Rapla Maarja-Magdaleena kihelkonna vaimust ning vaimulikest

Rapla kant on kokkuleppimise paigana kuulus muinasajast alates. Preester-munk Läti Henrik nimetab oma kroonikas Raikkülat ühiste nõupidamiste paigana, kuhu mitmete maakondade vanemad tulid nõu pidama ja kokku leppima.

Raikkülast kümmekond kilomeetrit põhja poole jõe kaldale, 12 adramaaga Rapla külasse ehitati mõni aeg hiljem Maarja Magdaleenale pühitsetud kirik, mis juba üle kuue sajandi on olnud kihelkonna rahva lepituse otsimise paigaks.

Tsistertslased ja Rapla rahvas

Rapla kihelkonna ala koos kogu Harju- ja Virumaaga olid Taani kuninga isiklikuks lääniks aastatel 1238-1346. Sellesse ajajärku jääb ka Rapla kiriku ehitamine. Kiriku ehitamine pidi seega toimuma läänihärra ehk Taani kuninga algatusel ja toetusel. Rapla kiriku ehitajateks on peetud Padise tsistertslaste kloostri munki. Nad olid head asjatundjad aianduses, taimekasvatuses ja kalakasvatuses, ka vesiveskite ehitamine levis koos tsistertslaste “mungamajade” ehk kabelitega.
Rapla kihelkonna ja koguduse vaimulikeks juhendajateks reformatsioonieelsetel sajanditel olidki ilmselt tsistertslased. Rapla kandi rahva koostööst munkadega annavad tunnistust ka XIV sajandist pärinevad maade kinkeaktid eestipäraste nimedega Taani kuninga vasallidelt Padise kloostrile.

 
Jüriöö tormilised sündmused 1343-1346 viisid Rapla kihelkonna koos kogu Harju- ja Virumaaga Saksa Ordu ülemvõimu alla. Mitmetest ajalooallikatest on teada Saksa Ordu vaen Padise kloostri vastu. Uku Masing esitas Jüriöö sündmusi tavapärasest hoopis erinevas valguses, kus Rapla ja Harjumaa talupojad on Padise tsistertslaste vaimsel toel ja juhtimisel kavandamas Saksa Ordu väljatõrjumist Eestist. Paraku osutus Saksa Ordu kavalamaks ja tugevamaks ning saavutas oma ammuse eesmärgi - Harju- ja Virumaa liitmise Ordu aladega.
Jüriöö sündmustes oli oluline osa Tallinna piiskop Olavil, kes oli ametis ligi kakskümmend aastat enne ja kümmekond aastat pärast Jüriöö sündmusi. Koos eestlastest väejuhtidega hoiti piiskop Olavit Paide ordulossis vangis. Aasta enne Harju- ja Virumaa ametlikku müüki Taani kuningalt Saksa Ordule sõlmiti arvatavalt piiskop Olavi algatusel ebatavaline kinkeakt, millega kolm keskset kihelkonda kolmest maakonnast, Rapla Harjumaalt, Keila Rävalast ja Simuna Virumaalt, kingiti Taani kuninga poolt Tallinna Toomkirikule kummalise tingimusega: igal aastal 4. mail ja 10. oktoobril pidi neis kirikutes korraldatama piiskopi osavõtul jumalateenistus Taani kuninga ja tema pereliikmete mälestuseks. Uku Masingu arvates sätestati nõnda võimalus mälestada Ordu käe läbi Jüriöö sündmustes hukkunuid. See sajanditevanune vaimulike juhtiv ja lepitav vaim on saatnud Rapla kogudust tänase päevani.


20. sajandi vaimulikud

1905. aasta revolutsiooni aastatel viimase võõramaalasena Rapla koguduses õpetajaks olnud Girgensohn kaotas koguduse usalduse ja lugupidamise seoses erapoolikusega revolutsioonisündmuste suhtes. Tema asemel sai 1907. aastal Rapla koguduse uueks õpetajaks eestlasest õpetaja Joosep Liiv, kes pühendas enam kui kolmekümne aasta vältel kogu oma tähelepanu ja anded koguduse teenimisele. Ta tundis kõiki oma suure koguduse liikmeid nime- ja nägupidi, teadis nende elukäiku, muresid ja rõõmusid. Mitmekülgse inimesena osales ta ka piiblitõlke komisjoni töös. Tema seisukohaks oli, et kuna väikesel rahval pole võimalust piiblitõlget sageli uuendada, tuleb piibel tõlkida kõige kaasaegsemasse keelde. Joosep Liivi vaimuliku õpilasena pooldas seda ka Uku Masing. Joosep Liivi õpetajaks oleku ajal 1939. aastal valmis Rapla kirikus meister Rudolf Kriisa käe all uus orel, mis on tänapäeval üheks eelduseks rahvusvaheliste kirikumuusikafestivalide korraldamisel Raplas.

Järgmine Rapla koguduse kauaaegne õpetaja oli Evald Saag, kelle teeneks on Rapla kiriku ja oreli taastamine sõjajärgsetel aastatel. Evald Saagi kaasabil jätkus kirikuõpetajatele akadeemilise hariduse võimaldamine Usuteaduse Instituudis Nõukogude okupatsiooni aastatel. Tema järel teenis ligi kolmkümmend aastat Rapla kogudust põliselt kohalikust taluperest sirgunud andekas jutlustaja õpetaja Esra Rahula, kes aitas hoida kiriku ja koguduse järjepidevust üha tugevneva ideoloogilise surve ja vaenu tingimustes.
Rapla kihelkonna ja koguduse praegune õpetaja Mihkel Kukk avas kiriku uksed rahvusvaheliste kirikumuusikafestivalide korraldamiseks ning kihelkonnapäevade tähistamiseks Maarja Magdaleena mälestuspäeval, 22. juulil. Esimesed kuus aastat tähistati kihelkonnapäeva vaid koguduses nimepäeva jumalateenistusega. Viimasel kahel aastal on kaasatud ka kihelkonna viis omavalitsust, Rapla linn, Rapla vald ning Raikküla, Kehtna ja Järvakandi vallad. Ühiselt antakse välja kihelkonna autasu, pronksist Maarja Magdaleena kuju dolomiidist alusel. Tänuks kihelkonna vaimu hoidmise eest on auhinna saajateks olnud esimesel aastal õpetaja Evald Saag, teisel aastal Uku Masingu Kolleegium.


Joosep Liivi konverents

28. märtsil tuli esimest korda Rapla pastoraadi Inglisaalis kokku Rapla kihelkonnaklubi. Üle kahekümne inimese tuli kokku kuulama ja mõtisklema lepituse tähenduse üle kihelkonna enam kui kuuesaja aastase ajaloo vältel. Kihelkonna minevikku tulevikuga ühendavaks lähiaja ettevõtmiseks on õpetaja Joosep Liivi 130. sünni-aastapäeva tähistamine 4. mail koos 1345. aasta kinkelepinguga sätestatud mälestuspäeva tähistamisega. Kell 15 algavale konverentsile vaimulik Joosep Liivi elutööst ja kihelkonna ajaloost järgneb jumalateenistus, kus teenib piiskop Einar Soone.

Mikk Sarv

 

TAGASI