Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku SAARTE PRAOSTKOND

Saarte praostkonda kuulub 20 kogudust, neist 13 Saaremaal, viis Hiiumaal, üks Muhus ja üks Ruhnu saarel. Praostkonna territoorium hõlmab Hiiu ja Saare maakonna.

2007. aastal elas Saare maakonnas 34 978 ja Hiiu maakonnas 10 168 inimest, praostkonna territooriumil kokku seega 45 146 inimest.

Saarte praostkonna koguduste annetajaliikmete arv on 3179 (2007. aasta seis), hinnanguline kõigi ristitud liikmete ehk „hingede“ arv 9474. Annetajaliikmed moodustavad praostkonna territooriumil elavatest inimestest 7%, kõik luterliku kiriku liikmed 21%.

2007. aastal ristiti praostkonna kogudustes kokku 137, konfirmeeriti 107 ja maeti 287 inimest, laulatati 33 paari.

2007. aastal töötas praostkonnas 11 vaimulikku, neist 9 koguduseõpetajat ja 2 vikaardiakonit.

Praostkonna ametiisikud ja töötajad on: praost Veiko Vihuri, abipraost Anti Toplaan, praostkonna sekretär Katrin Sau, muusikasekretär Ester Soe ning laste- ja noorsootöö koordinaator Tiina Ool.

Saarte praostkonnal on kaks välispartnerit: Angelni kirikuringkond (Põhja-Elbe Evangeelne Luterlik Kirik) ja Ahvenamaa praostkond (Porvoo piiskopkond, Soome Evangeelne Luterlik Kirik).

Luterlik kirik on saartel kõige kauem tegutsenud konfessioon. Luterlik reformatsioon hakkas Saare-Lääne piiskopkonna alal levima juba 1520.–1530. aastatel. Taani ülemvõimu aeg kestis Saaremaal 1559–1645, Rootsi aeg 1645–1710, Vene aeg 1710–1918. Taani ajal oli Saaremaa kirik formaalselt allutatud ühele Taani piiskopkonnale, Rootsi ja Vene ajal juhtis kohalikku kirikuelu Saaremaa konsistoorium. Kõrgemaks kohalikuks vaimulikuks oli kas superintendent või praost.

1895. aastal kaotati Saaremaa konsistoorium ning loodi Saaremaa praostkond. Pärast Teist maailmasõda moodustati Saarte praostkond, millesse kuuluvad nii Saaremaa kui Hiiumaa kogudused.