home Home
contact Kontakt
eesti Eesti
ENG English
SWE Swedish
GER German
FIN Finnish
FRA Francaise
RUS Russian
church


Miks rännata üksi?

Esileht Töötegijad Palved Kirikust Katariina?! Galerii Lingid Kontakt Kalender

Järgnevalt kokkuvõte Illimar Toometi (Muhu koguduse õpetaja aastatel 1993 - 2000) diplomitööst

EELK MUHU KOGUDUS AASTATEL 1940-1994.
Töö kogumahus saab endale siit,Winzipiga pakitud MS Word 95 fail, suurus ~92 kb.

Kuni aastani 1940 

Teisele Maailmasõjale eelnevat perioodi iseloomustab mure koguduse hoonete pärast. Aastatel 1929 kuni 1938 uuendati üle poole kiriku katusest ja korrastati muid hooneid. Pärast Eesti Vabariigi okupeerimist sattus kirik võimudepoolse tugeva surve alla. Juba 1940. aastal võõrandati enamus kogudusele kuuluvast maast, samuti sunniti kogudust lahkuma pastoraadihoonest.

1940-ndad 

Erinevalt Konrad Veemi poolt koostatud raamatus “Eesti vaba rahvakirik” väidetust koguduse õpetajat Johannes Paesalut ei küüditatud vaid mobiliseeriti 1941. a. Nõukogude armeesse.

3. septembril 1941. a. süttis kiriku torn ja katus sõjatules. Katuse süütas Saksa lennukilt tulistatud leekkuulid, millega taheti hävitada kiriku tornis asetsenud tulejuhtimispunkt. Tulekahjust hoolimata enamus kiriku sisustusest siiski säilis, seda tänu kohalike inimeste pingutustele tulekahju kustutamiseks. 

Saksa okupatsiooni ajal taastas kogudus kolmandiku kiriku katusest. Ühtlasi püüti korrastada sõjas kannatada saanud teisi hooneid. Koguduse juhiks sellel perioodil oli Muhus elav köster Eduard Viik. 1940-ndate aastate Muhu kogudust iseloomustab sage palvetundide pidamine külades koguduse köstri poolt. Aastatel 1941 kuni 1944 toimus 200 palvetundi, aastatel 1945-1950 aga 238 palvetundi. Seega ei takistanud Nõukogude võimu naasmine kuigivõrd nende pidamist. 

Eesti taasokupeerimine Nõukogude armee poolt 1944. aastal tühistas hetkega kõik kiriku katuse taastamiseks kogutud säästud. Kogudust kohustati võõrandatud hoonete eest tasuma kindlustusmakseid. 1950. aastal keelustati kiriku taastamistööd ja ka kiriku kasutamine jumalateenistusteks üldse. Ligi 40-ks aastaks sai koguduse “kirikuks” väike ruum köstrielamus.

1950-1980-ndate lõpp

1950. aastal asus kogudust teenima õpetaja Oskar Leis, kes elas tollal Saaremaa Jaani kiriku juures. Oma 24-aastase Muhu koguduse õpetaja staazhi jooksul suutis ta korraldada köstrielamu korduvat korrastamist. Koguduse sulgemise kartuses ühendati 1950-ndal aastal ajutiselt Muhu Katariina ja Saaremaa Jaani kogudus.

1960-ndate aastaid iseloomustab kasvav surve võimuorganite poolt. Ilmalike tavandikommete nagu nimeandmine, abielu registreerimine ja ilmalike matuste propageerimine viis kiriklike talituste arvu drastilise languseni: ristimisi oli 1960-ndatel 13 (1950-ndatel 73), leeritamisi 2 (77), laulatusi 1 (20) ja matuseid 86 (105). Seda soodustas ka kasvav linnastumine. Erinevalt teistest Saaremaa kogudustest keelustati Muhus nädalasisestel päevadel päevasel ajal toimuvate jumalateenistust pidamine.

1970-ndaid ja 1980-ndaid aastaid võib nimetada “vaikseteks aastateks”. Ühiskondlik paigalseis mõjutas ka kirikut. Koguduse õpetaja elas kümnete kilomeetrite kaugusel ning pidas Muhus jumalateenistusi kas laupäeviti või igal kolmandal pühapäeval.

1980-ndate lõpp

1980-ndate lõpp tõi endaga kaasa tormilised muutused. Kiriklike talituste arv kasvas kõigis Eestimaa kogudustes. Muhus oli kasv 4-5 kordne. Mart Salumäe julgel ettepanekul alustada jumalateenistusi kirikus ilma ametivõimude loata oli selles suur osa.

1990-ndad

20. sajandi viimasel kümnendil sai kogudus jälle vabalt praktiseerida aastakümneid keelatud tegevusi: laste-, noorte- ja diakooniatööd. Head tuge saadi sõprussuhetest Uusikaupunki (Soome) kogudusega.

Arvulised näitajad aastatel 1940-1994

Aastatel 1940-1987 vähenes koguduse liikmete arv mitmekordselt: 346-lt 48-le. Vaid 1955. aastal toimus ajutine kasv Siberisse küüditatute kojunaasmise tõttu. Otsustavalt hakkas liikmearv kasvama 1988. aastal, kasvades 6 aastaga ligi kahekordseks. Ristimiste arv oli suurim sõja ajal ja vahetult pärast seda, eriti märgatavalt langes see pärast 1959. aastat. Sama puudutab ka laulatusi. Pärast 1971. aastat toimus laulatustes 27-aastane paus. Matuste arv on vaadeldaval perioodil nii kõikuv, et sellest on raske teha mingeid järeldusi.

Kiriku taastamine

1991. aastal alustati Rootsis Växjö piiskopkonnas korjandusi Muhu kiriku taastamiseks. Nelja aasta jooksul korjati Rudolf Schmuuli eestvedamisel üle 1 300 000 Rootsi krooni. Kirik taaspühitseti 22. mail 1994. a.

 
 
 

church

Jumalateenistused:
Jumalateenistused toimuvad igal pühapäeval algusega kell 10:00
(kui ei ole teatatud teisiti)

 
 Pane tähele!
Koguduse täieõiguslikuks liikmeks loetakse:
Koguduse täieõiguslikuks liikmeks loetakse ristitud ja konfirmeeritud koguduse liiget, kes on käinud möödunud aasta jooksul vähemalt korra armulaual ja on tasunud oma liikmeannetuse.
Loe edasi...