1210 - 1582 1582 - 1617 1617 - 1709 1710 - 1740 1741 - 1799 1800 - 1899

1900 - 1920 1921 - 1929 1930 - 1939 1940 - 1949 1950 - 1969 1970 -1989

1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004

(vaata ka ÕPETAJAD, KÖSTREID JA ORGANISTE)

Aastad 1582 - 1617

• Pärnu jäi 1582. aastal Jam Zapolskis sõlmitud vaherahu tulemusel Poola võimu alla.
• Luterlik kogudus sai ilmselt alguse pärast 16. sajandi keskpaika.
• 1582. aastal võeti saksa luteri koguduselt ära Nikolai kirik ja anti taas katoliiklaste käsutusse. Kuningas kinkis luterlastele omanikuta maja, andes loa see kirikuks ümber ehitada.
• 1584. aastal tegutses Pärnus mõlemas keeles jutlustav luterlik õpetaja.
• 12. augustil 1590 pandi nurgakivi tulevasele Jaani kirikule. Seoses Rootsi ja Poola vahel puhkenud sõjale ja 1600 - 1609 linna laastanud näljale ja katkule ehitustegevus veni. Karmide olude kiuste valmis 1609 aastal ja pühitseti evangelist Johannesele, kelle nimi mugandati kohaliku rahva seas Jaaniks.

Aastad 1617 - 1709

• 1617. aastal läks Pärnu Rootsi Kuningriigi võimu alla. Katoliiklaste valduses olnud Nikolai kirik korrastati ja anti 67 aastat ilma oma pühakojata läbi ajanud saksa kogudusele tagasi. Jätkati Jaani kiriku väljaehitamist.
• Ülemkonsistoorium tegi õpetaja Hallerile 1640. aastal märkuse viletsa eesti keele oskamise kohta, nõudes suuremat pingutust oma keeleoskuse parandamiseks, et vältida kaebusi.
• Jaani koguduse õpetaja Johannes Vestring tegi 1666 aastal ettepaneku asutada kool linna mittesaksa lastele. Kuni 1669. aastani peeti kooli köstri juures. 1669. aastaks tehti hädavajalik remont vaestemajas ja samal aastal võeti köstri ametikohale tööle Helsingist pärit Christian Kusmann, kelle ülesandeks oli hoolitsus eesti laste õpetamise eest.
• Vestring jaotas Pärnu kihelkonna 25 vakuseks ja pani igaühte ametisse talupoegade hulgast valitud vöörmündri, kelle ülesanneteks oli õpetaja abistamine, korra hoidmine teenistustel, oma vakuse noorematele liikmetele kord nädalas katekismuse ja lugemise õpetamine.
• 1672. aastal valmisid Jaani kiriku torn, koorid ja puitlagi.
• 1674. aastal kingiti kogudusele kroonlühter rätsepaselli Johann Künemanni poolt. Antud valgusti kaunistab ka praegu veel Eliisabeti kirikut.
• 1688. aastal lõpetas Pärnu rrsti kooli 40 last.
• 1696. aastal Eestit tabanud ikaldus tõi kaasa näljahäda ja sellest tingituna ka rasked ajad kirikule. 1696-1697 suri kogu maal (Pärnumaal) valitsenud näljahäda tõttu 1000 inimest, keda ei jõutud kohe maha matta, mistõttu laibad jäid sageli lageda taeva alla vedelema.
• 1700. aastal muutus Tori kirik Pärnu abikirikuks.

Aastad 1710 - 1740

• 1710. aastal puhkenud katk viis manalateele suure hulga koguduse liikmeid ja kuna raske tõve küüsis vaevlev Pärnu linn ei olnud võimeline Vene vägele vastu astuma, siis 12. augustil 1710 kapituleeruti ja algas Vene võimu aeg.
• Kiriku juhtimine allutati provintsiaaltasandil rüütelkondadele, linnade tasandil magistraadidele.
• 1710. aastal viidi Pärnust Riiga Liivimaa ülemkonsistoorium, millele allutati alamkonsistooriumid Tartus ja Pärnus.
• 1714. aastal veebruaris Vene komandant Panin jättis koguduse Jaani kirikust ilma ja hoone muudeti Vene garnisoni kreeka-katoliku kirikuks ja järgmised 37 aastat kasutati koos saksa kogudusega Nikolai kirikut.

Aastad 1741 - 1799

• 1741. aasta veebruari kuus andis Peeter I tütar keisrinna Jelisaveta käsu ehitada Pärnusse uus luteri kirik, määrates selleks riigikassast 8000 rubla.
• 25. juunil 1744 pani raehärra Johann Bohnsack nurgakivi. Ehitusmeistri ülesandeid asus täitma Riiast kutsutud Joachim Hindrick Gütebock. Puutöö ja tornikiivriga tegeles riialane Wülbern.
• 27. märtsil 1747 pandi valmiva kiriku torni otsa muna ja vasest kukk. (Lääneportaali kaunistav silt: ANNO 1747)
• Ehitustööd jätkusid veel kolm aastat ja 29. märtsil 1750 toimus uue pühakoja õnnistamine. Keisrinna Jelizaveta lahkuse mälestusekspühitseti kirik Ristija Johannese emale Eliisabetile.
• Kiriku tollane vöörmünder, Hans Dirtrich Schmidt kinkis uhke kroonlühtri, mis kaunistab hoonet tänini.
• Pastor Wagneri juhtimisel alustas Pärnu raad Kuninga ja Pühavamu tänava nurgale kirikuõpetaja majutamiseks pastoraadi ehitamist, mis valmis 1759 aastal..
• 1757. aastal suri pastor Wagner ja ta maeti praeguse altari alla. 19. sajandi lõpus tehtud ehitustööde käigus müüriti Wagneri hauda katnud kivi alatarist paremal asetseva seina sisse.
• 1757. aastal asus koguduse õpetajaks Johann Friedrich Haller (töötas Pärnus aastatel 1757-1775), kes olevat pidanud jutlusi eesti keeles.
• 1760. astal lõhuti vana ja kannatada saanud Jaani kirik.
• 1770. aastal võeti pastorile toeks abiõpetaja, sest nii koguduse liikmeskond kui ka sellest tulenev tööhilk oli kasvanud ülemäära suureks.
• 1775. aastal tuli uus õpetaja Johann Friedrich Schulinus (töötas Pärnus aastatel 1775 - 1798), kehtestas leeri pikkuseks kaks kuni kolm nädalat. Linna poolt määratud palk pastorile oli 250 rubla raha, 54 vakka rukist, 40 vakka linnaseid, 20 koormat heinu ja 20 koormat puid.

• 1809. aastal asus Eliisabeti koguduses tööle Johann Heinrich Rosenplänter, kes teenis kogudust kuni 1846 aastani.
• Tema algatusel toimus vaeste heaks korjandusi, õpetaja eestvedamisel istutasid leerilapsed Ülejõe ja Riia maantee äärsele kalmistule puid. Rae loal rajati ka Riia maantee äärde kuni surnuaiani kulgev allee.
• 16 leerilast kirjutasid õpetaja palvel üles 151 muinasjuttu, milles avaldus Rosenplanteri rahvakultuuri toetav positsioon.
• 1813. aastal hakkas Pärnus ilmuma Rosenplänteri eestvedamisel eesti keele arengule olulist mõju avaldanud sariväljaanne Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnichen Sprache (Lisandusi eesti keele lähemaks tundmaõppimiseks).
• 1815. aastal algatas Rosenplänter korjanduse oreli ehitamiseks.
• 1817. aastal asutas Pärnu raad Eliisabeti koguduse pastori initsiatiivil Ülejõe külla eesti kooli.
• 1821. aastal suleti kirik ajutiselt remondiks.
• 1825. aastal mureteti Eliisabeti kirikule uus kell (valmistati Peterburis) väsimatu Rosenplänteri poolt korraldatud korjanduste abiga.
• 1845. aastal valmis 11 registriga orel Paide meistri Thali käe all, mis teenis kogudust kuni 9. septembrini 1928.
• 1848. aastal tabas Pärnut koolera, koguduse liimetest suri 55 inimest. Sama haiguse teine laine tabas linna 1853. aastal, siis suri 145 koguduse liiget.
• 1850. aastal sai kirik uue värvikuue ja muretseti kirikusse uus kantsel. Uulu ja Surju mõisahärra kinkis kogudusele uue altari. Altari pilt telliti Rotterdami meistrilt van der Kaat'ilt(Kann) ja pilt pandi ülesse 1854 aasta septembril.
• 1861. aastal valati endine katkine kell uuesti ümber ja seega sai kirik endale juurde veel ühe kella. Samal aastal paigaldati ka endisele Jaani kiriku(esimene kirik kogudusel) asukohale rist.
• 1863. aastal alustati õpetaja Bergwitzi algatusel korjandust kiriku juurdeehituse algatamiseks. Rasketele aegadele vaatamata oli 1881. aastaks korjatud 8118 rubla.
• 1869. aastal tegi koguduse liikmete hulgas laastamistööd tüüfus.
• 1882. aastal kiriku juurdeehitus soikus ja ehitustööd jätkusid 1893. aastal tänu õpetaja Hasselblatile.Kiriku kõrval oli puust teatrihoone, mis lammutati seoses Eliisabeti kiriku põikilöövi laiendamisega. Nurgakivi pandi 17. mail 1893 aastal ja sinna sisse asetati Eliisabeti kiriku lühikest ülevaadet, linnaplaani ja veel üht-teist sisaldav plekk-kast.
• 1890. aastal lõpetas linn palga maksmise nii pastorile, kui ka teistele kirikus ametis olnud inimestele.
• 19. oktoobril 1893 pühitseti umbes 1500-istekohaliseks laiendatud kirikuhoone.

• 1905. aasta poliitiliste sündmustega seoses katkestai 8. novembri õhtune teenistus, kuna umbes tänavalt sisenes umbes 50 lärmitsevat vabrikutöölist, kes peletasid kirikust paljud rahumeelesed kuulajad minema.
• 1909. aastal remonditi tas kiriku torni ja kuna torm oli kehvas seisus, siis õpetaja Hasselblati arvates tuli hakata mõtlema uue torni ehitamisele.
• 1909. aastal paigaldati Eliisabeti kirikusse elektrivalgustus.
• 1914. aastal seoses Esimese maailmasõja puhkemisega kaasnes kirikuskäijate hulga kasv.
• Eesti Ajutise valitsuse määrusega 1919. aasta 18. veebruarist allutati kõigi koguduste allumine Eestimaa konsistooriumile.

Aasta	Piirkond	Hingi	Ristimisi	Leeritamisi	Laulatusi	Matuseid	Armulaualisi	Liikmeannetajaid
1921			235		150	256		3441
1922		13030	272	284	162	264	3430	3789
1923		12500	285	292	121	240	3508	3757
1924	I							3918
1925	II							1425
1927	I II		116	148	54	163	2133	3164 1950
1928	I II		117	123	51	185	2330	2964 2200
1929	I II		88	82	51	217	2120	2600 2200

• Aastatel 1921 - 1922 oli väga raske arvet pidada hingede ja koguduse liikmete üle, kuna sõja tõttu olid paljud lahkunud, aga koguduse arvelt ei oldud ennast maha võetud.
• 1925. aastal moodustati kogudusse teine pihtkond, mida hakkas teenima eesti soost õpetaja August Grünberg(Arumäe).
• Kuna vana 1845 aastal valminud orel vajas väljavahetamist, siis telliti uus orel H. KOBElt Riiast ja uus orel pühitseti 25. novembril 1928.
  
  

  (vaata ka ELIISABETI OREL)

• 1925. aastast oli kirikus igal pühapäeval(väljaarvatud suvekuud) lastejumalateenistused.

Aastad 1930 - 1939

• 1930. aastal loodi noorte aktiivi poolt ev.-Luteri usu Noorte Kogudus(hilisem Pärnu Eliisabeti Kirikunoorte Koondis), mis likvideeriti peale sõda.
• 1935. aastal likvideeriti EELK Konsistooriumi otsusega Pärnu Eliisabeti koguduse kaks pihtkonda ja asutati kaks uut kogudust: Pärnu Eliisabeti I ja Pärnu Eliisabeti II kogudus.
• 1936. aastal otsustati remontida kirik ja seetõttu maksustati koguduse liikmed ühe kroonilise lisamaksuga remondi heaks.
• 1937. aastal toimus kiriku remont ja 19. septembril toimus Eliisabeti kiriku remondijärgne taaspühitsemine. Remondi käigus tehtud tööde hulka kuulusid pinkide eemaletõstmine seinast, elektri sisseseade uuendamine, lae, seinte ja mööbli uuesti värvimine. uuete ahjude paigaldamine, katuse parandamine, oreli puhastamine ja häälestamine, telliti uued valged altari ja kantsli katted ja uued punased vaibad. Remondi maksumus kokku 7500 krooni.
• 25. ja 26. septembril 1937 toimus mõleemasse kogudusse piiskoplik visitatsioon(viimati toimus visitatsioon 1899 aastal).
• 1938. aastal jätkusid tööd väljaspool kirikut: lubjati välisseinu, värviti aknad, uksed, tornialused karniisid ning kirikuesine raudaed. Ühtaegu remonditi ka kiriklat.
• 1938. aastal jagunes Eliisabeti koguduse lastetöö viie pühapäevakooli vahel, erinevates linna rajoonides.
• 11.-12. juunil 1938 leidsid noortekoondise korraldusel Pärnus aset esimesed Pärnu praostkonna kirikunoorte suvepäevad.
• 1939. aastal tekkisid lahkelid kahe kogudese vahel. 1940 aastal soovis Nikolai kiriku kogudus ühineda Eliisabeti II kogudusega ja andes üle ka Nikoli kiriku varad.

Aastad 1940 - 1949

Aasta	Piirkond	Hingi	Ristimisi	Leeritamisi	Laulatusi	Matuseid	Armulaualisi	Liikmeannetajaid
1941	I Niguliste	6561 5475	114 55	70 5	55 97	287	2302 25	3372 1595
1942	I Niguliste	7153 5437, neist 102 küüditatut	287 108	245 25	150 35	209 61	3245 1150	4161 1785
1943		7619

• Juhatuse 1940. aasta 3. movembri koosoleku protokollis on kirjas, et pastoraat tuleb loovutada punaarmeelastele.
• 1941. aasta 14. juuni suurküüditamisel oli Pärnu koguduse üks eimesi ohvreid praost Arumäe perekond.
• 6. oktoobril 1941 tuli kokku uuesti juhatus, et parandada esimesed sõjahaavad. Vigastatud oli hoone, osad aknad olid katki, vigastatud oli ka orel - mürsukillud olid tabanud paljusid vilesid. Roosaken löödi kinni vineeriga(hangiti suurte raskustega) ja uus aken paigaldati alles mitme asta pärast. Pommitamise tagajärgede kõrvaldamine läks maksma 11086 Eesti krooni.
• Kütteprobleemi lahendamiseks sõja ajal palus õpetaja maal elavatel koguduse liikmetel kirikusse tulles kümmekond halgu kaasa võtta.
• 23. septembril 1944 vallutasid nõukogude väed Pärnu ja samal päval süttis Punaarmee suurtükitulest Pärnu Nikolai (Niguliste) kirik ja põles maani maha. Selles põlengus hävisid ka koguduse kassa- ja kirikuraamatud. Niguliste kiriku liikmed said teenistusi pidada Eliisabeti kirikus.

Aastad 1950 - 1969

• 1953 aastal ehitati kiriku uude ossa koori alla ametitalituste ruum ja samal aastal osteti maja aadressil Aia 32A.
• Järgnevatel aastatel paigaldati kirikusse üles mikrofonid. Valmis võimendus 24 peatelefoniga ja üles seati 4 valjuhääldit.
• Viiekümnendate aastate keskel tegutses koguduses kolm koori: naiskoor, meeskoor ja segakoor.
• 1960-1970 aastatel vähenes liikmeannetajate hulk pidevalt.

Aastad 1970 - 1989

• 1971. aastal seati kirikusse ülesse gaasiküte.
• 1978. aastal täitu 50 aastat Eesti Vabariigi ajal ehitatud oreli valmimisest ja sel puhul korraldati suur kontsert.
• 1980. aastal suri 24 aastat koguduses töötanud koorijuht ja organist Elfriede Valgepea. Kuni aastani 1986 ei olnud pidevalt töötavat organisti, kui ametisse astus Merike Saaremets.
• 7.-9. oktoober 1988 toimusid Pärnu muinsusaitsepäevad, mis algasid ja lõppesid piduliku jumalateenistusega. Kirikusse toodi rahvuslipud, lauldi rahvuslikke laule.Kirik oli rahvast tulvil.
• Seoses sündmustega riigis kasvas liikmeannetajate, ristimiste, leeritamiste ja laulatuste hulk.
• 22. oktoobril 1989 alustas tööd pühapäevakool Ivi Kallaste ja Merle Joonase juhtimisel. Detsembris alustas jõululaulude õppimist noortekoor Elvi Treibluti juhtimisel.
• 10. veebruaril 1989 peeti Rahvarinde algatusel stalinismiohvrite mälestusteenistus.
• 24. veebruaril 1989, Eesti Vabariigi aastapäeval laulis kirikus TPI meeskoor.
• Uudne nähtus oli, et jõulide ajal tulid kirikusse oma jumalateenistusele lasteaedade ja koolide lapsed. 25. detsembril 1989 kell 12.00 peeti esimene last jõulujumalateenistus, laulis pärnu poistekoor.

Aasta	Ristimisi	Leeritamisi	Laulatusi	Matuseid	Armulaualisi	Liikmeannetajaid
1990	1044	674	116	135	1335	1703

• 1. Maist asus tööle koguduse õpetajaks Andres Põder.
• Koguduse bilanssi tuli abikirik Uulus, mida kasutatati võimlana.
• 25. veebruaril ja 14. aprillil pidas õpetaja Tiit Salumäe soomekeelse jumalateenistuse ja seda võib lugeda soomekeelse kirikutöö alguseks Pärnus.
• Pärnu maakonna lipu pühitsemine 20. mail.
• Loodi sõprussuhted Põhja Elbe kiriku Schleswigi ringkonna, Soome Vaasa ja Tapiola koguduse ja Rootsi Oskarshamni kogudusega.
• Detsembris ilmus koguduse ajaleht "Eliisabet".

Aasta 1991

Aasta	Ristimisi	Leeritamisi	Laulatusi	Matuseid	Armulaualisi	Liikmeannetajaid
1991	468	395	61	139	1641	2037

• Uue katuse ehitamine firma "Wunibald" poolt.
• Pühavaimu 21 asuva kogudusemaja siseremondi tegemine ja II korruse kasutuselevõtt.
• 30. august - 1. september toimus "Missio" suurüritus, mis toimus Soome Piibliseltsi toetusel ja abil.
• Jõulusündmuseks oli allkirjade kogumine koguduse majade tagasitaotluse toetuseks.
• Pühapäevakool kolis uutesse ruumidess Pühavaimu 21, II korrus.

Aasta 1992

Aasta	Ristimisi	Leeritamisi	Laulatusi	Matuseid	Armulaualisi	Liikmeannetajaid
1992	477	410	54	122	4066	2266

• Pühapäevakooli õpilaste hulk oli ligi 400 ja õpetajaid kuni 30.
• Stud. theol. Aulis-Leif Eriksoni estvedamisel tegid noored oma näitetrupi ja esinesid jõuluteemalise näidendiga nii kirikus, kui ka mitmel pool linnas.
• Koguduse kammerkoor esines televisioonisaates "Katekismuse kool" ja toimus ühisprojekt Järvenpääl, kus esitati J.S. Bachi "Johannese passioon" ülestõusmispühadel.
• Toimusid humanitaarabi jagamised.
• Toimus koguduse täiskogu koosoleku korraldamine esmakordselt peale sõda, kus valiti uued koguduse juhtorganite liikmed.

  (vaata ka JUHATUSED)

Aasta 1993

Aasta	Ristimisi	Leeritamisi	Laulatusi	Matuseid	Armulaualisi	Liikmeannetajaid
1993	334	247	27	117	4760	2100

• Vabariigi 75. aastapäeval peeti tänujumalateenistus, millest võttis osa ka peaminister.
• Suvel toimusid arheoloogilised kaevamised Eliisabeti abihoone ehituskohal ja 24. oktoober pandi nurgakivi.
• Toimusid ehitustööd Uulu kiriku abihoone juures.
• Omandireformi käigus tagastati kogudusele hooned Lõuna 2, Pühavaimu 21 ja 23.
• 4. septembril õnnistati Vabadussõja ausammas ja selle puhul peeti tänujumalateenistus millest võttis osa kaitsejõuduse juhataja kindral Einseln.

Aasta 1994

Aasta	Ristimisi	Leeritamisi	Laulatusi	Matuseid	Armulaualisi	Liikmeannetajaid
1994	264	190	20	134	4810	1814

• 24. veebruaril ja 23. juunil võttis õpetaja osa noorsõdurite vande andmisest vabadussõja monumendi juures.
• Juulis toimus koguduse segakoori kontsertreis Rootsi ja Saksamaale(Schleswig).
• Vene vägede väljamineku tähistamine jumalateenistusega 1. septembril.
• Uulu kirikule pandi ja värviti uus eterniitkatus.
• Suvel värviti Eliisabeti kiriku torn, remonditi täielikult kiriku kõrvalsaal ja muretseti uus sisustus. Novembris alustati peasaali lae remonti, tööde käigus asendati lagunenud krohvlagi kipsplaatidega ja värviti. Samuti kindlustati kivikatust(valmis 2 aastat tagasi) seestpoolt kilega, et vältida läbisadamistja uue lae kahjustamist.
• Kiriku abihoone ehitus jõudis katuse alla ja algasid sisetööd.
• Omandireformi käigus tagastatud hooned Pühavaimu 21 ja 23 ja vastavad krundid kanti kinistusraamatusse.

Aasta 1995

Aasta	Ristimisi	Leeritamisi	Laulatusi	Matuseid	Armulaualisi	Liikmeannetajaid
1995	236	125	22	114	4400	1751

• Tütarlastekoor ELISE tähistas 5 aastapäeva ja selle auks esineti kauni kontsertkavaga ja anti välja kasett.
• Kiriku uue abihoone avamine ja sissepühitsemine peapiiskopp em. Kuno Pajula ja piiskopp Einar Soone poolt 16. juunil.
• Võidupüha jumalateenistus 23. juunil, millest võttis osa ka EV president Lennart Meri koos teiste riigitegelaste ja diplomaatidega ning mis kanti üle ka ETV-s.
• Kiriku siseremoni pidulik lõpetamine 28. juulil.

Aasta 1996

Aasta	Ristimisi	Leeritamisi	Laulatusi	Matuseid	Armulaualisi	Liikmeannetajaid
1996	189	175	19	119	5500	1754

• Kogudusel käisid külas läti peapiiskop Vanaksi, väliseesti peapiiskop Petersoo ja Kasseli(Saksa) piiskop Zippert.
• Grupi koguduse liikmete külakäik Saksamaale pastor Adolf Grau kutsel.
• Detlef Harlandi(Saksa) tsiviilteenistus noormeeste grupi viibimine eestis ja vastuvõtt koguduse poolt.

Aasta 1997

Aasta	Ristimisi	Leeritamisi	Laulatusi	Matuseid	Armulaualisi	Liikmeannetajaid
1997	152	105	19	96	5600	1758

• Veebruaris toimus kiriku uute juhtorganite valimine.
• 9. - 10. augustil tähistati kiriku valmimise 250 aastapäeva. Osales peapiiskop. em. Kuno Pajula.
• Tütalastekoor ELISE toimus kontsertreis Soome, Tapiolasse.
• Koorifestivali ja orelifestivali raames esines kirikus palju tuntud muusikuid ja kollektiive. Freiburgi kammerorkester, Sveitsi tütarlastekoor, Eberhard Weber, Rein Rannap, T. Siitan.
• Toimusid koguduse juhtorganite valimised.

  (vaata ka JUHATUSED)

Aasta 1998

Aasta	Ristimisi	Leeritamisi	Laulatusi	Matuseid	Armulaualisi	Liikmeannetajaid
1998	139	89	16	84	5715	1759

• 25.-31. märtsini viibis koguduse tütarlastekoor "Elise" kontsertreisil Saksamaal Schleswigis, kus anti neli kontserti. Kontserdist Schleswigi toomkirikus anti välja helikassett.
• 31.mail esines Pärnu Eliisabeti kirikus Norra Buskerundi maakonna Kongsbergi kiriku kontsertkoor.
• 1.-12. juuli toimus Pärnu Eliisabeti kirikus rahvusvaheline David Oistrahhi festival.
• 28. juuli esines Pärnu Eliisabeti kirikus Euroopa lauljate ühendus Vox Europae.
• 25. novembril möödus 70 aastat Eliisabeti kiriku oreli pühitsemisest; seda sündmust meenutades toimus selleteemaline õhtu koos orelimuusikaga.
• Paigaldati oreli kliimaseade ja kiriku elektrikütte automaatika.

Aasta 1999

Aasta	Ristimisi	Leeritamisi	Laulatusi	Matuseid	Armulaualisi	Liikmeannetajaid
1999	156	116	11	106	5800	1835

• Tütarlastekoor "Elise" valmis CD. Koor käis ka kontsertreisil Rootsis Södertäljes.
• Koguduse abiõpetajana asus ametisse Argo Olesk.
• Suvel toimus Soome Tapiola koguduse ja Eliisabeti koguduse laste ühine suvelaager Uulu puhkekompleksis.
• Alustasid tegevust Eliisabeti Noortelaager ja Eliisabeti Kool.

  (vaata ka ELIISABETI KOOL)

• Kirikus ehitati välja helivõimendussüsteem.
• 17. september esines Pärnu Eliisabeti kirikus kuulus itaalia tenor Roberto Lorett, dirigeeris Peeter Saul.

Aasta 2000

Aasta	Ristimisi	Leeritamisi	Laulatusi	Matuseid	Armulaualisi	Liikmeannetajaid
2000	166	148	15	84	6005	1640

2. aprillil tähistati Kiriku pühitsemise 250 aastapäeva. Seoses aastapäevaga, pühitseti koguduse vapp ja võeti kasutusele uus altari piibel. 21. mail tähistati tütarlastekoor ELISE 10 aastapäeva, valmis ELISE lipp ja uus CD. 25 - 27. mail toimus Kirikupäev ja vaimulik laulupidu 2000. Usupuhastuspühal tähistati kiriku Naiskoori 70 juubelit piduliku teenistuse ja kontserdiga. Jõulupühadel esitleti koguduse ajalooraamatut: "Pärnu Eliisabeti kogudus. Eel- ja ajalugu." Koguduse vapp Raamat ilmus tähistamaks Pärnu toomkiriku õnnistamise 750. ja Eliisabeti kiriku pühitsemise 250. aastapäeva Raamatut on võimalik osta kiriku kantseleist.

Aasta 2001

Aasta	Ristimisi	Leeritamisi	Laulatusi	Matuseid	Armulaualisi	Liikmeannetajaid
2001	139	114	22	84	5600	1750

• 8.aprillil tähistati piduliku jumalateenistusega praost em. Richard Võlli 90.sünnipäeva. Juubilar oli ise kohal, teda oli tulnud tervitama peapiiskop Jaan Kiivit, praostkonna kogudusete, linna ja maakonna esindajad.
• 25.veebruaril toimus koguduse nõukogu valimised, kuhu valiti 31 liiget. Juhatus valiti ka 25.veebruaril
• 31.maist 3.juunini tähistati Pärnu linna ja toomkiriku 750.aastapäeva. Päevade sisse mahtusis kirikuloo näitus, TÜ usuteaduskonna ja UI presentstsioon, kirikuloo konverents "Kirikulugu ja uue aastatuhande Pärnu", kunstinäitus "Pärnu pühakojad", palverännak "Kõik teed viivad Pärnu", ristitee palvus "Via crucis", näident toomkiriku ajaloost, toomkiriku mälestuskivi ja protsessiooniristi pühitsemine, 13.sajandi tavale vastav vesper ja palju muud. Ürituses võtsid osa peapiiskop Jaan Kiivit, peapiiskop. em. Kuno Pajula, peapiiskop ja Vatikani suursaadik Ervin Josef Ender, Läti peapiiskop Janis Vanaks, hulk vaimulikke ja külalisi praostkonnast ja väljaspoolt ning linnapea ja linnavalitsus.
• 23.juunil peeti võidupüha jumalateenistus president Lennart Meri osavõtul, osalesid kõik koguduse koorid.
• 4.juulil avati koguduse hostel Lõuna.
• Augustis avati koguduse oma internetilehekülg.
• 9.septembril tähistati õpetaja Andres Põderi 25.ordinatsiooniaastapäeva.
• 25.novembril, Surnute mälestuspühal, õnnistati kiriku orel, mis oli läbi teinud põhjaliku kapitaalremondi. Remondi finantseerimiseks oli loodud orelifond, kuhu kuuludid ärimehed, muusikajuhid, koguduse ja linnavalitsuse esindajad ja mida juhtis ärimees Ain Pajo. Patrooniks oli Trivimi Velliste. Avamisel tänati annetajaid ja Kriisa orelifirmat. Organist Jaanus Torrim oli spetsiaalselt selleks puhuks kirjutanud missa, mis kanti ette koos Akadeemilise Meeskooriga.
• Esmakordsel tähistati aruandeaastal eriüritusega nigulapäeva ja korraldati advendifestival "Tulekutuli".

Aasta 2002

Aasta	Ristimisi	Leeritamisi	Laulatusi	Matuseid	Armulaualisi	Liikmeannetajaid
2002	135	88	23	73	5720	1780

• Esimest korda korraldati Suurel Reedel peale jumalateenistust ristitee palvus läbi Pärnu vanalinna koos uuendatud püha Musta ristiga. Loeti 14 ristitee palvust tänavaristidel ja süüdati lõpuks küünlad kirikus risti all. Osalejaid oli üle 200, palvus oli pühendatud võimaliku esimese ristikäigu ja Pärnu 750. aastapäevale.
• 27. juulil saatis kogudus viimsele teele kauaaegse õpetaja, praost em. Richard Võlli, kes oli saanud 91 aastat vanaks.
• Sügisel algas lõpuks, üle 10 aasta kõnelduna ja oodatuna kiriku katuse kindlustamine läbisadamise vastu. Riigi muinsuskaitseamet eraldas summad ja sõlmis lepingu ehitajaga. Tehti korda üks katuse pool, loodetavasti jätkub töö järgmisel aastal.
• Oluliseks sündmuseks oli kindlasti Missio Pärnumaa 2002 31.okt. - 3.nov., mille põhiüritused olid seotud Eliisabeti kogudusega.

Aasta 2003

• Orelile paigaldati uus niisutusagregaat koos veepehmendusseadmega.
• 31. maist - 22. augustini toimus esimene Pärnu Orelifestival Jaanus Torrimi eestvedamisel ja linna rahastamisel.
• 8 - 25. detsembrini toimus kolmandat aastat Eliisabeti kiriku advendifestival TULEKUTULI, kokku 13 kontserti. Kokku toimus aasta jooksul ligi 50 külaliskontserti ja jätkus ka Oistrahhi festival.
• Kirikuhoone, valminud 1747.a. on heas seisukorras kuid vajab väljaspoolt värvimist, 1995.a. ehitatud abihoone vajab sisemist sanitaarremonti. Abihoone lamekatuse ehitamisel tehtud vigade tõttu laseb antud katus suurte vihmade ja lumesulade ajal läbi.
• Riigi Muinsuskaitseameti eelarve kaudu teostati kiriku katusekivide ümberladumise ja kile paigaldamise järjekordne etapp summas 300 000 krooni.
• Pastoraadis Pühavaimu 21 teostati pisiremonti 7000 krooni ulatuses.
• Hoones Lõuna 2 vahetati välja hoone katus koos vihmaveesüsteemidega summas 707 166 krooni.
• Uulu kirikus ja kämpingus jätkus väliköögi ehitus. Vaja oleks välja ehitada suure saali elektrisüsteem ja juurde ehitada nõuetele vastav köögiblokk.
• Oluliseks sündmuseks oli Suure Reede oikumeeniline jumalateenistus ja ristikäik vanalinnas, millega tähistati 740 aasta möödumist esimesest ristikäigust Pärnu Püha Musta ristiga ja mis kanti üle ka ETV's
• Kunstnikelt Ene ja Edgar Valterilt telliti Musta Risti ette küünlaalus. Lasti valmistada koguduse lipp.

Aasta 2004

• 4. juunist - 27. augustini toimus teine Pärnu Orelifestival Jaanus Torrimi eestvedamisel.
• 11. juulist asus koguduse abiõpetajana tööle endine Hiiumaa Kärdla koguduse õpetaja Enn Auksmann.
• 14. - 21. septemberosales Elise koor Taanis Aalborgi piiskopkonna 450. juubelil
• Riigi muinsuskaitseametis eelarve kaudu teostati järjekordne etapp kiriku katusekivide ümberladumisel - 300 000 EEK-i.
• Pärnu LV eelarve kaudu aidati parandada kirikusaali seisukorda kontserttegevuseks ja kiriku sisetingimusi - 400 000 EEK-i. Selle summa eest valmistati lavaplatvormid kooridele, pinkide pehmenduskatted, täiendati võimendussüsteeme, osteti kaamerad, monitore, mikrofonid ja uued vaipkatted treppidele ja põrandatele.
• Väike -Posti majas teostatud pisiremonti seoses koguduse uue abiõpetaja sinna elama asumise puhul.
• Hoones Lõuna 2 I korrusele toimus hosteli laiendamine (maksumus 1 750 000 EEK), kahekohalised mugavustega toad ja loodi võimalus hommikusöögi pakkumiseks.
• Uulu kirikus ja kämpingus tehti vihmasele suvele vaatamata remonttöid 17 000 EEK ulatuses. Kämpingumajadese telliti uued madratsid koos katetega.
• Pastoraadis Pühavaimu 21 suureks probleemiks on maja värvimine ja katuse väljavahetamine
• Diakooniatöö viidi üle Pühavaimu 21.
• Koguduse jõulupeo läbiviimine Pärnu Kontserdimajas, osalejaid üle 500.
• Eesti Lipu 120 aastapäeva tähistamine
• Õpetaja Andres Põderi valimine Peapiiskopiks.