EELK TALLINNA PIISKOPLIKU TOOMKOGUDUSE KULTUURIPREEMIA MAARJA MEDAL

 

Kümnenda Maarja medali koos Toomkoguduse kultuuripreemiaga otsustas Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse nõukogu oma koosolekul 25.jaanuaril 2009. a. annetada Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse kauaaegsele juhatuse esimehele Raido Rüütlile,  et tunnustada sellega tema suurt panust Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku heaks; samuti et hinnata tema aastakümnete pikkust tööd noortes autospordi vastu huvi äratamisel ning ära märkides tema silmapaistvat osa Eesti tutvustamisel maailmale autode ümbermaailmareisil, mis tema jaoks palverännak oli. Raido Rüütel on sündinud Tallinnas 19. septembril 1951. a. Juba varases nooruses astus ta oma isa, nimeka autosportlase Hans Rüütli jälgedesse ning kuulus pikki aastaid tookordse Nõukogude Liidu ja Eesti NSV autovõidusõitjate tippu. Aastail 1972-1992 saavutas ta Eesti meistrivõistlustel 19 medalit, sealhulgas 13 kulda. On olnud “Kalevi” Automotoklubi direktor ja Autospordiliidu juhatuse liige ja asepresident ning praeguseni juhatuse auliige. 26. jaanuaril 1992. a. valiti Raido Rüütel EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse juhatuse esimeheks, millises ametis ta oli 17 aastat kuni 25. jaanuarini 2009. a., jäädes ühtlasi edasi Toomkoguduse nõukogu liikmeks. Raido Rüütel on olnud EELK Kirikuvaraameti direktor (1993-95) ja EELK Kirikuvarade Nõukogu liige, Siseministeeriumi majandusosakonna juhataja, Tallinna praostkonna sinodi saadik ja Tallinna praostkonna nõukogu liige ning üks 2008. aastal toimunud EELK juhatuse esimeeste kokkutuleku läbiviijaid. 20. juunil 2002. a. toimus Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus teelesaatmise kontsert-palvus, millega algas Rolling Estonians ümbermaailmareis, kus üheks reisi ettevalmistajaks ja põhisõitjaks oli Raido Rüütel. Kiriku altari eest said reisilised kaasa nahkköites Piibli, mis saatis Raido Rüütlit ligi kaks aastat. Sama autoga, millega Raido Rüütel toomkiriku eest teekonda alustas, jõudis ta tagasi Toomkiriku ette 4. veebruari hilisõhtul 2004. aastal, et õnnestunud ja õnnistatud palverännaku lõpulejõudmise puhul kirikus oma tänupalve ütelda. Raido Rüütel on ristitud 1951. aastal Hageri koguduses, kuhu ta vanemad tol ajal kuulusid; leeriõnnistuse sai ta Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus 17. septembril 1983.a. Abikaasa Kulla, lapsed Alice (1984), Georg (1985), Adele (1987), Gustav Joosep (2004). Maarja medal ja kultuuripreemia antakse Raido Rüütlile üle Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus pühapäeval, 1. veebruaril kell 10 algaval jumalateenistusel. Jutlustab EELK peapiiskop Andres Põder, kaasa teenivad Maarja medali laureaadid peapiiskop emeritus Kuno Pajula ja õpetaja emeritus Dr. Toomas Paul ning Toomkoguduse õpetaja Jaak Salumäe. Laulab Toomkoguduse koor Laudate Dominum.

 

 

Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse nõukogu oma koosolekul 18. juunil 2000. a. juhatuse esimehe Raido Rüütli ettepanekul otsustas asutada igaaastase Tallinna Toomkiriku kultuuriauhinna nimetusega Maarja medal.

Kunstiliselt kujundatud medal koos rahalise preemiaga (preemia suurus on 10 000 kr.) antakse isikule,

          kes oma tegevusega on andnud märkimisväärse panuse Eesti kultuuriellu,

          kelle tegevus on süvendanud ja levitanud kristlikke väärtusi

          ja kelle tegevus on otseselt puudutanud Tallinna toomkirikut.

Kandidaadi esitab koguduseõpetaja koguduse nõukogule kinnitamiseks.

 

Esimeseks Maarja medali saajaks oli Eesti Filharmoonia Kammerkoori kunstiline juht ja peadirigent Tõnu Kaljuste, kellele auhind üle anti Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus Toompäevade A. D. 2000 raames 17. septembril 2000. a. Toomkiriku kultuuripreemia määramisel Tõnu Kaljustele peeti silmas tema silmapaistvat panust Eesti muusikakultuuri arendamisel ja edendamisel, aga samuti asjaolu, et tema julgel algatusel toimus a. 1978 kontserdisari Tornikell minu külas ja tema sihikindlal ettevõtmisel lugematud kõrgetasemelised kirikukontserdid kõikjal Eestis ja raja taga nii oma kammerkooriga kui ka teiste kollektiividega läbi paarikümne aasta. Just Tallinna toomkirik on olnud Tõnu Kaljustele üheks meeliskontserdipaigaks ja 2000. aasta jooksul toimus seal koguni kaheksa (!) Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontserti. Maarja medaliga kaasneva rahalise preemia annetas Tõnu Kaljuste Eesti Filharmoonia Kammerkoori Fondi.

 

Teiseks Maarja medali saajaks oli peapiiskop emeritus Kuno Pajula, kes aastail 1978-1994 oli Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop ja kes tänase päevani tegutseb aktiivselt kaasa Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse teenimisel, külastab paljusid kogudusi nende tähtpäevadel ja täidab sagedasti ka peapiiskop Jaan Kiiviti poolt antavaid üldkiriklikke ülesandeid. Kultuuripreemia määramisel peapiiskop emer. Kuno Pajulale peeti silmas tema kauaaegset tegevust Eesti luterlikus kirikus (alates aastast 1949), aga ka eriliselt Eesti kiriku juhtimist keerulistel 1980-ndail ning pöördelistel 1990-ndail aastail, rõhutades ühtlasi tema erilist positsiooni ja tasa-kaalukust kiriku ja riigi vahelise usaldusliku ja viljaka koostöö kujundamisel. Maarja medal koos kultuuripreemiaga anti peapiiskop emer. Kuno Pajulale üle Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus Toompäevad A. D. 2001 lõpukontserdil 16.septembril 2001. a.

 

Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse nõukogu langetas oma otsuse kolmanda Maarja medali saaja kohta 25. augustil 2002. a.  Otsus tehti avalikkusele teatavaks Toompäevade missal pühapäeval, 8. septembril 2002. a. Ning kolmas Maarja medail koos kultuuri-preemiaga anti üle Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus Toompäevad A. D. 2002 lõpukontserdil 8. septembril kell 12, kus esines ETV Tütarlastekoor Aarne Saluveeri juhatusel. Toomkoguduse nõukogu otsuses 25. augustist 2002. a.  öeldakse: “Anda Maarja medal koos selle juurde kuuluva Toomkoguduse kultuuripreemiaga vitraažikunstnik Dolores Hoffmannile, kelle loodud vitraažaknad kaunistavad paljusid kirikuid Eestimaal ja raja taga, tuues vaatajate silme ette piiblilugusid ja kristlikku sümboolikat ning kes on aastail 2001/2002 valmistanud Tallinna Piiskopliku Toomkiriku käärkambri vitraažaknad.” Vitraažikunstnik Dolores Hoffmanni esimeseks ulatuslikumaks tööks võib lugeda 1975. a. alustatud Valjala kiriku vitraažaknaid. 1980. a. valmisid vitraažid Tallinna Teletornis. Dolores Hoffmanni loomingut võib kohata Tallinna Püha Vaimu kirikus, Kihelkonna kirikus Saaremaal, Türi, Toila ja Karula kirikus, aga ka Soomes, Rootsis ja Venemaal.

 

Neljanda Maarja medali ja Toomkoguduse 2003. aasta kultuuripreemia otsustas Toomkoguduse nõukogu oma koosolekul 7. septembril 2003. a. anda president ja akadeemik Lennart Meri’le silmapaistva osa eest Eesti kultuurielus, kristlikul hariduse ja meelsuse arendamisel ja eesti ning soome rahva sõprussidemete edendamisel. President Lennart Meri alustas oma esimest ametiaega 6. oktoobril 1992. a. Toomkiriku altari ees Jumala õnnistust vastu võttes ning lõpetas oma teise ametiaja 8. oktoobril 2001. a. Toomkiriku altari ees tänujumalateenistusel osalemisega. President Lennart Meri on oma esinemistes rõhutanud kiriku ja ristiusu määravat tähtsust meie rahva vaimse palge kujunemisel ja uuenemisel. Maarja medal anti president Lennart Meri’le üle Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus pühapäeval, 14. septembril 2003. a. Toompäevade lõpukontserdil. Maarja medaliga kaasneva rahalise preemia annetas president Lennart Meri Viimsi uue kiriku ehitamise toetuseks. Toompäevade lõpukontserdil laulis Eesti Rahvusmeeskoor Ants Sootsi juhatusel ja 11.-14.septembril toimunud Toompäevade üldteemaks oli “Soome sillad läbi aegade ja täna”.

 

Viienda Maarja medali ja Toomkoguduse 2004. aasta kultuuripreemia otsustas Toomkoguduse nõukogu oma koosolekul 10. oktoobril 2004. a. annetada kauaaegsele Helsingi toompraostile, praegusele Soome evangeelse luterliku kiriku Espoo piiskopkonna piiskopile Mikko Heikkale, silmas pidades kahe toomkoguduse vahelisi pikaajalisi sõprussidemeid, mille rajamisel, laiendamisel ja süvendamisel on olnud oluline osa Mikko Heikkal isiklikult. Alates 1990. aastast on piiskop Mikko Heikka korduvalt jutlustanud Tallinna toomkirikus ning osa võtnud peaaegu kõigist toompäevadest Tallinnas. Mikko Heikka on Helsingi linna ja Soome kiriku delegatsioonide koosseisus osa võtnud linnade ja kirikute vahelise koostöö edendamisest. Piiskop Mikko Heikka on sündinud Lapimaal 1944. aastal. Preestriametisse ordineeriti ta 1968. aastal ning Espoo piiskopi ametisse seati 6. jaanuaril 2004. Piiskop Mikko Heikka on abielus ja neil on neli last ja kaks lapselast. Piiskop Mikko Heikkale anti  Maarja medal üle Toompäevade avamisel laupäeval, 30. oktoobril 2004. a. Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus, esines Tallinn Brass. Kultuuripreemia annetas piiskop Mikko Heikka Peterburi Jaani kiriku taastamiseks eesti koguduse ja eesti kultuuri keskusena.

 

Kuuenda Maarja medali ja Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse 2005. aasta kultuuripreemia otsustas Toomkoguduse nõukogu oma koosolekul 2. oktoobril 2005. a. annetada Euroopa Komisjoni asepresidendile Siim Kallasele, pidades silmas Siim Kallase suurt panust Eesti majanduskeskkonna kujunemisel, Eesti kroonile üleminekul ja Eesti liitumisel Euroopa Liiduga, aga samuti Siim Kallase esinemisi, sõnavõtte ja kirjutisi eetiliste põhiväärtuste kaitseks, abielu ja perekonna tugevdamiseks, meie rahva kristlike juurte tähtsustamiseks ja religiooniõpetuse viimiseks üldhariduskoolide õppeprogrammidesse. Siim Kallase peaministriks oleku ajal kirjutati alla "Eesti  Vabariigi Valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu ühishuvide protokoll”, mis väljendab riigi ja kirikute valmidust koostööks erinevates eluvaldkondades nii Eesti elanike kui ka riigi hüvanguks. Siim Kallas on mitmel korral võtnud osa Toompäevadest ning pidanud 18. septembril 2002. a. avakõne, milles ta rõhutas olulist ja positiivset mõju, mis meie rahvale on osaks saanud just kuulu-misega kristliku Euroopa rahvaste peresse. 17. veebruaril 2005. a. esines Siim Kallas “Postimehe” arvamusliidrite lõunal kõnega, milles ta väga jõuliselt ja veenvalt kaitses traditsionaalseid väärtusi, sealhulgas perekonda ja kristlust. Siim Kallas on sündinud Tallinnas 2. oktoobril 1948. a., lõpetanud 1972. a. Tartu Ülikooli rahanduse ja krediidi eriala cum laude ning jätkanud samas aspirandina. Siim Kallas oli Eesti Panga president 1991-1995, välisminister 1995-1996, Riigikogu liige1995-1999, rahandusminister 1999-2002,  peaminister 2002-2003, Riigikogu liige Riigikogu liige 2003-2004 ning alates maist 2004 Euroopa Komisjoni liige ja sama aasta novembrist Euroopa Komisjoni asepresident. 2003. aastal on ilmunud Siim Kallase artikleid ja kõnesid sisaldav raamat "Turumajandus ehk kodanike riik”, milles on avaldatud ka Toompäevade avamisel peetud kõne. Maarja medal  anti Siim Kallasele üle Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus laupäeval, 29. oktoobril kell 12 alanud Kümnendate Toompäevade avakontserdil, kus esines Eesti Kaitseväe Orkester Peeter Saani juhatusel. Maarja medaliga kaasneva kultuuripreemia annetas Siim Kalles Narva Aleksandri Suurkiriku taastamise fondi.

 

EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse nõukogu oma koosolekul 22. oktoobril 2006. a. kinnitas seitsmenda Maarja medali ja Toomkoguduse 2006. aasta kultuuripreemia saajaks teoloogi, vaimuliku, kiriku- ja kultuuriloolase õpetaja emeritus dr. theol. T o o m a s   P a u l ‘ i. Toomas Paul ordineeriti õpetajaametisse Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus 45 aastat tagasi, 20. detsembril 1961. aastal Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus ja ta jäi emerituuri 65-aastase vanusepiiri saabudes, olles olnud oma viimase koguduse,  Tallinna Jaani koguduse õpetaja ametis 18 aastat.  Toomas Paul sündis Tartus teoloogiaüliõpilase ja hilisema kirikuõpetaja Arved Pauli pere esimese lapsena. Olles omandanud kutsehariduse Tartu Ehitustehnikumis ja Tallinna Polütehnikumis ning töötanud “Eesti Tööstusprojektis”, otsustas Toomas Paul astuda isa jälgedesse: ta asus õppima usuteadust ning teenima väikeseid Läänemaa kogudusi (Ridala, Martna, Lihula). Aastast 1968  sai Toomas Pauli tööpõlluks 18 aastaks Saaremaa, kus tal Valjala, Mustjala ja Püha koguduste teenimisele lisandus peagi praosti amet. Seal alustas Toomas Paul ka Uue Testamendi tõlkimist, kuid selle trükkimiseks avanesid võimalused alles 1989. aastal. Juba 1974. aastast alates on Toomas Paul tegutsenud ka õppejõuna, algul Usuteaduse Instituudis, hiljem ka Tartu Ülikoolis, Eesti Muusikaakadeemias ning Akadeemias “Nord”. Toomas Pauli sulest on ilmunud lisaks väga rohketele artiklitele mitmes ajalehes ja ajakirjas ka üheksa raamatut - Ta tuli omade juurde, Kusagil kumab valgus, Maise matka poolel teel, Sinu tahtmine sündigu, Eesti piiblitõlke ajalugu, Põuapäikese paistel, Kirik keset küla, Kontide kasulikkus ja Haihtunud hingede aeg. Teoloogiadoktori kraadi omandas Toomas Paul 1994. aastal Tartu Ülikoolis ning 1996. aastal andis Durhami Ülikool (Suurbritannia) talle audoktori kraadi (Doctor of Divinity h. c.). 2000. aastal valiti Toomas Paul Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia  liikmeks. 2005. aastal andis Vabariigi President Toomas Paulile üle Eesti Punase Risi I klassi teenetemärgi. (Täpsustada kiriklikud autasud.) Toomas Paul on oodatud ettekandja paljudele konverentsidele ning väga nõutud esineja tele-saadetesse. Oma sügavate teadmiste, avara silmaringi ja sugestiivse esituslaadiga on ta pakkunud unustamatuid elamusi kirikupingis, auditooriumis või sinise ekraani ees istujaile. Peapiiskop Jaan Kiivit jun. on kirjutanud eessõnas Toomas Pauli artiklikogumikule “Kirik keset küla”: “Jumala veskid jahvatavad omasoodu. Tahaks loota, et kõigest hoolimata suudetakse ka praegu anda järgnevatele sugupõlvedele edasi need väärtused, mis teevad inimesest inimese. Kultuur edeneb tänu sidemete hoidmisele eelnevaga, tänu inimestele, kes on sillaks mitte ainult olnu ja oleva, vaid ka ajaliku ja ajatu vahel. Selles mõttes on Toomas Paul kahtlemata üks oma põlvkonna väärikaid esindajaid, üks nendest, kes on tahtnud tuua kiriku keset küla." Toomkoguduse nõukogu otsusel anti Maarja medal ja kultuuripreemia Toomas Paulile üle Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus 1. Advendi jumalateenistusel 3.detsembril 2006. a. kell 10. kus  jutluse pidas õpetaja emeeritus dr. theol. Toomas Paul.

 

Kaheksanda Maarja medali koos kultuuripreemiaga otsustas Toomkoguduse nõukogu koguduse õpetaja ettepanekul annetada kunstiajaloolasele Juhan Kilumetsale, silmas pidades tema suurt panust Eesti pühakodade restaureerimisel, Tallinna toomkiriku ja selle kõrvalkabelite korrastamisel ning arvestades tema arvukaid uurimusi, kirjutisi ja ettekandeid pühakodade kunstiväärtustest ja kirikukelladest, nende hooldamisest ja kaitsest. Juhan Kilumets on sündinud Tallinnas 1964. aastal; õppinud Tartu Ülikoolis ajakirjandust ja kunstiajalugu, keskendudes eriti keskaegsele sakraalarhitektuurile; töötanud restaureerimisfirmades “Wunibald” ja “Stinger#; alates 1998. aastast restaureerimisfirma “Rändmeister” juhataja ja ajaloolane; juhatanud restaureerimistöid paljudel objektidel, sealhulgas Konsistooriumi hoone, Usuteaduse Instituud hoone, Toomkirik, Rootsi-Mihkli kirik, Siimeoni ja Hanna kirik Tallinnas, Tartu Jaani kirik, Järva-Madise kirik, Kaarma Kirik, Kuressaare Laurentiuse kirik, Käina kirik, Pühalepa kirik ja paljud teised: kauaaegselt tegev Eesti Muinsuskaitse Seltsis; Riikliku programmi “Pühakodade säilitamine ja arenh” koostaja; ICOMOS Eesti rahvuskomitee juhataja; EELK kunsti- ja arhitektuurikomisjoni liige. Juhan Kilumetsa viimase aja lemmikteemaks on olnud Eesti kirikukellad ja nende uurimine ning tutvustamine (kirjutised, loengud, Nigulistes avatud näitus “Kirikukellad Eestis”). Maarja medal koos Toomkoguduse kultuuripreemiaga anti Juhan Kilumetsale üle Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus 1.Nelipühal, 27. mail kell 12 eestikeelse Toomkoguduse 80-nda aastapäeva tähistamise raames.

 

Üheksanda Maarja medali koos Toomkoguduse kultuuripreemiaga otsustas Toomkoguduse nõukogu oma koosolekul 18. septembril 2008. a. koguduse õpetaja ettepanekul annetada Eesti Rooma-Katoliku Kiriku apostellikule administraatorile ja Eesti Kirikute Nõukogu asepresidendile Tema Ekstsellents Piiskop Philippe Jourdanile, et tänulikult ära märkida tema suurt panust Eesti oikumeeniliste sidemete tugevnemisel ja avardumisel, samal ajal tunnustavalt silmas pidades tema rohkearvulisi esinemisi konve-rentsidel ja ajakirjanduses kristlike väärtuste selgitamiseks ja süvendamisel, aga ka meenutades neid mitmeid ühiseid kauneid ettevõtmisi, mis korraldatud Toomkirikus ja koos Toomkogudusega (mälestuspalvus 20.veebr.2000 Toomkirikus Eesti usu-tunnistajate mälestuseks ning Püha Missa Toomkirikus pärast 439 aasta möödumist; Rooma-Katoliku Kiriku Balti piiskoppide 5. Ühis-kohtumise hommikupalvus peapiiskop Jaan Kiiviti juhtimisel koos kirikututvustusega 29.aprillil 2004; sagedased osavõtud pidulikest jumalateenistustest Toomkirikus jne.). Philippe Jean-Charles Jourdan on sündinud 30. augustil 1960 Prantsusmaal Daxis, õppinud Pariisis matemaatikat ja töötanud diplomeeritud insenerina; õppinud teoloogiat ja filosoofiat Roomas; pühitsetud katoliku kiriku preestriks 1988.a.; tegutsenud kaheksa aastat Pariisis noorte ja üliõpilaste preestrina; alates 1996. aastast Eesti Katoliku Kiriku peavikaar Tallinnas; piiskopiks pühitsetud 10. septembril 2005. a. Tallinna Oleviste kirikus. Vallates vabalt väga head ja ilusat eesti keelt ning omades võimet suuri ja sügavaid usu ning moraali küsimusi esitada lihtsalt, selgelt, arusaadavalt ja konkreetselt, on ta nõutud kõnelejaks kõige mitmekesisematel foorumitel. Maarja medali üleandmine piiskop Philippe Jourdanile toimus Toomkirikus pühapäeval, 5. oktoobril kell 10 alganud jumalateenistusel, kus piiskop Philippe Jourdan ka jutlustas. Jumalateenistusel teenisid peapiiskop emer. Kuno Pajula ja Toomkoguduse vaimulikud, laulis Toomkoguduse koor Laudate Dominum Veljo Reieri juhatusel ning  organist oli Ene Salumäe. Oma tänukõnes ütles piiskop Philippe Jourdan, et kultuuripreemia peab teenima kultuuri ning andis teada oma otsusest, et ta annetab saadud kultuuripreemia Tartu Katoliku Koolile õpilaste õpitingimuste parendamiseks.