Sündis Seaduse alla

   Kuigi jõulupühad on selleks korraks jälle läbi, jõulukuused ammu toast välja viidud ja jõululauludki meelest läinud, jõuab jõuluaeg kirikukalendri järgi lõpule alles küünlapäevaga ehk Kristuse templissetoomise pühaga.

   Luuka evangeeliumis on püha perekonna kohta kirjutatud: “Ja kui nende puhastuspäevad Moosese Seaduse järgi said täis, viisid nad lapse üles Jeruusalemma, et teda seada Issanda ette, nõnda nagu on kirjutatud Issanda Seaduses: “Iga poeglast, kes on avanud lapsekoja, hüütagu Issandale pühaks”.” (Lk 2:22-23)

   Kristus, Jumala Poeg, sündis Palestiinamaa vaeses peres, sündis naisest, sündis Moosese käsuseaduse alla, sündis kindlate reeglite ja iidsete traditsioonide maailma. Nagu iga juudisoost poisslaps, lõigati Ta ümber kaheksandal päeval, ja nagu Moosese Seadus ette nägi, toodi Ta neljakümnendal päeval Jeruusalemma templisse. Jumala Poja jaoks polnud erireegleid või erikohtlemist – ja polnud tarviski. Sest nagu ütleb apostel Paulus: “Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla, lahti ostma seadusealuseid, et me saaksime pojaseisuse.” Ja ta lisab: “Et te olete aga pojad, siis on Jumal läkitanud teie südamesse oma Poja Vaimu, kes hüüab: “Abba! Isa!”” (Gl 4:4-6)

    Need sõnad ei kehti üksnes Moosese Seaduse järgijate kohta, seaduse, mille alla Jeesus juudina ja Iisraeli rahva liikmena sündis, et seadusealusena vabastada seadusaluseid. See kehtib ka kogu meie inimliku elu ja olemise piiratuse ja äraspidisuse kohta, mille kütkeist Jumala Poeg tuli meid vabastama. Õigus on vanadel kirikuisadel, kes tundsid ära sügava tõe: kui Jumal poleks saanud inimeseks, oleksime jäänud lunastamata. Ja kui Jeesus polnuks ühtaegu tõeline Jumal ja samas tõeline inimene, ei oleks lunastus meie jaoks võimalik.

   Keegi vanaaja kristlik mõtleja on öelnud: Jumal sai inimeseks, et inimene võiks saada jumalaks. Kuid Pauluse mõte on selgem: Jumala Poeg sündis naisest ja sündis Seaduse alla, et lahti osta seadusealuseid ja kinkida meile Jumala lapse seisus. Ja kui me juba oleme Tema lapsed ja Tema omad, siis on meie südamesse antud Poja Vaimu, kes hüüab: “Abba! Isa!

ARHIIV