AJALOOST



EELLUGU

1251 valmis praeguse Vana-Pärnu kalmistu kohal Pärnu esimene suur kirik - Püha Tooma nime kandev toomkirik, mis hävis sõjas.
Keskajast peale kõrgus Pärnu jõe kaldal siinsetest seni kõige pikema ajalooga Nikolai (Niguliste, meremeeste kaitsepühaku Nicolause) kirik. Jäänud sõdade tulemusel XVI sajandiks ainsaks, sai sellest peakirik. 1526 - 1582 peeti siin luterlikke jumalateenistusi.
Vastureformatsiooni käigus anti kirik katoliiklastele. XVII sajandist alates oli pühakoda koduks eelkõige saksa luterlastele, ka rootslastele ja mitmel korral eesti kogudustele, kui see abi vajas.
Nikolai kirik põles septembris 1944 ja hävis lõplikult pärast Teist maailmasõda.
 




SAAMISLUGU


1741 andis Vene keisrinna Jelisaveta käsu eraldada riigikassast 8000 rubla uue luterliku kiriku ehitamiseks Pärnusse. Valitsejannalt päris senine Jaani kogudus endale ja pühakojale uue piiblinime - Eliisabet.
25.juunil 1744 pandi nurgakivi. Ehitas Riia meister Wülborn.
Nupp ja vaskne kukk seati maakivist kiriku tornitippu 27.märtsil 1747. Sama aasta 11.septembril võttis raad meistrilt töö vastu.
Linn oli pühakoja näol uue ilusa hoone juurde saanud. Neid sündmusi märgib peaukse kohal seisev Anno 1747. Sisetööd kestsid veel edasi ja kirik pühitseti 29. märtsil 1750.
 




KUJUNEMISLUGU

Altar10.septembril 1850.a. tähistati suure siseremondi lõppemist. Selles aegu paigaldati uus altar ja kantsel, ka asetati kantslisse Martin Lutherit kujutav portreeskulptuur. Septembris 1854 pandi üles altarimaal, mille autor on hollandlane van der Kann.
Kirik jäi kitsaks. Ligi 30 aastat kestis korjandus. 1893 kevadest sügiseni valmis meister G. Darmeri juhtimisel uus telliskividest tiib. Ühtlasi remonditi vana osa, põrand, muretseti uued pingid, ehitati ümber rõdud. Nn uus kirik pühitseti 19. oktoobril 1983. Nüüd oli istekohti kokku ca 1500.


KooripealneOrelikoor sai oma tänase kuju 1928 seoses uue oreli ehitamisega. Kirikut valgustavad ajaloolised lühtrid. Uues tiivas kannavad nad aastaarve 1674 (rippunud juba Jaani kirikus) ja 1750 (kingitus pühitsemise päevaks), peakäigus 1983 - kõik kolm kingiti juurdeehituse valmimise auks, kaks väiksemat Nikolai koguduse ja suur lauluselts "Endla" poolt.


Altari kõrvale seina on müüritud Wilhelm Gabriel Wagneri hauaplaat. Hingekarjane suri 1757 ja maeti altari alla. Tekst ütleb: "õiged tulevad oma Õnnistegija juurde". Tornikelladest on üks valatud Peterburis 1824, teine 1857.
Viimases sõjas kannatada saanud katus vahetati 1991.a. 1992 sai kirik tagasi algsed värvid - rootsipunane ja ookerkollane.

Abihoone19. oktoobril 1993 pandi nurgakivi kiriku abihoonele. Hoone projekteeris arhitekt Ra Luhse ja ehitas as Tekso. Abiboone valmis ja pühitseti 1995. Sama aasta sügisel lõppes ka ligi aasta kestnud suur siseremont. Parandati kiriku lagi ja värviti kirikusaal. Värvilahenduse kujundas Teddy Böckler. 1997. a. vahetati välja elektrisüsteem ja paigaldati elektriküte.




 

 

 



KOGUDUSEST

Enne sõda kuulus luterlikku kirikusse, nii ka Pärnu Eliisabeti kogudusse üle 80% elanikkonnast. Kõik lapsed ristiti, arenes hoolekande- ja noortetöö, leeriõpetus ja muusikaelu.
1940. ja 1944. a. keelustas nõukogude okupatsioon enamiku kiriku tegevusvaldkondi, kiriku varad võõrandati, algasid repressioonid. Siiski püsis kogudus, jätkus Jumala Sõna kuulutamine. Kaheksakümnendate aastate lõpul taastus pühapäevakool ja diakooniatöö, hoogustus muusikaelu, kasvas ristimiste ja leeritamiste arv.

(vaata ka ARHIIV)


PÜHAPÄEVAKOOL asub pühapäevakoli majas Pühavaimu 21. Tunnid on eri vanuserühmadele, neid peab hulk vabatahtlikke pühapäevakooliõpetajaid. Kirikus toimuvad laste- ja perejumalateenistused. 1999 aastal alustas tööd ELIISAETI KOOL, erinevate ringidega lastele ja keeltekursustega täiskasvanutele.
(vaata ka ELIISABETI KOOL)

NOORTELE on igal nädalal Taiêe palvused, osaletakse laagrites ja matkadel. Kõik noored on kutsutud osa võtma koguduse leerikursustest.

DIAKOONIMAJA asub Väike-Posti 4. Korraldatakse jumalateenistusi hoolekandeasutustes, külastatakse abivajajate kodusid, osaletakse usaldustelefonis, tegutsevad mitmesugused ringid - käsitöö-, laulu-, palvering jt.

Kirikumajas asuv raamatukogu on avatud kõigile vaimuliku kirjanduse huvilistele, kirikumajas töötab ka kirjanduse MÜÜGILETT.

Ingerisoome toimkonna korraldusel toimuvad kord kuus SOOMEKEELSED JUMALATEENISTUSED.




ORELIST

Esimese oreli ehitas kirikusse meister Thal Paidest 1845. Sellel oli manuaal, pedaal ja 11 registrit. Pill teenis 83 aastat, elas üle 6 õpetajat ja 7 köstrit. Viimast korda mängis orel organist E. Soodla käe all 9. septembril 1928, lahkumiskoraaliks oli "Üks kindel linn ja varjupaik".

OrelUuest orelist oli puudust tuntud aastakümneid, iseäranis peale kiriku suure juurdeehituse valmimist 1893. Korjatud summa lubas juba mõelda uue pilli tellimisele, kuid maailmasõda lõi plaanid segi. Ka 1921 Saksa firmadega peetud läbirääkimised takerdusid seekord inflatsiooni taha. 1927. aastal selgus, et kiriku küttesüsteemi ehitamisest jääb raha üle. Koguduse üldkoosolek otsustas uus orel ära tellida. Õpetaja August Grünbergi eestvedamisel ja paljude annetajate toetusel saadi kokku 24 000 krooni.

Uue oreli ehitas firma Kolbe & Durejs (Dury) Riiast. Orelimeister Kolbet tunti Pärnus Tema isa kaudu, kes oli olnud Pärnu Nikolai kiriku õpetaja. Tellimuse täitmisele kulus veidi üle aasta. Uus orel pühitseti surnute mälestuspühal, 25. novembril 1928. Sama päeva päraslõunal mängis orelikunstnik Paul Presnikoff (Indra) Tallinnast esimese orelikontserdi.

Oreli dispositsiooni ehk registrite valiku koostas tollane Tartu Ülikoolio kirkiku organist Otto Freymuth. Samuti Tartu ülikooi kirikus oli kõrgelt hinnatud Kolbe orel, mis pärast kiriku sulgemist viidi Tallinna Estonia kontsertsaali. Oreli dispositsiooni koostamisel on järgitud 20. sajandi alguses mõjule pääsenud oreli uuendusliikumise põhimõtteid. Tegemist on kompromissoreliga - klassikaline dispositsioon ja pneumaatiline traktuur, mis eeldati rahuldavat nii vana kui uue muusika nõudmisi. Hilisromantika aeg oli möödumas, Elsassi orelireform püüdis uurida ja taastada barokiajastu suhtumist orelisse. Siiski ei ole kopeeritud barokkorelit.

Orelil on kolm manuaali ja pedaal, registreid on 47 (3 transmissioonregistrit), vilesid kolm tuhat kakskümmend üks. Orelis on minimaalselt keelpillikõlalisi labiaalregistreid. Manuaalidel on kõlaline isikupära (I - printsipiaalid, II - flöödid, III - alivoodid), tuulesurve mõõdukas, mensuurid laiad.

Et muusikale ja kõlale veel suuremat tähelepanu juhtida, on prospekt ilma igasuguste kaunistusteta ja ainsaks kujunduselemendiks on tavalised oreliviled. Orel on nii tehniliselt laitmatu ja üks paremaid kontsertpille Eestis.

Alates 1991. a. hooldab orelit Kuno Jeerik.

PÄRU ELIISABETI KIRIKU ORELI DISPOSITSIOON


Ajavahemikul 13.08.01- 25.11.01 oli orel remondis. Uuesti pühitsemine toimus 25. novembril 2001.

ORELIFOND

Oreli remondilepingu allakirjastamine.
Orelimeister: Ardo Kriisa
Organist: Jaanus Torrim

Juhatuse esimees: Riho Holter
Orelifondi esimees: Ain Pajo

Pärnu Eliisabeti kiriku oreli remondi ja edaspidise hoolduse tarvis on moodustatud ORELIFOND.Orel

Eesti Ühispangas on avatud a/a 10902001201006, kuhu on võimalik teha sihtotstarbelisi annetusi oreli korrashoiuks.

Oma annetusi on võimalik teha ka koguduse kantseleis tööpäevadel 10.00 - 14.00.





ELIISABETI KOGUDUSE ÕPETAJAD

  1593 - 1601 Laurentsius Jacobi
           - 1630 Jacob Forster
  1630 -    ?     Friedrich Löwenstein
           - 1661 ? Lauenstein
  1661 - 1681 Joh. Vestring
  1681 - 1692 Bernhard Freyer
  1692 - 1749 Salomon Heinrich Vestring
  1749 - 1757 Wilhelm Gabriel Wagner
  1758 - 1775 Joh. Friedrich Haller
  1775 - 1798 Joh. Friedrich Schulinus
  1798 - 1808 Heinrich Bochmann
  1808 -    ?    Christian Friedrich Dingelstädt
  1809 - 1846 Joh. Heinrich Rosenpläter
  1847 - 1863 Ernst Wilhelm Woldemar Schultz
  1863 - 1881 Wilhelm Bergwitz
  1881 - 1889 Konstantin Eduard Valentin Lementy
  1890 - 1934 Ferdinand Alexander Johannes Hasseblatt
  1925 - 1940 August Arumäe (Grünberg)
  1935 - 1944 Harry Johann Nuudi (Nuth)
  1941 - 1945 Johan Reidak (Reitag)
  1945 - 1953 Hillar Hans Põld
  1953 - 1963 Albert Roosvalt
  1956 - 1962 René Tasmuth
  1962 - 1989 Evald Saag
  1962 - 1990 Richard Võlli
  1990 - 2005 Andres Põder, valitud Peapiiskopiks
  2005 -          Enn Auksmann



TEADAOLEVAID KÖSTREID JA ORGANISTE

  1700 - 1724 Hans Habicht
  1724 - 1749 Martin Joachim Hidde
  1752 - 1778 Karl Gustav Hilde, Karl Gustav Schubbert
  1830 - 1880 Kaspar Franz Lorenzonn
  1875 - 1895 Jacob Kibe
  1895 -    ?    J. Kuus
  1826 - 1944 Eduard Soodla
  1944 - 1948 Marie Käär
  1948 - 1950 Karl Tuvike
  1950 - 1955 August Siiak
  1956 - 1982 Elfriede Valgepea
  1986 - 1999 Merike Saaremets
  1999 -  ...     Jaanus Torrim