AVALEHT

AJALOOST

TALITUSED

KOGUDUSE ELUST

TÖÖTEGIJAD

PILDID

ARHIIV

RISTIMINE

KONFIRMATSIOON (LEER)

LAULATUS

MATUS

PÜHITSEMINE

RISTIMINE

RISTIMINE Sündimine siia maailma on Jumala imeline kingtus. Ometi on see maailm jumalakauge ja kaduv. Inimestena, kes loodud Jumala näo järgi, vajame vaimset sündi Tema riiki. Jeesus ütleb, et kes ei sünni veest ja Vaimust, ei saa minna Jumala riiki. Seepärast annab ta käsu: "Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja neid õpetades pidama kõike, mida mina olen teid käskinud." RISTIMISPÜHAD 2004

Meie Issanda Jeesuse Kristuse arm, Jumala Isa armastus ja Püha Vaimu osadus jäägu sinuga! SIIN LEIATE VASTUSED JÄRGMISTELE KÜSIMUSTELE. MIS ON JA MIDA ANNAB RISTIMINE? KEDA RISTIDA? KES RISTIB? KUS JA KUIDAS RISTIDA? RISTIMISSOOVI PUHUL ...

MIS ON JA MIDA ANNAB RISTIMINE?	Ristimine on: · sakrament - s.o. saladuslik usutegu või märk, mis rajaneb Jeesuse seadmisel ja Jumala tõotusel ning vahendab õndsuseks hädavajalikku armu ja õigust. · on esimene ja ainukordne sakrament, millega võetakse Jumala riiki ja kiriku liikmeks. Ristimine on kirikus kõigi teiste talituste ja õiguste eeltingimuseks. · puhtakspesemine patust - nii isiklikust kui pärispatust. Nagu vesi on välise puhastumise vahend, puhastab veele lisanduv Jumala Sõna (tema armu tõotus) sisemiselt. · Püha Vaimu uuendamine - Jumala lapseks saanu vaimne osadus Kristusega ja tema ihu, kogudusega, ja sellest tulenev abi elada Jumalale meelepäraselt. Ristimisvesi on uiversaalne vahend Jumala töö väljendamiseks. Piibli ja teadlaste väitel tekkis elu vees. Me ise koosneme umbes 70 % ulatuses veest. Vesi on elule hädavajalik. Ta langeb taevast elustava vihmana. Ta võib olla märkamatu ja nähtamatu. Ta ühendab kaugusi ja on teeks. Ta on pehme aga samas tugev. Pehme veenire võib uuristada kõvemagi kivi. Vesi võib meid neelata. Vees on peidus nii elu kui surm. Jumala Sõna läbi on ristimisvesi "eluvesi".
KEDA RISTIDA?	Piibli sõnul on ristimine vajalik kõigile. Kõik inimesed on parused ja jäänud ilma Jumala kirkusest. Lihast sündinu on üksnes liha, Vaimust sündinu on vaim, ütleb Piibel. Kuna ristimine nõuab ka kristlikuks eluks vajalikku usku, võib ristida 1. täiskasvanuid (alates 15 eluaastast), kes on endale selgeks teinud ja omaks tunnistanud ristiusu põhitõed. Seetõttu ristitakse täiskasvanu koos konfirmatsiooniga (kinnitamisega-koguduse täieõiguslikuks liikmeks võtmisega), millele eelneb leeriõpetus. 2. lapsi, kelle puhul on tagatud kristlik kasvatus, s.t. vähemalt üks vanematest peab olema konfirmeeritud. Erandina ristitakse ka konfirmeeritud eeskotja või hooldaja vastutusel. Soovitav on, et laps ristitaks võimalikult tema elu esimestel kuudel. Lapse ristimisele toomine ja usuline õpetamine on kristlasest vanema otsene kohustus Jumala ees. Lapse ristimise puhul on soovitav leida ristivanemad (vaderid). Vaderiteks saavad olla kiriku täieõiguslikud liikmed. Vaderite kohustuseks on kaasa aidata lapse kristlikule kasvatamisele.
KES RISTIB?	Ristimist toimetab kirik. Reeglina ristib koguduse õpetaja. Tema volitusel võib seda teha mõni teine vaimulik või kiriku liige. Surmaohu korral on igal kristlasel õigus viia läbi nn. hädaristimine. Hädaristimisest tuleb koheselt teatada õpetajale, kes kinnitab hädaristimise vastavalt kiriku korrale.
KUS JA KUIDAS RISTIDA?	· Üldreeglina ristitakse kirikus või kabelis. Võimalik on ristida ka kodus või looduses. · Ristida võib pühapäevasel jumalateenistusel või erilisel ristimisjumalateenistusel. Kuna ristimine on vastuvõtmine kiriku osadusse, on jumalateenistus selleks eriti sobiv koht. · Ristida võib individuaalsel ristimistalitusel.
RISTIMISSOOVI PUHUL	võta ühendust kohaliku koguduse õpetajaga või kiriku kantseleiga. Lapse ristimisel võta kaasa sünnitunnistus, et ristitava isikuandmed saaks koheselt kirja panna. Küsi julgesti kõike, mis puudutab ristimist, ristimise korda, tähendust ja usku, mida ta väljendab. Soov ristida, on Piibli põhjal alati ka Jumala enda kutse. Seda ei või lükata tagasi, sest see väljendab Tema armastust.

KONFIRMATSIOON (LEER)

KONFIRMATSIOON (LEER)	Kristlikus maailmas peetakse leeri üheks kõige tähtsamaks ja pidulikumaks sündmuseks inimese elus. Näiteks naabermaal Soomes käib leeris ligi 100% elanikkonnast. Leeriga loetakse inimene vaimselt täiskasvanuks: ta tunnistab avalikult omaks ristiusu eetilised ja maailmavaatelised põhimõtted ning kohustub nende järgi elama. See annab ühiskonnale aluse inimest usaldada. Konfirmeeritu ise saab selge lähtepunkti oma suhetes Jumala ja inimestega. Leeri peamiseks osaks on konfirmatsioon (leeriõnnistamine).
MIDA LEER TÄHENDAB?	Konfirmatsiooniga võetakse lapsena ristitu täieõiguslikuks kiriku liikmeks. Kui täiskasvanu ei ole veel ristitud, ristitakse ta koos konfirmatsiooniga. Sõna confirmare (lad.k.) tähendab kinnitama. Vastavas talituses kinnitab konfirmeeritav, et ta tunnistab omaks kristliku usutunnistuse. Vaimulik, kontrollinud inimese usulisi teadmisi, kinnitab omakorda tema kuulumise kiriku liikmeskonda. "Sest südamega usutakse õiguseks, ent suuga tunnistatakse päästeks", ütleb Piibel (Rm.10:10) Konfirmatsioon eeldab õpetust (leer = sks. lehren - õpetama). See tuleneb Jeesuse antud misjonikäsust: "Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teid käskinud" (Mt. 28:19, 20)
MIDA LEERIS ÕPITAKSE?	Leeriõpetus peab hõlmama vähemalt katekismuse viit peatükki (s.o. kümme käsku, usutunnistus, Meie Isa palve, seletus ristimise ja armulaua kohta), piiblilugusid (eriti Jeesuse elu), jumalateenistuse korda, tähtsamaid kirikukaule ja kiriku korraldust. Leeriõpetust antakse reeglina leerikursustel. (Leerikursustel käsitletakse tavaliselt ka usu maailmavaatelist külge, kirikulugu, praktilisi eetilisi probleeme, kohaliku koguduse elu jms.) Erandkorras võib kokkuleppel vaimulikuga omandada leeriõpetuse iseseisvalt, vastava kirjanduse abil.
MIDA LEER ANNAB?	Konfirmatsioonis saab ristitu täieliku usuosaduse kiriku kui Kristuse Ihuga ning seeläbi ka Püha Vaimu ande, et olla sõna ja teoga Kristuse tunnistaja. Konfirmatsiooniga antakse kiriku liikmele nii vaimulikud kui organisatsioonilised õigused ja kohustused. Nendeks on: · Õigus osa saada pihist ja armulauast. · Õigus ja kohustus oma abielu laulatada. · Õigus ja kohustus oma lapsed ristida. · Õigus olla ristivanemaks teiste laste ristimisel. · Kohustus kord aastas tasuda koguduse liikmemaks. · Õigus valida ja olla valitud kiriku organitesse. · Õigus saada kristlikku matust. · Tõotus koos võidutseva kirikuga saada osa igavesest elust. Konfirmatsiooni kaudu saad Sa suure eesõiguse ja vastutuse. Juhul, kui konfirmeeritu endale võetud kohustusi ei täida, võib kirik edaspidi piirata ka tema õigusi. Koguduses aktiivselt osaledes leiad aga tuge ja jõudu kristlikuks eluks.
MILLAL TULLA LEERI?	Leeri ja konfirmatsiooni õige aeg on 15. - 21. eluaasta vahel. Kui lapsena ristitu kuni 21. eluaasta lõpuni ei ole lasknud ennast konfirmeerida, siis langeb ta koguduseliikmete nimekirjast välja. Koguduse liikmeks saab ta uuesti konfirmatsiooniga. Alates 15. eluaastast on sobiv leeri ja konfirmatsioonile tulla ka neil, kes veel ristitud ei ole, et siis ühtaegu ristitud saada. Vanuselist ülempiiri konfirmat-sioonil ei ole. Nii võid Sa alati selle sooviga julgesti tulla leerikursusele või õpetaja jutule.
KES NING MILLISE KIRIKU JA KOGUDUSE LIIKMEKS KONFIRMEERIB?	Leeriõpetust korraldab, konfirmeerib ja kiriku liikmeks võtab vastu kirikuõpetaja (preester) või piiskop. Õpetaja on ühtlasi kirikuliikme vaimulik nõuandja ja tugi, kelle poole võib alati kõigis küsimustes pöörduda. Konfirmeeritu isikuandmed pannakse kirja kohalikus koguduses, kus peetakse ka tema liikmearvestust ja perekonnakirja. Seega on leeris käinu ka koguduse liige. Koguduse liige on üldkiriku (Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku) liige.

LAULATUS

LAULATUS. (KRISTLIK ABIELU)	JUMAL LÕI INIMESE MEHEKS JA NAISEKS. ABIELU RAJAJA ON JUMAL. NIISAMA SALADUSLIK JA PÜHA KUI ELU ON KA ABIELU. ABIELU ON JUMALA KINGITUS ABIELLUJAILE. SEEPÄRAST ON ABIELU ALATI KA USU JA USALDUSE KÜSIMUS. USALDADA TULEB TEINETEIST, SEST ABIELU ON MÕISTUSE, TUNNETE JA TAHTE TERVIKLIK ÜMBERKUJUNDAMINE OSADUSES TEISEGA. USALDADA TULEB JUMALAT, SEST ABIELU ON JUMALA TAHTE TEOSTAMINE PERESUHETES. JUMALA PLAANI JÄRGI RAJATUD ABIELU ALGAB LAULATUSEGA.
MIS ON LAULATUS?	Laulatus on kristliku abielulepingu sõlmimine ja abielu algus. Abielulepinguga annavad mees ja naine teineteisele üle ainuõiguse toetada ja teenida teineteist, elada korrastatud seksuaalelu, sünnitada ja kasvatada järglasi ning teha seeläbi kõik ühiseks heaoluks ja õnneks. Lisaks on laulatus Jumala õnnistuse ja abi palumine abiellunuile abielutõotuse täitmiseks. Laulatus on vastastikku jagatava ja vastu võetava abielusideme - abieluliidu - õiguslik kinnitamine kiriku poolt.
MILLISED ON LAULATUSE EELTINGIMUSED?	· Mõlemad abiellujad peavad olema ristitud ja konfirmeeritud (erinevate usutunnistuste puhul otsustab laulatamise kirikuseaduste alusel õpetaja). · Abiellujad peavad olema õigusvõimelised (ei või olla kehtivaid abielutakistusi) ja ka riiklikult oma abielu registreerima. · Abiellujatel peab olema tahe kehtivaks abieluks. (Üksnes registreeritud abielu ei ole kiriklikult kehtiv) · Mõlema poole vallalisus. Abiellumissoovist tuleb õpetajale teatada aegsasti (soovitavalt vähemalt kuu) enne laulatust. Õpetajaga räägitakse läbi kõik abielu ja laulatust puudutavad küsimused. Seoses sellega või iseseisvalt võib anda abielulubaduse (nn. kihlus). Laulatuse eel peab olema piisavalt aega teineteise tundmaõppimiseks. Kiriku liikmete vaheline abielu kuulub laulatamisele. Seda ka juhul, kui ollakse eelnevalt juba koos elanud.
MILLISED ON LAULATUSE KOHUSTUSED?	I. Abielu eluaegsus. Tõotatakse teineteist austada, armastada ja olla teineteisele truu elu lõpuni - "kuni Jumal teid lahutab ajaliku surma läbi". Kristlik abielu välistab teised sama liiki sidemed ja on kaitstud käsuga: ära riku abielu. II. Abielu rajamine ennastsalgavale armastusele ja Kristuse eeskujule - see tähendab teineteisemõistmisele, teenimisele, andestusele, meeleparandusele. Need on abielu püsivuse ja õnne põhitingimused, millest tõotatakse kinni pidada nii headel kui halbadel päevadel. Kuna abielulepingu sisu on määratud Jumala sõna poolt, tuleneb sellest ka vastutus Jumala ees.
KES JA KUS LAULATAB?	Õigus laulatada on kirikuõpetajal. Laulatatakse üldjuhul kirikus, traditsiooniliselt kodukohas ja oma vaimuliku poolt. Erandina võib laulatus toimuda ka mõnes teises väärikas kohas ja abiellujate nõusolekul mõne teise õpetaja poolt mõnes teises kirikus. Kui abiellujad on erinevatest kogudustest, siis otsustatakse, kumma abielupoole koguduse liikmeks perekond jääb. Soovitatav on, et perekond jääks kogudusse, mis elukohale lähemal. Sellesse kogudusse tuuakse üle teise abielupoole andmed ja peetakse perekonnakirja ja liikmearvestust.
KUIDAS LAULATATAKSE?	Laulatus toimub kirikus kehtestatud korra kohaselt, millega saab eelnevalt tutvuda. Võimaluse korral arvestatakse laulatusel abiellujate soove - näiteks laulude ja muusika osas. Laulatada võib pidulikult, paljude külaliste osavõtul või ka eraviisiliselt. Laulatusel pannakse sõrme sõrmused kristliku abielu tunnusena ning antakse laulatustunnistus. Kristliku abielu sõlmimine laulatuse läbi annab abiellunuile osasamise Jumala plaanist ja seega ka Jumala abi ja õnnistuse ühise õnne saavutamiseks - sedavõrd, kui tahetakse jääda laulatuses antud tõotuste juurde. Nii on kristlik abielu killuke paradiisi maa peal. Kui kavatsed abielluda, kaalutle, aruta läbi ning otsusta, milline peaks olema teie abielu. Kristlane ei tohiks leppida vähemaga kui Jumala tahtele vastava abieluga.

MATUS

MIS MATUS ON?	Kristlik matus on : 1. Eestpalve surnu eest. Kirik koos leinajatega palvetab lahkunu hingeõndsuse ja rahu pärast ning usaldab ta nõnda Jumala armu hoolde. 2. Austus ja tänu. Omaksed ja kogudus tänavad Jumalat lahkunu ja tema elu eest ning avaldavad nõnda kõige suuremat mõeldavat austust lahkunule - Jumala kätetööle ja kingitusele. 3. Lohutus. Matus on Jumala hea tahte ja päästesõnumi kuulutamine surma tõsiduses ja traagilisuses. Kristlik matus pole niivõrd kurb, kuivõrd lootustäratav ja võitu tõotav talitus.
KELLELE MATUS ON?	Kiriklikule matusele on õigus igal ristitul inimesel (kui ta pole kirikust välja astunud või välja heidetud). Tema surma puhul tuleb kiriklikku matust pidada surnu sooviks ka siis, kui ta pole seda sõnaselgelt palunud. Seepärast lasub lähedastel ülesanne teda kiriklikult matta. Kiriklikult võidakse matta ka väikelapsi, keda vanemad soovisid ristida, kuid kes enne ristimist surid, samuti ristimiseks valmistunud, kuid ootamatult surnud täiskasvanuid. Kõigi erandjuhtude üle otsustab kirikuõpetaja. Õpetajal on kirikuseaduse alusel õigus loobuda kirikutalitusest, kui täisealine leeris käinud kirikuliige pole täitnud oma kohustusi koguduse ees. Matuse puhul seda tavaliselt ei rakendata.Kiriklikult ei maeta avalikke ususalgajaid. Kristlikus maailmas, kuhu me kuulume, on kiriklik matus üldreegliks. Omaste kohus on kaasa aidata lahkunu väärikale muldasängitamisele.
KES MATUST TOIMETAB ?	Kiriklikku matmist tometab kirik. Matuse korraldajatel tuleks nii ruttu kui võimalik minna kohaliku kiriku kantseleisse, et leppida kokku matuse ajas, samuti registreerida andmed surma kohta. Selleks palume kaasa võtta surmatunnistus. Kantseleist saab ka matusetalitusel kasutatavad laululehed. Vajadusel aidatakse ja toetatakse seal muulgi moel. Matusetalituse peab üldreeglina kirikuõpetaja või tema poolt volitatud täieõiguslik koguduseliige.
KUS MATUST TOIMETATAKSE?	· Matusetalitusele võib eelneda KIRSTUPANEKU talitus kodus või kabelis · Matusetalituse lahutamatu osa on tavaliselt lahkunu ÄRASAATMINE kirikust, kabelist, matusemajast või kodust. Kui vähegi võimalik, soovitame ärasaatmist korraldada kirikus. Kirik on püha paik ka viimseks austuseks ja hüvastijätuks, kirikus on võimalus kasutada orelimuusikat ja lüüa hingekella. · MULDAPANEK (vahel ka ärasaatmine) toimub üldreeglina haual. (Mõnes paigas pannakse muld juba kirikus ja haual loetakse vaid palve). · Kiriklik matus on lubatud ja võib toimuda ka krematooriumis, kui surnu põletamine ei lähtu alustelt, mis on vastuolus kristliku usuõpetusega.
SOOVITUSED MATUSELISTELE?	· Kiriklikul matusel tuleks hauale asetada rist - kas lihtne puust rist või nimetahvlil ehk hauakivil olev rist. · Leinalintidele (pärjal või kimbul) on kohane hüvastijätu salm valida Pühakirjast. · Talituse ajal peaksid matusel osalejad püüdma ühislaule kaasa laulda. · Võimalust mööda peaksid matuselised olema riietatud tagasihoidlikumalt.
PÄRAST MATUST.	Matuse järel teatatakse tavaliselt kirikus jumalateenistusel inimese surmast ja võetakse ta koos leinajatega eespalvesse - nn. hingepalvesse. (Pärnus mälestame igal pühapäeval nädala sees maetuid). Vana tava kohaselt võib eraldi hingepalvet teha veel 40 päeva möödumisel surmast. Kirik kutsub omakseid ja lähedasi lahkunut kiriklikult mälestama ka edaspidi, sõltumata möödunud ajast: olgu lahkunu sünni- või surmapäeval, vastavatel kirikupühadel nagu surnuaiapüha ja surnute mälestuspüha. Kirik usub ja õpetab kristlastevahelist surma võitvat osadust. Ta kutsub leinajaid üles leidma osadust ja rahu Issandas Jeesuses Kristuses. Jeesus ütleb: "Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb."

PÜHITSEMINE