Kinnitatud EELK Vigala Maarja koguduse

nõukogu 26.mai 2013.a. otsusega


EELK VIGALA MAARJA koguduse kalmistu kasutamise eeskiri


1. peatükk ÜLDSÄTTED


§ 1. Reguleerimisala

(1) Kalmistu kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab EELK Vigala Maarja koguduse

(edaspidi kogudus) haldamisel oleva kalmistu (edaspidi kalmistu) kasutamise korra. Eeskiri on

kohustuslik kõigile kalmistul viibivatele isikutele ja kalmistu kasutajatele.

(2) Kalmistu rajamisel, haldamisel ja kasutamisel juhindutakse Eesti Vabariigi seadustest, Vigala

valla ning muudest õigustloovatest aktidest ja käesolevast eeskirjast.


§ 2. Mõisted

Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) kalmistu – inimese surnukeha või surnud inimese säilmete (edaspidi nimetatud surnu)

matmiseks ja mälestamiseks ettenähtud ning vajalike ehitistega maa-ala;

2) hauaplats - kalmistul asuv maa-ala ühe või mitme surnu matmiseks kirstus või tuhaurnis;

3) hauakoht - koht hauaplatsil kirstu või urni matmiseks;

4) hauarajatis – hauaplatsil paiknev inventar ja hauaplatsi piire või piirdeaaed;

5) hauatähis - ühte või mitut hauakohta tähistav rist, plaat, sammas, kivi või muu tähis.

6) hauaplatsi kasutaja – isik, kellel on hauaplatsi kasutamise õigus hauaplatsi kasutamise lepingu alusel;

7) matja - isik, kes korraldab surnu matmise;

8) omaksed – surnu abikaasa, vanemad, täisealine laps, õde, vend või muu surnu lähedane isik

tulenevalt tema elukorraldusest;

9) kalmistu haldaja – kalmistu kasutamist korraldav kogudus.


§ 3. Kalmistu haldamine

(1) Koguduse maal asuvat kalmistut haldab EELK Vigala Maarja kogudus (edaspidi haldaja).

(2) Haldaja tagab kalmistu kasutamisel kalmistuseaduses sätestatud tingimuste täitmise ja

kalmistu heakorra ning täidab teisi õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.


§ 4. Kalmistu tööaeg

Kalmistu on avatud iga päev.


§ 5. Hauaplatsi kasutamisõiguse tasu

Hauaplatsi kasutamisõiguse tasu, tähtaja ja muud tingimused sätestatakse kasutusõiguse

lepingus.


2. peatükk KALMISTU HEAKORD


§ 6. Kalmistu heakorranõuded

(1) Kalmistul tuleb hoida korda, puhtust ja hauarahu.

(2) Kalmistul on keelatud:

1) kahjustada hooneid, piirdeid, väravaid, veevõtukohti, teid ja haljastust;

2) kahjustada või rikkuda kalme, hauaplatse, -rajatisi ja -tähiseid;

3) raiuda puid ilma raieloata;

4) teostada omavolilist kaevamist;

5) istutada puid ja põõsaid ning rajada hekke kalmistu haldaja kooskõlastuseta;

6) paigutada jäätmeid selleks mitte ette nähtud kohtadesse, tuua kalmistule olmejäätmeid

või risustada kalmistu territooriumi mõnel muul viisil;

7) kasutamisest kõrvaldatud riste mitte asetada komposteeritavate jäätmete hulka;

8) suurendada omavoliliselt hauaplatsi mõõtmeid;

9) paigaldada ja eemaldada hauatähiseid ja -rajatisi kalmistu haldaja kooskõlastuseta;

10) sõita mootorsõidukiga kalmistu haldaja loata;

11) põletada lehti;

12) matta loomi;

13) muu avalikku korda, heakorda ja hauarahu rikkuv tegevus.

(3) Kalmistu haldajal on õigus eemaldada või määrata eemaldamisele kalmistu ilmet häirivad,

sihipärast kasutamist takistavad või ohtlikud rajatised, aiad, puud ja põõsad.


3. peatükk HAUAPLATSI KASUTUSSE ANDMINE


§ 7. Hauaplatsi kasutusse andmise tingimused ja kord

(1) Matmiseks eraldatakse hauaplats kas kirstus või urnis matmiseks.

(2) Matja soovil eraldatakse kas ühe- või mitmekohaline hauaplats.

(3) Hauaplatsi suuruse ja asukoha määrab kalmistu haldaja:

1) ühe hauakohaga platsi suurus on üldjuhul 2,5 x 1,7 m

2) kahe hauakohaga platsi suurus on üldjuhul 2,5 x 2,5 m

3) kolme hauakohaga platsi suurus on üldjuhul 2,5 x 3,5 m

4) nelja hauakohaga platsi suurus on üldjuhul 2,5 x 4,5 m

(4) Kui hauaplatsi eraldamisel ilmneb takistusi (vanad ristid, teed, kõrghaljastus, jne) võib

eraldada platsi, mille suurus erineb käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust.

(5) Vigala kalmistu kaguosas eraldatakse maa-ala vastavalt Kalmistuseaduse §7 lg.4, kus võib

vajadusel matta järgides maetava usuliste ja kultuuriliste tavade eripära. Maa-ala piirid määrab

Vigala Maarja koguduse juhatus.

(6) Hauaplatsi eraldamisel sõlmib matjaga hauaplatsi kasutamise lepingu (edaspidi kasutusleping)

kalmistu haldaja. Kasutuslepingu tingimused ja vormi kinnitab Vigala Maarja koguduse juhatus.

(7) Kasutuslepingusse kantakse hauaplatsi kasutaja andmed, hauaplatsi asukoht ja suurus,

määratakse kindlaks kasutuslepingust tulenevad poolte õigused ja kohustused, lepingu kehtivuse

tähtaeg, selle muutmise, lõpetamise ja kolmandale isikule üleandmise kord, hauaplatsi kujundamise

ja hooldamise nõuded, poolte vastutus ja vaidluste lahendamise kord ning hauaplatsi kasutaja

kinnitus kalmistu kasutamise eeskirja tundmise ja täitmise kohta.


§ 8. Hauaplatsi kasutamise tähtaeg ning selle pikendamise tingimused ja kord

(1) Hauaplatsi kasutusleping sõlmitakse tähtajaga viisteist aastat

(2) Kasutuslepingu tähtaja lõppemisest teavitab kalmistu haldaja hauaplatsi kasutajat kirjalikult

kuus kuud enne lepingu lõppemist. Hauaplatsi, mille kasutusleping on lõppenud, võtab kalmistu

haldaja arvele kui kasutajata hauaplatsi.

(3) Hauaplatsi senisel kasutajal on eesõigus uue kasutuslepingu sõlmimiseks. Uue kasutuslepingu

sõlmimiseks esitab hauaplatsi kasutaja haldajale kirjaliku avalduse vähemalt üks kuu enne

kasutuslepingu tähtaja möödumist. Uue kasutuslepingu sõlmimise avalduse esitamata jätmisel

loetakse kasutusleping lõppenuks ka juhul, kui hauaplatsi kasutaja jätkab hauaplatsi hooldamist.


§ 9. Kasutuslepingu üleandmine ja üleminek

(1) Hauaplatsi kasutaja võib kasutuslepingu kalmistu haldaja nõusolekul üle anda kolmandale

isikule. Üleandmise vormistab kalmistu haldaja kirjalikult.

(2) Hauaplatsi kasutaja surma korral on tema omastel eelisõigus hauaplatsi kasutamiseks ning

kasutuslepingusse astumiseks hauaplatsi kasutaja asemele. Kasutuslepingu vormistab kalmistu

haldaja kirjalikult hauaplatsi kasutaja surmatõendi esitamisel.


§ 10. Kasutuslepingu lõppemine

(1) Kasutusleping lõppeb tähtaja möödumisel, ülesütlemisel või hauaplatsi kasutaja surma korral.

(2) Hauaplatsi kasutaja võib kasutuslepingu erakorraliselt ühepoolselt enne tähtaja lõppu üles öelda,

esitades haldajale kirjalikult kasutuslepingu ülesütlemise avalduse.

(3) Haldajal on õigus kasutusleping erakorraliselt ühepoolselt enne tähtaja lõppu lõpetada esitades

haldajale kirjalikult kasutuslepingu ülesütlemise avalduse, kui hauaplats on tunnistatud hooldamata

hauaplatsiks vastavalt käesolevale eeskirjale.

(4) Hauaplatsi, mille kasutusleping on lõppenud, võtab kalmistu haldaja arvele kui kasutajata

hauaplatsi.


4. peatükk MATMINE


§ 11. Matmise kord

(1) Loa matmiseks annab kalmistu haldaja maetava isiku surmatõendi või surnult sündinud lapse

puhul arstliku surmateatise alusel.

(2) Matmisel tuleb jälgida põlist matmistava, mille kohaselt kirst asetatakse hauda ida-lääne suunas

( maetava pea läänes) ja hauatähis asub haua peatsis.

1) Erisusi matmisel võib lubada käesoleva eeskirja §7 lg.5 alusel eraldatud maa-alal.

(3) Matmine tuleb registreerida kalmistu haldaja juures vähemalt kaks tööpäeva enne matuse

toimumist.

(4) Üldjuhul toimub matmine teisipäevast laupäevani valgel ajal.

(5) Matmisloa väljastamisel teeb kalmistu haldaja kande kalmisturegistrisse ja kalmistuplaanile.

(6) Kirstuga matmisel peab haua sügavus olema vähemalt 1,5 meetrit maapinnast ja kaugus

hauaplatsi piirist 0,2 m.

(7) Urniga matmisel peab matmise sügavus olema vähemalt 1 meeter maapinnast ja kaugus

hauaplatsi piirist 0,5 m. .

(8) Kui haua kaevamisel tuleb välja varem maetu säilmeid, siis tuleb need matta sama haua põhja

kaevatud süvendisse, tervena säilinud kirst jäetakse puutumata.

.(9) Kui haua rajamisel ilmneb ettenägematuid takistusi, võib kalmistu haldaja loal rajada haua ,

mille sügavus või kaugus hauaplatsi piirist erineb käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatust.

(10) Haua kaevamise ja teiste matusega seotud tegevuste käigus kõrvalolevatele hauaplatsidele

tekitatud kahjustused kõrvaldab kahjustuse tekitanud hauaplatsi kasutaja kolme päeva jooksul pärast

matuse toimumist. Hauaplatside korrastamata jätmisel kõrvaldab kalmistu haldaja tekitatud

kahjustused hauaplatsi kasutaja kulul.

(11) Kirstuga maetava surnu pealematmine ei või toimuda varem kui 30 aasta möödumisel

viimasest matmisest samale kohale.

(12) Pealematmiseks on vajalik hauaplatsi kasutaja kirjalik nõusolek. Kui hauaplats on käesoleva

eeskirja kohaselt tunnistatud hooldamata hauaplatsiks, ei ole hauaplatsi kasutaja nõusolek nõutav.

(13) Vigala koguduse õpetajate ja kultuuri- või ajalooliselt tähtsaks tunnistatud haudadele peale ei

maeta. Nimekirja koostab koguduse juhatus.


5. peatükk HAUAPLATSI KUJUNDAMINE JA HOOLDAMINE


§ 12. Hauaplatsi kujundamine

(1) Kalmistu kujundamise eesmärgiks on ajalooliselt väljakujunenud miljöö ja seda iseloomustavate

elementide säilitamine.

(2) Kalmistu hooldamisel tuleb juhinduda Ajalooliste kalmistute hooldamise ja korrastamise

metoodilisest juhendist .

(3) Hauaplatsi kujundamisel tuleb järgida kalmistute kujunduse head tava, eelnimetatud juhendi

ning käesoleva eeskirja nõudeid nii hauatähiste, -rajatiste kui ka haljastuse osas.

(4) Kalmistu haljastuses tuleb lähtuda vajadusest kaitsta hauarajatisi ja -tähiseid puude ja põõsaste

kahjuliku mõju eest. Eemaldada tuleb puud, mis kahjustavad juurestiku, tüve või võraga

hauarajatisi, põhjustades nende purunemist, deformeerumist või sammaldumist.

(5) Haljastamisel tuleb eelistada madalhaljastust, puude leina- ja kääbusvorme. Kõrgekasvulisi puid

hauaplatsile istutada ei tohi ning isetekkelised puuvõrsed tuleb õigeaegselt eemaldada. Vältida tuleb

ohtralt juurevõsu ajavaid lehtpõõsaid (sirel, enelas jt). Põõsaste soovitavaks kõrguseks on kuni 1,5

m, hekkidel kuni 1 m. Hauaplatsil asuvate puude (tüve läbimõõduga üle 8 cm) ja suuremõõtmeliste

põõsaste mahavõtmine tuleb eelnevalt kooskõlastada kalmistu haldajaga.

(6) Hauaplatsi kujundamisel vältida keskkonda sobimatuid tehismaterjale, nagu plastid, kergkruus,

kunstmuru jmt. Uute hauarajatiste paigaldamisel jälgida nende sobivust keskkonda.

(7) Hauaplatsi ääristena on soovitav kasutada mätasääristust või looduslikke äärekive. Uute

monoliitsete betoonist valatud hauaplatsiääriste rajamine ei ole lubatud.

(8) Hauaplatsi, mille puhul ei ole järgitud kalmistu kujunduse põhimõtteid, tähistab kalmistu haldaja

hoiatussildiga ning edastab hauaplatsi kasutajale kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis

hoiatuse kasutuslepingus toodud aadressile. Hoiatuses märgitakse hauaplatsi olukord, platsi

korrastamise kohustus ja tähtaeg ning kohustuse täitmata jätmise tagajärjed.

(9) Kui hoiatuse edastamisele järgneva aasta jooksul hauaplatsi kasutaja ei kõrvalda kalmistu

kujunduspõhimõtetele mittevastavaid hauarajatisi, hauatähiseid või haljastust, kõrvaldab kalmistu

haldaja need hauaplatsi kasutaja kulul.


§ 13. Hauatähise ja -piirde paigaldamine, eemaldamine ja teisaldamine

(1) Hauaplats peab olema tähistatud risti, hauatahvli, -kivi, -samba, -plaadi, monumendi või muu

tähisega, millele on kantud surnu ees- ja perekonnanimi ning sünni- ja surmaaeg.

(2) Hauaplatsile võib paigutada muud sobivat inventari nagu vaasid, valgustid, pingid.

(3) Hauatähised, -rajatised, muu inventar ja haljastus peavad asuma hauaplatsi piires ega tohi

oluliselt häirida kõrvalasuvate hauaplatside kasutamist ja korrastamist.

(4) Hauatähiste ja –rajatiste paigaldamine, eemaldamine või teisaldamine tuleb eelnevalt

kooskõlastada kalmistu haldajaga.

(5) Kalmistu miljöölise väärtuse säilitamise eesmärgil tuleb nii kasutusel olevatel kui mahajäetud

hauaplatsidel vanemad kui 50 aastased hauatähised ja –piirded jätta oma algsele kohale. Jalalt

murdunud ning katkised ristid ja muud hauatähised (ka tükid) ning piirete fragmendid, mida ei ole

võimalik algsel kohal eksponeerida, tuleb viia kalmistu haldaja poolt määratud kohta. Vanad

metallist ja kivipostidega piirded ja hauatähised tuleb võimalusel taastada.

(6) Hauaplatsi väljaandmisel uuele kasutajale säilitatakse väärtuslikud hauatähised ja –rajatised ning

lisatakse vastav kohustus hauaplatsi uue kasutajaga sõlmitavasse kasutuslepingusse. Uus hauaplatsi

kasutaja on kohustatud tagama hauaplatsil olevate hauatähiste ja –rajatiste säilimise ja korrasoleku,

vajadusel teostama hooldusremondi, ning suhtuma austavalt varem hauaplatsile maetuisse.


§ 14. Kalmistu ja hauaplatsi hooldamine

(1) Hauaplatsi hooldamise eest vastutab hauaplatsi kasutaja. Hauaplatsi kasutaja on kohustatud

korrastama hauaplatsi ning hauaplatsi ümbritsevad vahekäigud. Hauaplatsi hooldamisel tekkinud

praht tuleb viia selleks ettenähtud kohta.

(2) Hauaplats peab vastama järgmistele nõuetele:

1) hauaplatsile istutatud taimed on terved ja elujõulised;

2) hauaplatsilt on eemaldatud kuivanud taimed ja pärjad ning pleekinud kunstlilled;

3) hauaplatsi piiravaid hekke pügatakse regulaarselt;

4) hauatähised ja piirded on üldjuhul puhtad ja terved ning neil olev tekst loetav;

5) hauaplatsi katteplaadid on terved;

6) hauaplatsilt ja hauaplatsi ümbritsevast vahekäigust on riisutud ära lehed ja muu praht.

(3) Hauaplatsi hooldamisel tekkinud jäätmed tuleb liigiti sorteerida ning panna selleks ettenähtud

jäätmemahutisse ja/või ettenähtud kohta.

(4) Hauaplatsil suuremahuliste hooldus- ja remonttööde teostamisel tekkinud ehitusjäätmete äraveo

on hauaplatsi kasutaja kohustatud teostama omal kulul.

(5) Hooldusnõuete eiramisel on haldajal õigus teha hauaplatsi kasutajale ettekirjutus, millega

juhitakse tähelepanu hooldusnõuete rikkumisele ning antakse hauaplatsi kasutajale puuduste

kõrvaldamiseks tähtaeg. Hauaplatsi kasutaja poolsel ettekirjutuse mittetäitmisel või

mittenõuetekohasel täitmisel on haldajal õigus korraldada ettekirjutuse täitmine hauaplatsi kasutaja

kulul.

(6) Vigala koguduse õpetajate ja kultuuri- või ajalooliselt tähtsaks tunnistatud hauad hooldatakse

vajadusel või omaste palvel kalmistu haldaja poolt.

(7) Haldaja poolt hooldatavate hauaplatside nimekirja kinnitab koguduse juhatus


§ 15. Hooldamata hauaplatsi arvelevõtmise ja taaskasutusse andmise kord

(1) Kalmistu haldaja tuvastab ja tähistab korrastamata hauaplatsi selle korrastamise tähtaega

kajastava hoiatava sildiga.

(2) Kalmistu haldaja tunnistab korrastamata hauaplatsi hooldamata hauaplatsiks, kui selle

tähistamisest on möödunud vähemalt üks aasta.

(3) Hooldamata hauaplatsi võib anda taaskasutusse kirstuga pealematmiseks pärast 30 aasta

möödumist viimasest matmisest samale kohale.


6. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS


§ 16. Vastutus ja järelevalve

(1) Käesoleva eeskirja rikkuja kannab vastutust seadusega ettenähtud korras.

(2) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostab haldaja ja Eesti Vabariigi seadustest, Vigala valla ning

muudest õigustloovatest aktidest tulenevalt Vigala vallavalitsus .


7. peatükk LÕPPSÄTTED


§ 17. Rakendussätted

(1) Eeskiri kehtestatakse “Kalmistuseaduse“ § 7 lõike 3 alusel.

(2) Seniseks hauaplatsi kasutajaks loetakse omaksed, kes on korraldanud hauaplatsil eelmise

matmise, omaste puudumisel isik, kes hauaplatsi reaalselt kasutab.

(3) Senisel hauaplatsi kasutajal on õigus esitada haldajale vormikohane taotlus kasutuslepingu

sõlmimiseks viie aasta jooksul arvates eeskirja jõustumisest. Vormikohane taotlus on kättesaadav

koguduse koduleheküljel. Kõigi seniste hauaplatsi kasutajatega, kes esitavad taotluse, sõlmitakse

kasutuslepingud pärast kõigi andmete tõesuse kontrollimist, kuid mitte hiljem kui ühe aasta jooksul

taotluse esitamisest.


§ 18. Eeskirja jõustumine

Eeskiri jõustub 01.august 2013.a.