Keila kiriku ajalugu

Keila kirik on Harjumaa suurim keskaegne maakirik, mida hakati ehitama tõenäoliselt kohe pärast Põhja-Eesti allutamist Taani kuningale. Kiriku algusaegade kohta andmed puuduvad, kuid 1280.a paiku valmis "Keila mäel" avar nelinurkne kabel, mis moodustab praeguse kiriku kooriruumi. Võimalik, et juba sellest perioodist pärinevad kooriruumi seintel avastatud maalingute ketked.

Pikihoone jäi esialgu ehitamata ning valmis arvatavasti 14. sajandi esimesel poolel. Dominiiklaste ordu mõjul oli pikihoone lihtne, võlvimata kastilaadne ehitis. Põhjaseinas aknad puudusid. Ainus ukseava oli lääneseinas, ukse raidkiviraamistus järgib Tallinna Toomkiriku eeskujusid.

Portaali kohal ilmestas fassaadi nelinurkne konsooltorn, mis on praeguse torni sees osaliselt säilinud.

Kuni 1452.a allus Keila kirik Tallinna Toomkirikule, sealt edasi aga Toompea komtuurkonnale. Alluvusvahekorra muutus tõi kaasa suured ümberehitused 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi alguses. Töid juhtisid kiviraidur Peter ja müürimeister Merten Tallinnast.

Esimesena ehitati massiivne läänetorn. Koorile lisati kolmekülgne lõpmik, koor võlviti uuesti ning ehitati kivist altarilaud. 1480.a ehitati lõunaportaal. 1489.a võlviti kirik kahelööviliseks, mis on küllaltki harvaesinev ruumilahendus Eestis kirikutes.

Sellest ajast pärinevad ka viited esimesele orelile Keila kirikus. Imekombel säilinud arveraamatus aastaist 1472-1553 on 1482.a sissekanne, et orelimeister Oly'le on makstud 44 ½ marka tehtud tööde eest. Arveraamat sisaldab ka kiriku varaloendeid, millest järeldub, et Keila kirik tol ajal väga rikas. Kirikus oli neli altarit; peaaltaril oli Jumalaema kuju Jeesuslapsega, neil olid sametist rüüd seljas ja kuldkroonid peas. Kirikul oli ka väike kolmest liturgilisest raamatust koosnev raamatukogu.

Keila kirik hävis Liivi sõjas 1558.a ja ta sisutus rööviti. Kirik taastati 1596. aastaks.

Tänase kiriku sisustus pärineb ajast peale Liivi sõda. Kirikulise tähelepanu köidab suur renessanssaltar, mis pärineb tallinlase Tobias Heintze töökojast. Altari kinkisid Saku ja Sausti mõisnikud Bernhard von Scharenberg ja Anna von Rosen 1632.a. Kantsel pärineb samuti T. Heintze töökojast ning valmis 1632; kantsli kinksid Klooga mõisnikud von Klugenid.

Kooriruumi seinal ripub ainulaadne maal "Jaakobi unenägu", mis on 17. sajandil hukkunud õpetaja Moriani mälestuspilt, mida on kasutatud õppevahendina katekismusetundides. Praost Antonius Heidrich kirjutas pildi juurde ka õpperaamatu, mis kahjuks trükis ei ilmunud.

Kirikus on huvitav kogu kroonlühtreid, neist kõige põnevam ripub kantsli ees. Lühtril on saksakeelne pealiskiri: "Anno 1659. Kui tallinlane Anthonius Heidrich siin preester oli, pidi Kohna Iahn tema poolt kogemata tapetud Lambapeh Ivrri pärast selle kroonlühtri siia Keila või Mihkli kirikusse andma Jumala auks ja tapetule mälestuseks."

1839.a telliti Saksamaalt Ludwigsburgist Walckeri töökojast kirikule uus orel, mis paigutati kirikusse 1843.a. Orel oli esimene Kegellade süsteemi orel väljaspool Saksamaad. Tõenäoliselt 1914.a ehitas August Terkmann oreli ümber; orel sai poole suurem ja paigutati algselt kohalt põhjarõdult praegusele läänerõdule. 1997.a võeti ette oreli põhjalik remont, mille jaoks annetasid raha Keila valitsusasutused, ettevõtted ja eraisikud.

Kirik sai praeguse väliskuju alles 1851.a, mil ehitati lõunaseina pseudogooti stiilis roosaken (autor on tallinlane J. G. Exner, vitraaz on taastatud 1991.a) ning torn kaunistati kaaremotiividega ning evangelistide sümbolitega. Peaportaal raamistati sammastega ja nende kohale paigutati tiivulised keerubid ning Püha Vaimu sümbol, taevast laskuv tuli. Kiriku sees lõppesid ümberehitused 1939.a, mil ehitati ka tänaseni töötav õhkküttesüsteem.

Kirikuaias köidavad tähelepanu 17. sajandi talupoegade rõngasristid. Algsel kohal paikneb neist neli, kaks on paigutatud kiriku eeskotta. Rõngasristid on tunnistajad rootsiaegsete talupoegade heast elujärjest. Võrdluseks: ajast peale Põhjasõda ei ole kirikuaias säilinud ühtegi hauatähist, alles 19. sajandi teisest veerandist hakkavad ilmuma suured paekivist talupojaristid.

Kirikuaias on mitu hauakabelit, mis on ehitatud pärast 1772.a, mil keelati kirkutesse matmine. Kõige suurejoonelisem on Vääna mõisnike von Stackelbergide kreeka templi eeskujul rajatud kabel.

Kirikuaeda on maetud mitmed Eesti kultuuriloole olulised inimesed. Kirjandustegelane Otto Reinhold von Holtz (1757-1828); tõlkis 1816.a talurahvaseadused eesti keelde, avaldanud mitmeid õpetuslikke juturaamatuid. Eesti dirigent ja helilooja Otto Hermann (1878-1933), 1906-08 oli "Estonia" teatri muusikajuht. Carl Friedrich von Rehbinder, asutas 1820.a Saku õlletehase.

1906-21 oli Keila kirikuõpetajaks Jakob Kukk, kes 1919.a valiti esimese eestlasena Eestimaa piiskopiks.