Auf Deutch In English

     Tornitipust leitud vasktoru.

TARTU PEETRI KIRIKU TORNI  RENOVEERIMINE

Alates 2007. aastast oli Peetri kogudus võtnud tõsiselt kavasse kirikutorni remontimise. Koguduseliikmete annetustega ja üleskutsete teel korjatud raha eest muretseti katusekonstruktsiooni ekspertiis - muinsuskaitse eritingimuste projekti koostamiseks, arhitektuurne eskiisprojekt ja muud vajalikud eelprojektid. Summad, mis nende paberite hankimiseks kulutati, olid märkimisväärsed. Ehitusprojekt oli aga ikka veel puudu, rääkimata tegelikuks ehitustööks vajaminevast rahast. See, et torni taastamistööd ka tõesti alata saaksid, tundus kolme  aasta möödumise järel üsna utoopiline. Selle aja jooksul oli alanud juba ka kiriku peasaali kohal oleva katuse lekkimine. Hoog ja vaimustus hakkasid raugema.
Koguduse õpetaja uuris toetuse saamise ja rahastamise võimalusi ning pöördus abiotsingutel erinevate fondide, riigistruktuuride ja ka Tartu linnavalitsuse poole. Tulemuseta.

2010. aasta jõulupühade järel arutlesid koguduse õpetaja ja koguduseliige Tiit Veeber kiriku olukorra üle. Hr. Veeber lubas kiriku torni taastamisele ja katuse väljavahetamisele oma õla alla panna. Ta arvas, et nende tööde tegemiseks on tarvis 5 miljonit Eesti krooni ja see summa oli tal kiriku heaks võimalik anda. Löödi käed, esitati plaan koguduse nõukogule ning asjale anti ametlik käik.

Kevadel 2011 hangiti kõik vajalikud projektid ning kooskõlastused. Arved tasus Hr. Tiit Veeber ja tema ettevõte AS Giga.

2011. aasta 1. juunil asuti püstitama tellinguid. Tartu Peetri kiriku tornide, kiriku katuse  ja peafassaadi remont algas.
Tööde esimene etapi lõpetamine oli planeeritud advendiaja alguseks 2011. aastal. Jõuludeks 2011 oli plaanijärgselt taastatud ja paigatud kogu peafassaadi purunenud ja väljapudenenud tellismüüritis, restaureeritud kiriku peauks, roosaken ja kõik fassaadi aknaavad, asendatud peatorni kiivrikate vaskplekiga, kullatud tornirist.

Samaaegselt tellingutelt tehtavaga alustati kiriku ümbrusest lagunevate garaazide ja eraldusaedade lammutamist, et  laiendada  parkimisala. Jõuludeks 2011 oli võimalik kiriku juurde parkida juba 60 sõidukit.
Tellingud püstitati ka kiriku edela- ja loodenurga tornide kiivirikatete vahetamiseks. Võeti maha nurgatornide ristid ja need pandi kullatutena tagasi 2012. aasta talvel.
2012. aasta jaanuarist märtsini soojustati AS Giga töömeeste poolt kogu kiriku lagi. Märtsis 2012 alustati kiriku katuse lahtivõtmist, kindlustati sarikate pehkinud osad ja aprillis vahetati välja läbipehkinud ferm, mis kandis kiriku kirdenurka. Nurk oli vajunud juba üle 10 cm. Kiriku sisemusse püstitati telling, avati laenurk ja fermi toestamiseks ehitati spetsiaalne raudkonstruktsioon, mille abil tõsteti sentimeetri haaval laenurk oma õigele kõrgusele tagasi. Kui neid töid poleks ette võetud võinuks juba 2012. aastal nimetatud nurk sisse variseda.

27. aprillil 2012 suri raske haiguse tagajärjel kiriku heategija Tiit Veeber, kes kogu ettevõtmise rahastamist organiseeris. Ta jättis kogudusele lubaduse, et ettevõetud tööd viiakse lõpule, ka peale tema maist surma.

Kevadel 2012 lõpetati uue laudise panek pikihoone katusele ja suve lõpuks oli katus kuni idakülje tonideni vaskplekiga kaetud. Suve kestel parandati kõik kiriku karniisikaunistused ja idaviilu tornikese tellistest laotud osa. Sügisel 2012 ehitati kirde- ja edelatornide ümber tellingud  ning võeti maha tornide ristid. Seejärel tööd peatusid. Neid sai jätkata alles siis, kui ristid oma kohtadele tagasi asetati. Jõuludeks 2012 olid tornide ristid kullatud ja taas paika asetatud. Aastavahetuse külm peatas mõneks nädalaks töö. 2013. aasta alguses tööd jätkusid ja kevade saabudes oli kiriku väline ilu taastatud.
Tiit Veeberi 1. surma-aastapäeval 27.IV 2013 andis tema poeg Janek Veeber kogudusele tehtud töö üle.
Kiriku fassaadi, katuse ja tornide kordategemiseks ning uue tornikella muretsemiseks kulus ametlikult 10,2 miljonit Eesti krooni (summa sees ei ole paljusid arvestatavaid kulusid, mida Tiit Veeber tegi tööde käigus lisaannetusena ja mille kohta ta ülevaadet ei esitanud).

Peatorni restaureerimise ajal  remonditi ka kõik kirikus asuvad abiruumid. Võeti ette nurgatornide sise- ja välisuste taastamine ja tehti korda kiriku eesruumi lagi. Mais 2012 valmisid muinsuskaitsega kooskõlastatud tööjuhised kiriku siseruumide remondi tarvis. Nüüd on võimalik alustada kiriku peasaali täielikku remonti ja renoveerimist. Kiriku sisetööde remont algab koheselt, kui selleks leitakse rahalised vahendid.

Inimene mõtleb ja loodab, Jumal juhib!

Su töö on see, oh Jeesus Krist, see töö, mis meie käes.
Ja et see Sinu töö on tõest, siis nurja ta ei läe
. (KLPR 247) 

Armsad  inimesed! Rahalised annetused kiriku kordategemise heaks on oodatud ja  teretulnud!

Raha ülekannet on võimalik teha EELK Tartu Peetri koguduse arveldusarvele SEB pangas. 
A/a  10220076986012
Märgusõna KIRIKU REMONT. 

Õnnistagu Jumal lahkeid annetajakäsi! 

 KIRIKU JA TORNI  EHITAMISE LUGU

Iseseisvunud eesti linnakogudus ehitas Tartu Peetri kiriku aastatel 1882-1884. Kirik ehitati Peterburi Arhitektide Seltsis korraldatud konkursi võitnud V. Schröderi projekti (1880) järgi, aga veidi muudetud kujul. V. Schröder oli tollal üks juhtivamaid arhitekte Venemaal. 

Neogooti stiilis punastest tellistest kiriku ehituskulud olid umbes 110 000 kuldrubla, mis suures osas koguti kokku annetustega. 

Kirikut ilmestab suur tugev neljakandiline torn sellega liituvate trepikodade ja abiruumidega. Iga nelja kiriku nurga pealt viivad trepid üles koori peale ja rõdudele.

Lisaks kaunistavad veel hoonet nurgatornikesed  ja pikiseinte dekoratiivsed tugipiilarid. 

Tornid püstitati kirikule alles 19 aastat pärast kirikuhoone valmimist. Põhjuseks rahapuudus.

Tornide püstitamise maksumuseks arvestati 13.000 rbl.

Tornide ehitamise heaks korraldati 15. septembril 1902, kiriku nurgakivi pühitsemise mälestuspäeval, “näitemüük”.

 

Koguduse esimene õpetaja Wilhelm Gottfried Eisenschmidt on kirjutanud:

Osavõtmine näitemüügist oli nii suur, et osavõtjad vaevalt suurte  näiteruumidesse ära mahtusivad. Selle järele oli siis ka tagajärg. Kui arvud kokkuseati, leiti suureks rõõmuks, et näitemüügi siisetulek tornide ehitamise hääks 3254 rubla ja 38 kop. oli. Sellega oli ehitamise nõule kindel põhi alla pandud.” 

Liivimaa konsistoorium toetas koguduse ettevõtmist ja Peetri kiriku tornide ehitamiseks eraldati 5000.-  rbl. Selle raha eest muretseti Ilmatsalu tellisekojast tornide jaoks vajaminevad tellised.

Tornide ehitajaks kutsuti seesama meister G. Beermann, kes juba Peetri kiriku ehitamisel oma osavust ja asjatundlikkust oli üles näidanud. Torni ülaosa ja kiivri arhitekt oli G. Hellat.

Jätkuvate rohkete annetuste ja toetajate abil valmisid tornid 1903. aastal. Tornide teraskonstruktsioonid valmistas Putilovi tehas St. Peterburgis. Saksamaalt Bodenemi linnast tellitud tornikell näitab aega ka tänastele kirikulistele. 

Tartu Peetri kiriku nõukogu 1903. aasta aruandest on veel  lugeda: “Ja tõesti see tornide ehitamine on näidanud, mis meie kogudus teha suudab, kui ta oma jõudu kokku võtab, kui ta midagi täiesti tahab”

Koguduse tõeline suutlikkus pandi aga juba mõnekümne aasta pärast proovile.

1941 ja 1944 aasta lahingutegevuste käigus tabas Peetri kirikut tugev pommirahe.
Sõjatules tugevasti  kahjustatud  kiriku hoone korrastamine vajas palju vaimujõudu, abikäsi ja raha. 

1947. aastal koguti korjanduslehtedega koguduse liikmete hulgas 16 298 rubla, millega parandati  juba samal aastal kiriku peatorni sõrestiku.  Sõjajärgsel perioodil suudeti kõrvaldada üksnes suuremad kahjustused. Kiriku tornide ja lekkiva katuse lappimine on kestnud kogu järgnevate aastakümnete jooksul.
Torni tegelik taastamine jäi ootama käesolevat ajastut.