Leerikoolist | Eestlase on end ikka uhkusega pidanud lugemisaldis rahvaks – pea igas kodus on raamatuid täis riiulid. Kuid kas teame ka seda, et oma kirjakeele oleme saanud kiriku kaudu? «Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust ... „ kirjutab Hando Runnel. Esimene katkendlikult säilinud eestikeelne raamat on Tallinna pastorite Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus. Katekismuse koostas arvatavasti Wanradt, teda abistas ja tõlkis raamatu eesti keelde Koell. Teost trükiti 1535. aastal Saksamaal Wittenbergis 1500 eksemplari ja selles on tekst kõrvuti saksa ja eesti keeles. Rootsi aeg Eestimaal tõi kaasa kindla leeriõpetuse – eestikeelne sõna leer tuleneb saksakeelsest sõnast Lehre – õpetamine. 18. saj., siis juba Vene tsaari võimu ajal, andis Eestimaa konsistoorium välja korralduse, et noori inimesi, kes lugeda ei oska, armulauale ei võetaks, samuti ei lubatud laulatada pruutpaare, kes ei oska lugeda ega tea viit peatükki katekismusest.
Leerikooli ajalugu 20. sajandil on olnud väga keeruline ja käänuline. Kui Eesti Vabariigi ajal oli iseenesestmõistetav, et noored käisid leeris ja konfirmeeriti, siis 1949.a. keelustati leeriõpetus ja usulise kirjanduse väljaandmine. Ennustati EELK väljasuremist aastaks 1986. Tegelikkuses sai see aasta tõusuaastaks – laulev revolutsioon tõi sadu ja sadu inimesi kiriku juurde. Tõusulainele on järgnenud rahulik mõõn – enam ei ole hiigelsuuri leerirühmi, kuid igal aastal on jagunud leerilapsi meie koguduses nii sügisesse, kevadisse kui suvisesse leerikursusele.
Leeritulekuks on erinevad põhjused – kes soovib oma last ristida, kes ristivanemaks saada, on noorpaare, kes valmistuvad laulatuseks. Tihti aga ei ole ajendiks mitte konkreetsest kiriklikust talitusest osasaamise soov, vaid huvi sügavate usuliste küsimuste vastu - millest kirjutab Piibel, mis on üldse kirik, usk, kes on Jumal. Leerikooli eesmärk on eelkõige panna küsima ja arutlema, miks on maailmas miljoneid inimesi, kes on oma elu usaldanud Jumala hoolde, Teda usuvad ja Tema juhatust mööda elavad, otsima ja leidma ise enda teed Jumala juurde.
Kui ka Sina soovid arutleda ja leida vastuseid neile küsimustele, tundma õppida kristliku usu sisu ja põhitõdesid, siis tere tulemast meie kevadleeri esimesse tundi, mis toimub kolmapäeval, 14. märtsil kell 18.00 kogudusemajas, Kauba t. 5. Leeritunnid toimuvad edaspidi sealsamas igal kolmapäeval, algusega kell 17.30, leeripüha on 1. Nelipühal, 27. mail. Rohkem ja täpsemat infot leerikooli kohta saab Kuressaare Laurentiuse koguduse kantseleist, Kauba t. 5, E-N 10.00-17.00, telefon 45 36 560 või 53 42 70 96 (Tiina Ool), samuti koguduse koduleheküljelt www.eelk.ee/kuressaare
Õnnistatud leeriaega!
Tiina Ool,
EELK Kuressaare Laurentiuse koguduse
abiõpetaja |
|