Kõik rühma mehed kogunevad keskse laagripaiga juurde. Seejärel suunduvad rituaalist osavõtjad (ainult mehed!) märkamatult kindlaksmääratud kohta. Nad peavad olema täiesti alasti. Kuni kombetalituse lõpuni ei tohi keegi neist midagi süüa.

Jõudnud õhtuhämaruses märatud kohale, heidavad rituaalist osavõtjad magama, koidikul aga suunduvad hanereas üles kuristiku läänenõlvale – mööda nende kunagiste müütiliste esivanemate poolt käidud rada. Rituaalist osavõtjate juhi käes on puust künake, mis peab kujutama müütilist tšuringa vutlarit, teistel aga igaühel kaks kummipuu oksakest. Lähenetakse kaljulõhestikule, kus paljude suurte kivide seas asetseb tohutu kvartsiidimürakas, sümboliseerides täiskasvanud majegva putukat. Rituaali juht koputab oma künakesega vastu suurt kivi, teised teevad sama oma oksakestega. Seejuures loitsitakse: las putukas muneb mune. Järgnevalt koputavad kõik vastu väikesi kive (oletatavaid putukamune). Nüüd võtab juht ühe kivi, silitab sellega kordamööda igaühe kõhtu ja lausub: “Sa sõid palju toitu,” seejärel aga tõukab teda oma otsmikuga vastu kõhtu. Pärast seda laskuvad kõik oja äärde, peatuvad mööda minnes “maalitud silmade” kalju juures, kus kauges minevikus nende müütilised esivanemad olevat tõuke praadinud ja söönud. Juht lööb jällegi künakesega vastu kaljut, teised oksakestega, ja taas manatakse, et putukas väljuks ja mune muneks. Kaljusse on tehtud joonised, mis kujutavad esivanemate kehaosi, müütilisi tšuringasid, naiste laagriplatsi, sest arvatakse, et legendaarsetel aegadel võtsid ka naised osa pühadest totemistlikest kombetalitustest. Rituaali juht, jäljendades müütiliste esivanemate tegevust, viskab üles kive, mis kohe alla kukuvad, teised mehed kordavad manasõnu. Järgnevalt minnakse üheskoos järgmisesse pühasse paika. Juht kaevab seal välja kaks kivi, mis kujutavad müütilist putukamuna ja nukku, ning loitsimise saatel silitab neid kätega. Nüüd hõõrub ta taas iga kombetalitusest osavõtja kõhtu kivikesega ja lausub samad sõnad: “Sa sõid palju toitu” ning tõukab otsmikuga vastu kõhtu. Analoogiliselt talitatakse ka teistes pühades paikades, mida on kokku kümmekond. Tagasiteel laagriplatsile peatutakse mitmel korral ja kõik kaunistavad oma keha mitmesuguste ilustustega. Laagriplatsile on samal ajal üles löödud eriline onn, mis peab kujutama putuka nukku. Kõik naised, samuti teise tootemrühma kuuluvad mehed seisavad eemal. Rituaalist osavõtjad ronivad nüüd loitsimise saatel onni, kuna muud inimesed lebavad liikumatult maapinnal. Kombetalitusest osavõtjad ronivad onni ja tagasi, kujutades putuka väljakoorumist nukust. Seejärel nad söövad ja laulavad. Rituaali alguseks süüdatud lõke kustutatakse. Maaslamajad tõusevad üles ja lähevad oma laagripaika. Sellega kombetalitus lõpeb. Pärast seda on putuka tõukudel kohustus paljuneda.

Nagu eelnevast kirjeldusest selgub, sümboliseerib rituaalist osavõtja iga liigutus, iga tema samm kas müütiliste esivanemate tegevust või tootemputuka seisundit.