikuhoone
ülevõtmisega tekkis vajadus asutada ja välja arendada Eesti piiskopi kogudus.
Tallina Piiskopliku Toomkoguduse asutamine toimus 1927. aasta kevadel, mil
kogudus registreeriti usuühinguna. Toomkoguduse tegelik asutamine toimus sama
aasta detsembris kokku kutsutud asutamiskoosolekul , kus valiti ühtlasi
Toomkoguduse juhtorganid. 1927. aasta lõpuks oli koguduses 55 täisealist
liiget ning lisaks nende lapsed Esimesed Eesti
piiskopid Jakob Kukk ja Hugo Bernhard Rahamägi pidid kogu Eesti evangeelse
kiriku juhtimise kõrval aktiivselt üles ehitama oma kogudust ning seetõttu
kutsuti ametisse õpetaja, kes pühendaks rohkem aega kogudusele. Noore koguduse
arengu peatas Nõukogude okupatsioon. Toomkoguduse õpetaja Kurt Saarse saadeti
Siberisse sunnitööle, kus ta suri. Samuti piiskopi kohusetäitjad Anton Eilart
ja August Pähn ei saanud oma ametikohustusi pikalt täita ning nad sunniti
kirikutööst kõrvale. Alles 1949.
aastal kui EELK peapiiskopiks nimetatakse Jaan Kiivit sen, algasid
rahulikumad ajad nii Eesti kirikus kui ka Piiskoplikkus Toomkirikus. 1950.
aastast alustas Toomkogudes õpetajana teenimist Rein Preemet ning tema
veerandsaja aasta jooksul tehtud töö tulemusena kasvas Toomkogudus liikmeskond
suuremaks kui eales varem. 1990. aastad,
mis tõid ühiskonnas kaasa suuri murranguid, avaldasid mõju ka Toomkogudusele.
Ühiskonna väärtushinnangute teisenemise tulemusena suureneb 90. aastate alguses
koguduse liikmeskond ning hoo saab sisse noortetöö ning samuti laieneb
muusikatöö. 2009. aastal valiti taasiseseisvumise järgne viies nõukogu ja
juhatuse koosseis. Praegu
teenivad toomkoguduses ülemõpetajana peapiiskop Andres Põder ning õpetaja Urmas
Viilma. Toomkoguduse
õpetajad: ÜLEMÕPETAJAD: ÕPETAJAD: TOOMKOGUDUSE JUHATUS: Juhatuse esimees Indrek Treufeldt Juhatuse aseesimees Jüri Ehasalu Juhatuse liige Vahur Glaase Juhatuse liige Tõnu Tuppits Juhatuse liige Jüri Ott TOOMKOGUDUSE NÕUKOGU: Toomkoguduse nõukogu liikmed on: Raido Rüütel, Indrek Treufeldt, Maarja Taal, Erkki Truve, Mati Karmin, Mati Liiv, Jüri Ott, Jüri Ehasalu, Raivo Järvi, Vahur Glaase, Matti Päts, Andres Krumme, Tõnu Tuppits, Raul Arras, Jüri Trei STATISTIKA
|
