Püha Laurentius Rooma diakon ja märter

Mälestuspäev 10. August. Eesti rahvakalendris tuntud kui Laurits.
Laurentius sündis 3. sajandil Hispaanias Huesca linnas. Õpingute ajal Saragossas kohtus ta Rooma piiskopi Sixtus II-ga. Vaga ja innukas noormees avaldas piiskopile nii sügavat muljet, et viimane kutsus ta endaga Rooma. Laurentiusest sai seitsmes diakon kuue ametivenna kõrvale. Mõne aja pärast usaldas piiskop talle kiriku ülemvarahoidja ameti. Noor diakon pühendus vaeste abistamisele hooliva usinusega.
Sel ajal valitses Roomat kristlusevaenulik keiser Valerianus, kes nõudis, et kõik kodanikud peavad ohverdama muistsetele rooma jumalatele. Kes seda ei tee, pidi kaotama elu. Sixtus II ja diakonid keeldusid. Nad vahistati ja hukati.
Ühe legendi järgi olevat sõdurid tunginud jumalateenistuse ajal kristlaste hulka ja surmanud armulauda jagava piiskopi sealsamas, nii et tema veri pritsinud altarile.
Teised versioonid räägivad, et Sixtus II ja diakonid vahistati ja hukati tolle aja kombe kohaselt: neil raiuti pead maha. Ainult Laurentius, kelle käes oli kiriku vara, pidi veel jääma. Noormees oli lohutamatu, et ei saanud oma kaaslaste saatust jagada. Tema valu leevendas piiskopi ennustus, et kolme päeva pärast on nad taas koos. Rooma prefekt Cornelius Saecularis, uskudes, et kirik on annetuste kogujana rikas, nõudis Laurentiuselt varade üleandmist keisrile sõjaväe ülalpidamiseks. Ta sõnas: "Teie õpetuse järgi tuleb anda keisrile, mis keisrile kuulub. Teie Jumal ei ole toonud maailma raha, vaid ainult sõnu. Nii et andke raha meile ja jätke sõnad endale!" Nüüd mõistis Laurentius, mis tal teha tuleb. Ta ütles, et vajab ülesande täitmiseks kolm päeva. Need temale ka lubati. Noor diakon läks ja jagas olemasoleva raha abivajajatele, kogus linnast kokku kõik lesed ja vaeslapsed, pimedad ja kurdid, jalutud ja pidalitõbised, raugad ja nälginud ning viis nad määratud ajaks keisri palee ette. Ta teatas: "Siin on kiriku tõeline varandus." Pahandatud prefekt andis käsu häbematu diakon hukata eriti piinarikkalt. Laurentius küpsetati aeglaselt praerestil.
Laurentiuse hukkamise kohta 10. augustil 258. aastal on kirikuisa Ambrosius kirjutanud, et Jumal andis noormehele enneolematu väe taluda julma piinamist. Jumala süüdatud armastusleek tema südames olnud sedavõrd suurem välisest tulest, et ta olevat naljatades õelnud: "Pöörake nüüd külge, see pool on juba valmis." Veidi enne surma öelnud ta, et sõdurid võivad nüüd einet võtta, roog on küllalt küpsenud. Siis palvetanud ta veel, et Rooma pöörduks paganlusest Jumala poole, ja heitnud vaikselt hinge.
Laurentius maeti Tivoli tee ääres asuvale kalmistule. Sellele kohale püstitas paavst Sixtus III basiilika, mis on tänaseni üks Rooma seitsmest peakirikust. Veel viis kirikut Roomas on pühendatud tema mälestusele. Laurentiuse nime kandvaid kirikuid on Inglismaal, Hispaanias, Saksamaal ja mujal üle maailma. Nende hulka kuulub ka Lundi katedraal Rootsis.
Eestis on Laurentiusele pühendatud Kuressaare, Kuusalu, Laatre, Nõo, Pühalepa kirikud ja vanad kabelid Hallistes, Lääne-Nigulas, Prangli saarel.
Püha Laurentiuse kuulsus oli eriti suur keskajal. Eestisse jõudis teave Laurentiusest tõenäoliselt juba enne 13. sajandi vallutussõdu.
Legendid Laurentiusest elavad tänaseni. Räägitakse, et igal reedel tuleb Laurentius paradiisist ja päästab ühe hinge puhastustulest. Augustiöödel langevaid meteoriite kutsutakse Laurentiuse pisarateks.
Laurentiusele omistatakse võimet tuld valitseda, sellele piir panna. Eestimaal ei lubatud lauritsapäeval tuld teha, küll aga tohtis vett kanda. Tulekahju korral öeldi: "Laurits lahti!" Lauritsapäev märkis sügiskülvi algust, selle päeva järgi ennustati ilma.
Laurentius on kõigi tulega tegelejate patroon. Tema erilise kaitse all on vaesed, raamatukoguhoidjad, söekaevurid, pagarid, kokad, klaasipuhujad, koolipoisid, üliõpilased, sõdurid jpt.

Püha Laurentiuse atribuudid on praerest, vaagen kuldmüntidega või tuleleegid.
Marje Berlokko

EELK Kuressaare kogudust tuntakse ka Laurentiuse koguduse nime all. Alates 1. juulist 2001 kaunistab koguduse maja saali MarjeBerlokko maal mis kujutab pühak Laurentiust enne oma kannatusi. Maali nimi on "Ootus". Lisaks kirikus olevatele Urmo Rausi aknavitraažidele on see maal teine kunstiteos kus on kasutatud kiriku nimipühaku motiivi. Kogudus on saanud endale seeläbi mitu sümbolit mis aitavad meil mõtestada ristkiriku algaegade usujulgust ja meie enda igapäevaelu võitlusi.